Riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber valdavalt riigita alad. St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia Erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus Senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse (Dauphine, Sileesia) Lojaalsusel, korduvusel ja ettemääratusel põhinev feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet) Kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser, Canossa, Rooma ja Rencaglia) Linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine Euroopa eritüüp (lähim vaste Jaapan) Saksa Rahva Püha Rooma Riik 800-1806 Seisusteriik Feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed
keelt ja kirjandust ning Prantsusmaa ajalugu. Prantsusmaa kuningalt paluti, et ta saadaks Viini troonipärija tulevase naise jaoks sobiliku õpetaja ning mõne aja pärast saabuski Hofburgi abee de Vermond, kel tekkis vastupidiselt ootustele pirtsaka printsessiga üllatavalt hea läbisaamine. ,,Ta on taiplik, kuid ma ei suuda harjutada teda asjadesse süvenema, ehkki minu meelest on ta selleks võimeline," tähendas abee. Madame La Dauphine 7. mail 1770 aastal jõudis keiserlik tõld koos Antoniaga Ile des Epis´le eikellegimaaks peetavale saarele Reini jõel Prantsusmaa ja Austria vahel, kus toimus dofääni abikaase remise ehk üleandmine. Edasi viidi uue prantsuse nimega Marie-Antoinette kohtuma kuninga ja oma abikaasaga ning seejärel luksuslikku Versaille´s paleese, mis tundus noorele neiule oma külluses kui imedemaa. Marie-Antoinette ja tema troonipärijast abikaasa laulatus toimus 16. Mail 1770
St pigem rajajoon kui piir Feodaalriigid n Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem n Kattuv ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia n Erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus n Senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse (Dauphine, Sileesia) n Lojaalsusel, korduvusel ja ettemääratusel põhinev feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet) n Kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser, Canossa, Rooma ja Rencaglia) n Linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine n Euroopa eritüüp (lähim vaste Jaapan) n Saksa Rahva Püha Rooma Riik 800-1806 Seisusteriik
Antoni(o) Gaudi (1852-1926). Güell´i pargi peasissepääs.
Art Noveaulik liikumine sünnitab fantastilisi vorme; endiselt loodus kui orgaaniline keskkond
kui lähtekoht, loobumine klassitsistlikust sirgest vormist. Üha põnevam ornamentika
(kivimosaiigid)
Antoni(o) Gaudi (1852-1926) Casa Batlló
Hector Guimard. Metroo sissekäik Pariisis (Porte
Dauphine).
Peter Behrens. Suudlus.
Peter Behrens (1868-1940). AEG turbiinitehas, Berliin, 1909.
(
- vana lilleturg, - obelisk üleval kiriku ees (Santa Trinita de Monte, 1459), Liikumine on ruumi fookus: voolav, käänuline, rahutu. Veneetsia, renessanss- ja barokklinnade kohta loe veel: Härmson, P. 1984. Linnad läbi aegade. Tallinn: Valgus (lk 72...80, 97...99), Tänavad läbi aegade. Tallinn: Valgus. VÄLJAKUD BAROKIAJASTUL - PARIISIS JA MUJAL Väljakud Pariisis: Place Dauphine, 1606 Place Royale (des Vosges), 1607-1612, Louis Metezeau Place Vendome, 1677-1702, Jules Mansart Place de la Concorde, 1755-1772, Jacques-Ange Gabriel Nancy (1752-1755), Here de Corny, Jean Lamour Place Royale Place Carriere Place Stanislas Iseloomustajad: · geomeetriliselt regulaarne asetus; · lõpetatud või peaaegu lõpetatud raamivate fassaadide järjepidevus;
Chante-fleurie'd külastama, ta leidis uuesti oma kauba tarvitajaid ja kõigest sellest paturahast hankis ta mähkmeid, tanukesi, põllekesi, pitsist jakikesi ja atlassmütsikesi, ilma et oleks kunagi mõelnud enesele kas või vaipagi osta. Eustache'i-isand, olen juba öelnud, et ei tohi kakku süüa! Sel väikesel Agnesil -- nii oli lapse nimi, ristinimi, sest juba ammu oli Chantefleurie oma perekonnanime kaotanud --, sel väikesel oli rohkem linte ja igasuguseid tikandeid kui Dauphine dofiinil! Teiste seas oli tal üks paar väikesi nii ilusaid sussikesi, nagu neid kindlasti isegi mitte Louis XI-1 polnud! Need oli ema talle ise õmmelnud ja tikkinud, ta oli neisse pannud kogu oma tikkimisoskuse ja neid kaunistanud nagu püha Neitsi jaQks. Need olid kahtlemata kõige pisemad sussid, mis kunagi nähtud. Nad polnud minu pöidlast pikemad ja raske oli uskuda, et nad lapsele jalga lähevad, kui ma seda ise poleks näinud
annaabi.ee 
