2003 4. 3. Kolmandat välistav reegel. Kahest vasturääkivast otsustusest, millest ühes jaatatakse seda, mida teises eitatakse, on kindlasti kehtiv üks ((principium exclusi tertii). A A Reegel kõneleb sellest, et kahest vasturääkivast otsustusest (väitest, arutlusest) on üks kehtiv (tõene), teine ei kehti (on väär), kolmandat võimalust ei ole tertium non datur. Näide: kaebealune kas on süüdi või ei ole seda vahepealset (kolmandat) ei ole antud. Vasturääkivaid ehk kontradiktoorseid otsustusi tuleb mõista kui vastastikku teineteist eitavaid, välistavaid (alternatiivseid). Vasturääkivad on järgmised otsustuse vormid: a) Kõik S on P & Mõni S ei ole P b) Ükski S ei ole P & Mõni S on P c) See S on P & See S ei ole P Viimase paari puhul on tegemist täismahulise subjektiga üldises otsustuses
... 3. Quod attinet ad ius civile, servi pro nullis habentur; quod ad ius naturale attinet, omnes homines aequales sunt. - Tsiviilõiguses puudub orjadel õigus, loomuõiguses kõik inimesed on võrdsed. 4. Singularum rerum dominium acquiritur mancipatione, traditione, usucapione, in iure cessione, adiucatione, lege – Üksikute asjade omandiõigus saadakse mantsipatsiooniga, üleandmisega, igamise teel, oreetori ees loovutamisega, kohtu määrusega, seadusega. 5. Tertium non datur – Kolmas ei ole määratud. 6. Amicus cognoscitur amore, more, ore, re – Sõber tuntakse ära armastusest, käitumisest, jutust, teost. 7. Tempora mutantur, nos et mutamaur in illis – Ajad muutuvad ja meie muutume seal sees. 8. In maleficiis voluntas spectatur – Kuriteos peetakse silmas tahet. 9. Nemo punitur pro alieno delicto – Mitte kedagi ei karistatata võõra kuriteo eest. 10
3. Quod attinet ad ius civile, servi pro nullis habentur; quod ad ius naturale attinet, omnes homines aequales sunt. Mis puutub tsiviilõigusesse,.... ;mis puutub loomuõigusesse, on kõik inimesed võrdsed. 4. singularum rerum dominium acquiritur mancipatione, traditione, usucapione, in iure cessione, adiucatione, lege. Üksikasju omandatakse mantsipatsioonga, traditsioonga, aegumise alusel (igamisel), kohtus loovutamisel, kohtu määrusega, seaduse alusel. 5. tertium non datur. Välistatud kolmanda reegel. 6. amicus cognoscitur amore, more, ore, re. Tõelise sõbra tunned ära kiindumusest, käitumisest, sõnadest, tegudest. 7. tempora mutantur, nos et mutamur in illis. Ajad muutuvad, ja me muutume koos nendega. 8. in maleficiis voluntas spectatur. Süütegudes arvestatakse kavatsust. 9. nemo punitur pro alieno delicto. Kedagi ei tohi karistada teise süüteo eest. 10. senator post sexagesimum et quintum annum in curiam venire non cogitur nec vetatur. Üle
Act. mina, sina, tema ... Pass. mind, sind, teda ... Süntaks Verb asetseb lause lõpus. Lihtsam on tõlkida siis, kui tõlkida kõigepealt verb lause lõpust. Act. (isikuline) verb: Preetor annab hagi. Praetor (alus; sg; nom.) actionem (sihitis/objekt; aac.) dat (öeldis/predikaat; sg 3). Pass. (umbisikuline) verb: Hagi antakse preetori poolt. Actio (nom.; sg) a praetore (abl.-elutu, elus-a/ab+abl.) datur (sg 3; pass.). Verbi käändelised vormid Accuso (I), avi (II), atum (III), are (IV) infinitus praes. Act. are (IV) liitub accuso (I)-le accusare süüdistama, süüdistamine, süüdistada Nt: errare humanum est eksimine on inimlik Imperativus activi (käskiv kõneviis) Tuletatakse I pv-st (accuso I ) Nt testamendi puhul (tulevikus kästakse midagi teha) Verb esse olema (fut. Imperat.) Sg 2 ja 3 esto! Pl 2 estote! Pl3 sunto!
Seadust saab väljendada ka lihtsamalt: ükski väide ei saa olla iseendaga vastuolus. Seda seadust on peetud kõige tähtsamaks, kui mitte ainsaks loogikaprintsiibiks. Kui arutelus tekib vastuolu (vasturääkivus), siis sellise arutelu abil tehtud lõppjäreldus ei ole usaldatav, see võib tõestest eeldustest hoolimata olla juhuslikult väär või juhuslikult tõene. Välistatud kolmanda seadus (principle (law) ofthe exduded third or middle, ld principium exclusi tertii või tertium non datur): iga väite puhul on tõene kas väide ise või selle eitus ning kolmandat võimalust ei ole. Loogika õpetamise kogemus näitab, et mõnikord ei suudeta vastuolu vältimise seadusel ja välistatud kolmanda seadusel vahet teha. Oluline erinevus on see, et vastuolu vältimise seaduse põhjal ei saa väide ja tema eitus korraga tõesed olla, välistatud kolmanda seaduse põhjal ei saa nad korraga väärad olla. Välistatud kolmanda seadus on eraldi kasulik kas või nt vastuväitelise
Seadust saab väljendada ka lihtsamalt: ükski väide ei saa olla iseendaga vastuolus. Seda seadust on peetud kõige tähtsamaks, kui mitte ainsaks loogikaprintsiibiks. Kui arutelus tekib vastuolu (vasturääkivus), siis sellise arutelu abil tehtud lõppjäreldus ei ole usaldatav, see võib tõestest eeldustest hoolimata olla juhuslikult väär või juhuslikult tõene. Välistatud kolmanda seadus (principle (law) ofthe exduded third or middle, ld principium exclusi tertii või tertium non datur): iga väite puhul on tõene kas väide ise või selle eitus ning kolmandat võimalust ei ole. Loogika õpetamise kogemus näitab, et mõnikord ei suudeta vastuolu vältimise seadusel ja välistatud kolmanda seadusel vahet teha. Oluline erinevus on see, et vastuolu vältimise seaduse põhjal ei saa väide ja tema eitus korraga tõesed olla, välistatud kolmanda seaduse põhjal ei saa nad korraga väärad olla. Välistatud kolmanda seadus on eraldi kasulik kas või nt vastuväitelise
annaabi.ee 
