Selles varjude maailmas, headus, mida me kogeme, on ka õige headuse vari seinal. Me peame välja murdma selle maailma ahelaist, et kogeda päris headuse ideaale. Platoni koobas on inimese oleku allegooria: igaüks meist on vang kuni me suudame põgeneda. Me võtame vastu reaalsuse mitte-ideaalsete silmadega, aksepteerides seda müraga kaetud illusiooni reaalsusena, esitamata küsimusi. Üks koopa näide juhtus näiteks Charles Darwiniga. Aastal 1837 reisis ta HMS Beagle'i pardal Ida-Vaiksel ookeanil ja peatus Galapagose saartel. Darwin leidis laiahaardelise hulga loomi. Erinevused loomade seas sundisid Darwinit uurima, mida ta tegi peaaegu surmani ja kulmineerudes "On the Origin of Species by Means of Natural Selection" avaldamisega aastal 1858. Ta väitis, et me (loomaliigid) ei teki iseenesest õhust vaid kujuneme teisest liikidest loodusliku valiku abil. See tekitas meeletu kriitika laine. Selle puhul on Darwin ja tema
autorile kummaline, miks ta otsustas abielluda enda nõoga ning saada veel ka kümme last. Kokkuvõtteks võib öelda, et Darwini loodusliku valiku teooria on autori arvates õigustatud. Autor aga ei arva, et inimeste ja kiriku negatiivne reaktsioon on õigustatud, sest kui ühed kirikud aksepteerivad teisi, siis miks nad ei saa aksepteerida minigit nende jaoks tühist teooriat, mis neid kuidagi ei mõjuta. Sellega saab öelda, et autor on nõus Charles Darwiniga ja tema evolutsiooniteooriaga. 13 KASUTATUS ALLIKAD Charles Darwin. https://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin (27.04.2016). Looduslik valik. https://et.wikipedia.org/wiki/Looduslik_valik (27.04.2016) 14 LISAD Lisa 1. Illustratsioonid Illustratsioon 2. Charles Illustratsioon 1. Charles Darwin 72-aastasena Darwin 45-aastasena
märga plaati hoolikalt . Tema tulemused olid ebatavalised oma intiimsuse poolest ning ja pikast särist tuleneva hägususe tõttu, kus objekt liikus, jättes läätsed tahtlikult fookusest välja. Paljud kritiseerisid teda oma naeruväärse töö pärast, kuid ta oli üks viljakaim ja oskuslikum amatöörfotograaf tema ajal. Pani väga sageli lapsed katsetusteks poseerima. Oscar Rejlander--rootsist, oli üks esimesi viktoriaanlke kunsti fotograafe ja tegeles veel fotomontaaziga. Koostöö Darwiniga "emotsoonid inimestel ja loomadel". Temast sai fotograafia teknikate ekspert Londons. Tegi kuulsaks "sotseaalsed portreed"-"vaene Joe"-tänavapoiss jne. Maalilkkus, allegooria, satbiilsus. Tegi ka erootilisi pilte, kasutades Whartoni tsirkusetüdrukuid, tänavalapsi ja lapsprostituute tema Charlotte Bakeri seeria on kurikuulus ekperimenteeris palju, et muuta täiuslikuks oma töid. Kasutas samuti tehnikat, kus pani 2 negatiivi üksteise peale ja ilmutas seejärel foto (sandwich -
Mõiste fülogeograafia võttis kasutusele J.Avise 1987. aastal 2. Millised on A.R.Wallace'i aegset kuus põhilist zoogeograafilist tsooni? Palaearctic, Aethiopian, Indian, Australasian, Nearctic, Neotropical. 3. Mis on Wallacea ja kuidas see tekkis? Wallacea ühendab India ja Vaikse Ookeani vahelisi alasid. Läänepiiriks Wallace joon, idapiiriks Lydekkeri joon. Tekkis Wallace tähelepanekute tõttu; ta eristas Austraalia ja India fauna. 4. Mida lisas juurde Ernst Haeckel biogeograafias? Darwiniga sarnaselt arvas Haeckel, et kõik inimesed pärinevad ühest eellasest. Haeckelist alguse saanud dünaamiliste faunade meetod (horoloogia). Muuhulgas võttis termini ökoloogia selle tänapäevases mõistes kasutusele. 5. Mida olulist andis biogeograafiale Alfred Wegener, millal tema hüpoteesid aktsepteeriti? Arvas, et sarnaste fossiilide olemasolu kaugetel kontinentidel viitab selgesti nende maatükkide kunagisele koosolemisele. Nimetas selle kunagise mandri Pangaeaks.
Arthur de Gobineau rassiteooria. Üheks olulisemaks Hitleri natsionalismi alusteoreetikuks sai Gobineua essee rasside ebavõrdsusest. Ta astub vastu rassilistele segunemistele, rassilise puhtuse taotlus. Rasside segunemine on degeneratsiooni akt. Tema teooria oli, et eurooplased pole Kaukaasiast pärit, vaid pärinen Iraanist ehk Aaria rassiks. Darwinism ja selle vastuvõtt. Rassism oli seotud ka jätkuvale darwinismi arengul. Olelusvõitlus haaras ka rasse. Darwiniga kulmineerus ühiskonna moderniseerumise protsess. Teaduslikud tõendid. Kuna tehti teaduslikke avastusi, mis ei läinud kokku Piibliga, tekkis probleem. Darwin üritas tõestada ,et liikide arend on tingitud olelusvõitlusest ja kõik loomad-taimed on pidanud ellujäämisvõitlus ja kohanenud ja nõnda on kujunenud ka inimene. Ehk ei pärine valmis Aadamast. Tuntud pooldaja oli Huxley. Darwini debatt arendas ka ususallvust ja vabadust. Uusaja konspektis esinenud nimed
Juhtivaks oli idee isa- ja emapoolse pärilikkuse segunemisest nii, nagu segunevad näiteks värvid. Kuid juba tol ajal suudeti kvantitatiivselt näidata, et niisugune pärilikkuse mehhanism viiks kiirele homogeniseerumisele - seda aga ju ei olnud. Seda nähes hakkaski Darwin taaslähenema Lamarckile. Ja nii uskus muide kaugelt suurem enamus tolleaja teadlasi. Saatuse iroonia on selles, et Gregor Johann Mendel, augustiinlasest munk Brnost, oli Darwiniga samaaegne (1822 - 1884). Enamgi, Mendel avaldas oma seadused 1866 - vaid 7 aastat peale "Liikide tekke…", kuid Darwinini see ei jõudnud. Tegelikult ei jõudnud need pea kuhugi ja avastati 1900 paralleelselt mitme mehe poolt uuesti. Ja ka siis ei leidunud pikka aega kedagi, kes Mendeli pärilikkuse seadused oleks viinud kokku darvinistliku valikuga. Vastupidi - selle sajandi algus möödus teadmises, et pärilikkuse seadused lükkasid darvinistliku loodusliku valiku ümber. Miks
annaabi.ee 
