· Lihas ehk muskel on enamiku loomade kokkutõmbumis- võimeliste lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Organismi lihastikku nimetatakse lihaskonnaks ehk muskulatuuriks. Lihased · Lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). · Lihased koosnevad u 73% veest · Teadusharu, mis uurib lihaseid, nimetatakse müoloogiaks. Lihaste tüübid 1)Südamelihased 2)Skeletilihased ehk vöötlihased 3)Silelihased Südamelihased · Töötavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased Asuvad siseelundite seintes (veresooned). Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Inimese skeletilihased Erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400 Lihased moodustavad inimese kehamassist ligi 40%. Skeletilihased Skeletilihased · Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-,
1.Lihaste ülesanded: 1)Lihased liigutavad kehaosi 2)Lihased annavad kehale kuju 3)Osa lihaseid kaitseb siseelundeid 4)Lihased aitavad säilitada keha temperatuuri 5)Lihased on vee ja valude tagavara 2.Lihaskoe talitlemine Lihaste põhiomadus on võime kokku tõmbuda ja lõtvuda, mille tagajärjel kehaosad liiguvad. Ka siseelundites toimuvad liikumised tänu lihastele. Inimese kehas on 3 tüüpi lihaseid. Skeletilihased ehk vöötlihased kinnituvad luudele, südamelihased moodustavad südame põhimassi ja silelihased moodustavad siseelundite lihastiku. Lisaks lihasrakkudele ja side- koele sisaldab lihas veel närve ja veresooni. Lihased vajavad head verevarustust, sest neis toimub intensiivne ainevahetus. 3.Lihaste liigid 1)Skeletilihased (e.vöötlihased) Ehitus koosnevad pikkadest ristivöötide rakkudest Paiknemine organismis luudel Talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning kiired 2)Südamelihased
S�DA - lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise S�dame lihaseline vahesein jagab s�dame VASAKUKS ja PAREMAKS POOLEKS Vasakus pooles HAPNIKURIKAS veri Paremas pooles HAPNIKUVAENE veri S�DAMEKLAPID tagavad vere �hesuunalise liikumise S�damelihased t��tavad automaatselt. K�ige PAKSEMAD s�damelihased on vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse �le terve organismi laiali. S�DAME TS�KKEL 1) Kodade kokkut�mme (0,1 sek) 2) Vatsakeste kokkut�mme (0,3 sek) 3) Kogu s�dame puhkus (0,4 sek) S�dame verevarustus suureneb f��silise koormuse, r��mu, ehmatuse jne korral. Kehaline pingutus suurendab lihaste hapnikuvajadust. S�da suurendab k�ll l��gi- sagedust ent ei t�sta v�ljapumbatava vere hulka.
............................................................................4 1.1 Lihase olemus ja ehitus....................................................................................................4 1.2 Lihase tüübid....................................................................................................................4 1.2.1 Skeletilihased.................................................................................................................4 1.2.2 Südamelihased...............................................................................................................5 1.2.3 Silelihased.....................................................................................................................5 1.3 Skeletilihaskiudude tüübid...............................................................................................6 1.3.1 Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased...........................................................................
NIKASTUS - liigesekapsli v�i liigesesidemete tugev venitus v�i rebenemine NIHESTUS - liigeses luuotste paigast nihkumine, liiges ei saa enam talitleda Nikastuse v�i nihestuse korral tuleb -peale panna midagi k�lma -vigastatud j�se fikseeruda -hoida j�se k�rgemal LIHASED Inimese kehas 3 t��pi lihaseid: SKELETILIHASED e v��tlihased - v��tlihasrakkudest, liigutada luid; talitlevad tahte j�rgi, t�mbuvad kiiresti kokku, v�sivad kiiresti S�DAMELIHASED - talitlevad tahtest s�ltumata, automaatselt, v�simatult pidevalt SILELIHASED - silelihasrakkudest, talitlevad tahtest s�ltumata, t�mbuvad kokku aeglaselt, ei v�si v�ga kiiresti Lihased peavad t��tama paarikaupa. �ks l�heneb, siis teine pikeneb. Lihas t�mbub kokku ajust saabunud n�rvierutuse t�ttu. Lihasrakud saavad energiat gl�koosi ja rasvade koostisosi l�hustades. Inimesel on u 400 skeletilihast, mille v�ib jaotada pea-, kere- ja j�semete lihasteks.
Peale panna midagi külma Vigastatud jäse fikseerida (teha rõhkside) Hoida jäse kõrgemal, et vähendada turset 11. Lihaste ülesanded Vastus: Lk. 24 12. Lihaste tüübid, nende omadused Vastus: Skeletilihased ehk vöötlihased on inimese organismis kõige rohkem. Nende tähtsaim ülesanne on liigutada luid, seega ka kehaosi. Talitlevad inimese tahte järgi, Võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda, Väsivad suhteliselt kiiresti Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talitluselt skeletilihastega, kuid erinevalt neist südamelihased Talitlevad meie tahtest sõltumata, Töötavad automaatselt, st tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritusest sõltumata, Töötavad väsimatult pidevalt Silelihased, mis koosnevad silelihasrakkudest, paiknevad näiteks seedekulgla, põie ja veresoonte seintes. Näiteks soolestiku lainelisi liigutusi põhjustavad silelihaste aeglased kokkutõmbed ja lõtvumised. Silelihased
............................................................................4 1.1 Lihase olemus ja ehitus....................................................................................................4 1.2 Lihase tüübid....................................................................................................................4 1.2.1 Skeletilihased.................................................................................................................4 1.2.2 Südamelihased...............................................................................................................5 1.2.3 Silelihased.....................................................................................................................5 1.3 Skeletilihaskiudude tüübid...............................................................................................6 1.3.1 Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased...........................................................................
12. Liiges- kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. 13. Selgroog- moodustab keha keskse toese, mis koosneb tavaliselt 33 lülist. 14. Kolju- on aju- ja näokolju luud, ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ümbrise ning näokolju loudest on tähtsamad üla- ja alalõualüü. 15. Vöötlihased- ehk skeletilihased, talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning väga kiired. 16. Südamelihased- talitlus ei alla meie tahtele ning need töötavad automaatselt. 17. Silelihased- tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata. 5. Tugi- ja liikumiselundkond- kaitseb inimese keha ja võimaldab liikuda. Hingamiselundkond- kindlustab gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda jääkainetest. Seedeelundkond- toidu lõhestamine väiksemateks osadeks ja jääkainete eemaldamine. Erituselundkond- eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked ained.
2) Jalaluud-reieluu, põlvekeder, sääreluu, pindluu, kannaluud, pöialuu, varbaluu PTK. 1.5 lihased. 40% inimese massist Ülesanded: 1) Annavad kehale kuju 2) Kaitsevad siseelundeid 3) Säilitavad kehatemperatuuri 4) Panevad liikuma kehaosad 3 tüüpi lihased: 1) Skeleti e vöötlihased-koosnevad vöötlihasrakkudest,kinnituvad kõõlustega luudele, alluvad inimese tahtele, kokkutõmbed tugevad ja kiired 2) Südamelihased-saranevad ehituselt ja talituselt skeletilihastega kuid ei allu meie tahtele, 3) Silelihased-vooderdavad siseelundite seinu, tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata Lihaste töö: · Vajavad töötamiseks energiat · Töörütm · Koormus · Pidev sundasend PEALIHASED-näolihased KERELIHASED(5)+KAELALIHASED- kaelalihased, trapetslihas,suur rinnalihas, välimine kõhu põiklihas,kõhu sirglihas,seljalihas VÖÖTMELIHASED
Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed Sekundaarne mälu-mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Sensoorne mälu-mälu osa, kuhu ajutiselt salvestatakse meeleelunditest saadud informatsioon Sidekude-ühendab teisi kudesid omavahel ja toetab elastseid kehaosi Silelihaskude-aeglane kontraktsioon, siseelundkonna lihased (va süda), ei allu tahtele Skeletilihased-võimaldavad liikuda, kinnituvad kõõlustega toese külge Südamelihased-ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt Sünaps-koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga, edastades närviimpulsi Sünaptiline summatsioon-summeeruv protsess, kui närvirakku saabub ajaühikus mitu erutussignaali Tertsiaarne mälu-mälu osa, milles asuvat infot ei unusta kunagi Vereplasma-vere rakuvaheaine Vöötlihaskude-vt. Skeletilihased, südamelihased Ööpäevarütmid-maakera pöörlemisest tingitud ligikaudu 24-tunnise perioodiga
annaabi.ee 
