ebaharilikku, kuigi see pole produktiivne. Mõned tegusõnad kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada korduvaid või intensiivistatud tegevusi. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 311. 28.10.15) Sidamo keel on nominatiiv-akusatiiv keel, mis kasutab pigem alust ja sihitis kui ergatiivi ja absolutiivi. Alused on nominatiivses käändes, otsesed sihitised akusatiivses käändes ning kaudsed sihitised on daativi käändes. Sõnajärjekord lauses on kujul alus – sihitis – tegusõna (verb). (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 481, 511. 28.10.15) Sidamo keeles on viis lühikest vokaalfoneemi, sõnad lõppevad täishäälikutega. Nimisõnadel on sooline vahe nende kokkuleppel tegusõnadega ja nende demonstratiivide valikuga. Sidamo keeles on ainsuse järelliide (sufiks) –cco (-co peale sonoranti) ja mitmuse järelliide.
direktori asemel enne lõunat/lõunani pärast lõunat kliendilt Tallinnast maja lähedal ilma tööta w Daativ Daativi kasutatakse tavaliselt: 1) tähistamaks isikut või objekti, millele tegevus on suunatud: kiri kliendile telefonikõne sõbrale kingitus partnerile 2) koos teatud eessõnadega, näiteks: sõbrale kirjutama sõbrale helistama
um kellaajad um fünf Uhr kell viis in der väljendid in der Nacht öösel in der Woche nädala sees Järgnevates väljendites eessõna ei kasutata: montags esmaspäeviti vormittags ennelõunati abends õhtuti u Eessõnad kohamäärustes Saksa keeles kasutatakse eessõnu AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN, nii daativi kui akusatiiviga. Kui saame küsida WO? (kus?), kasutame daativi, kui WOHIN? (kuhu?), kasutame akusatiivi. u AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN daativiga Ainsus Meessoost Naissoost Kesksoost Eessõna nimisõna (M) nimisõna (N) nimisõna (K) AN am Kamin an der Terrasse am Fenster
kk.-s b) Kesksoo kadumine: -um lõpulised → meessugu –us (templum > templus); mitmus (-a) → naissugu (labra mitm. sõnast labrum “huul”, vrd. pr. une lèvre) c) väheneb käändevormide arv: nominatiiv läheneb akusatiivile. d) tendents analüütilisuse suunas, osade käänete asendumine eessõnaliste konstruktsioonidega: genitiivi asemel de + abl. v. acc. (gladius militis asemel gladius de milite) või ad + acc. (gladius ad militem); daativi asemel konstruktsioon ad + acc. (utilis homini asemel utilis ad hominem). e) Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites). f) Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) → VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare habeo) → uus sünteetiline tulevik (aimerai); kaovad nn. depoonensverbid (millel oli passiivne vorm ja aktiivne sisu: nascor, morior).
Refleksiivsus võib olla leksikaliseerunud (nt to shave ja to dress on vaikimisi refleksiivsed). 38. Valentsi vähendamine: middle construction Objekti vähendamine transitiivse verbi juurest. The book reads easily või raamat müüb hästi (tähendus: on bestseller) 39. Valentsi muutmine argumentide struktuuri muutmine Igal verbil on mingi teatud valents (1-valentsed on tavaliselt intransitiivsed: nt poiss jookseb). Keelesüsteemis on kohe teada, mis valentsilised verbid on. · Daativi nihe ditransitiivne verb võib esineda 2 objektiga. Argumentide struktuur püsib arvuliselt sama, aga sisu muutub: I brought the letter to John VS I brought John the letter. Muudetakse argumentide struktuuri. · Soome kausatiivverbid kausatiivverbi abil võib vahetada objekti ja subjekti (nt lapsed mängivad palli vs pall mängitab lapsi). Sarnaneb passiiviga. 40. Valentsi suurendamine Poiss jookseb (sihitult) VS Poiss jookseb sadat meetrit
Ebareeglipärasuste kadumine 3. kk.-s b) Kesksoo kadumine: -um lõpulised meessugu us (templum > templus); mitmus (-a) naissugu (labra mitm. sõnast labrum "huul", vrd. pr. une lèvre) c) väheneb käändevormide arv: nominatiiv läheneb akusatiivile. d) tendents analüütilisuse suunas, osade käänete asendumine eessõnaliste konstruktsioonidega: genitiivi asemel de + abl. v. acc. (gladius militis asemel gladius de milite) või ad + acc. (gladius ad militem); daativi asemel konstruktsioon ad + acc. (utilis homini asemel utilis ad hominem). e) Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites). f) Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare habeo) uus sünteetiline tulevik (aimerai); kaovad nn. depoonensverbid (millel oli passiivne vorm ja aktiivne sisu: nascor, morior).