Viimaste aastate jooksul on eesti naiste seas saanud populaarseks minna mehele, kes on islami usku. Esialgu tulevad, tavaliselt turismireisil olevatele naistele, ligi tõmmud araabia iludused, kes lubavad kokku maad ja ilmad ning tõotavad igavest armastust juba esimesel kohtumisel. Pahatihti on selline käitumine tingitud soovist saada elamisluba välisriigis. Nii, et need kuumad kutid ei olegi päriselt huvitatud endast viisteist aastat vanematest daamidest. Siiski on palju õrnema sugupoole esindajaid, kes lähevad päikesepruunide poiste mesijutu õnge. Ent kui nad on valmis seilama abieluranda, ei aimagi nad veel, kui keeruliseks läheb nende elu uues keskkonnas. Islami perekonnad on väga ühtehoidvad ning haruharva on need naised näinud oma kuldpruuni kavaleri vanemaid. Sokolaadipoisi ehtsatele kavatsustele viitab sageli see, kui ta tahab oma väljavalitule tutvustada oma perekonda, mis on harilikult üsna suur
ministrile, saadikule ja teistele kõrgemalseisvatele isikutele. Näiteks: „Härra minister, lubage esitleda proua Metsa.“ Kahe daami puhul peab peale vanuse arvestama nii daami kui ka tema abikaasa ametikohta. Näiteks kui noorema mehe naine on N riigi kultuuriatašee ja eakam daam direktriss oma kodumaal, esitletakse viimast kultuuriatašeele. Sama kehtib loomulikult ka härrade puhul. Abielupaaride tutvustamisel kehtivad eespool toodud reeglid – esitlemist alustatakse daamidest. Tutvustamisel on kohatu nimetada oma naist prouaks, meest härraks, vaid öeldakse: „Saage tuttavaks, minu abikaasa (minu naine, minu mees).“ Lapsi tutvustatakse täiskasvanuile. Vanemad peaksid oma lastelt nõudma, et nad tutvustaksid oma koju kutsutud sõpru ja sõbrannasid, kellega väljaspool kodu aega veedetakse. Neid tuleb muuseas ka pisut tundma õppida, et hiljem poleks vaja kahetseda – laps on halba seltskonda sattunud, või pärast kalli viskipudeli kadumist
erinevaid kangelastegusid. Teos lõppeb peale kõiki katsumusi enamasti õnnelikult, rüütel pälvib armastuse, vahel ka abielu. Rüütlikirjandus peegeldab rüütlite ja daamide vahelisi suhteid, sellega seoses sai teostes oluliseks ka eraelulisus. Varasemalt kirjeldatud sõjaväljateemad kaotasid oma tähtsuse ning oluliseks sai rüütel ja tema armastus südamedaami vastu. Rüütlikultuur on loodud lossides, kus kujunes õukonnaelu, mis oli vaieldamatult lahutamatu ka daamidest. Kuna rüütli ihaldusobjektiks on tavaliselt abielunaine, siis viitavad need teosed pisut ka armastuse täiuslikkusele, mis on kättesaamatu ning idealiseeritud. Rüütliromaanide levikuga muutus ka naise osa Euroopa kirjanduses, sest rüütlid tegutsevad nende nimel. Armastatud naine on tavaliselt õukonnadaam, kuninganna. Rüütliromaani levikuga hakkasid kujunema ka sellised mõisted nagu romaan ja romaanižanr. Selline teos pidi olema mahukas ning kas värsivormis või proosas. Algselt, 12
See on ka maitse asi. Populaarne on ütlemus: ,,ilu peitub sees ja kes tahab selle leida ,see ka leiab." Keskajal käsitleti ilu kui Jumala atribuuti. Ja ilu mõiste oli laiem ning algas vaimsest ilust, harmooniast ja metafüüslisest kiirgusest. Eristati välist ja sisemist ilu. "Kehaline ilu on mööduv nagu kevadine õitsemine, " ütles Boezius. "Kus on möödunud päevade lumi?" küsib Francois Villon "Ballaadis möödunud aegade daamidest." Trubaduuride luules ilu ja armastust võrreldatakse loodusega (nt teoses nimega Lanquan li jorn son lonc e may). Hispaania kirjanduses on rõhutatud ilusõna reetlikus.Välimus ei olnud kõige olulisem. Tavaliselt kirjeldatakse armastust ilusate sõnadega/väljenditega, kuid see ei ole alatai sama ,,ilus" kuidas seda kirjeldatakse. Samuti hispaania luules käsitletakse naise ilu pettimse põhjusena, ilusate sõnadega pettimist
Jaapanist sai midagi hoopis muud kui Hiina. 894. aastal aga katkevad kõik sidemed Hiinaga. Jaapani oma kirjakeele teke andis suure tõuke sellele, et tekkisid erinevad kirjanduszanrid, arenesid välja tanka- ja haikustiil. Hakati avaldama päevikuid, jutustusi, rohkem luulet ja isegi näidendeid. Paljud tolle aja kõige kaunimad ja geniaalsemad teosed pärinesid õukonna rikaste daamide sulest. Üks kuulsamaid neist daamidest oli Sei Shonagon, õudaam, kelle teravad ja vaimukad mõtterad ja avameelitsemised on siiamaani tuntud. Tema kuulsaim teos, mida ka tänapäeval hinnatakse, on "Padjaraamat". Aastal 1000 kirjutas rikas daam, kelle pärisnimi on teadmata, kuid kirjaniku nimi oli Murasaki Shikibu, jutustuse "Genji lood". Seda peetakse üheks maailma esimeseks romaaniks. Lugu jutustas intriigiidest, armastusest ja keerulisest elust õukonnas. Kõrgest soost daam hakkas kirjutama pärast sõdalasest abikaasa surma
Muu seas küsib Jutustaja, miks vahepeal tuli ära kustus - tundub, et selle ümber on suur segadus. Noormees kinnitab, et politsei juba uurib asja. Jutustaja kohkus sellest veidi, ta polnud arvanud, et asi on kriminaalse tagamaaga. Ta jõuab oma kohale ja avaldab veel soovi lahkuda, kuid noormees kinnitab, et tema kui autor peab tingimata kohal olema. Jutustaja koht on kahe lopsaka daami vahel, kes tema olemise üpris kitsaks muudavad. Kõlab gong ja saal pimeneb. Üks daamidest pakub Jutustajale eeskava ja Jutustaja kohkub, kui leiab sellelt omaenese kirjutatud näidendi. Sellest selgub ka, miks noormees, keda Jutustaja Allaniks pidas, teda autoriks nimetas. Näidend kannab nime ,,Punane tuba". Näidendis on vaid kaks tegelast, kelle nimedeks on märgitud lihtsalt Daam ja Noormees. Lavastusest selgub, et tegu on armastajapaariga. Abielunaine, kellesse on armunud palju noorem poiss, ootab 4
Muu seas küsib Jutustaja, miks vahepeal tuli ära kustus - tundub, et selle ümber on suur segadus. Noormees kinnitab, et politsei juba uurib asja. Jutustaja kohkus sellest veidi, ta polnud arvanud, et asi on kriminaalse tagamaaga. Ta jõuab oma kohale ja avaldab veel soovi lahkuda, kuid noormees kinnitab, et tema kui autor peab tingimata kohal olema. Jutustaja koht on kahe lopsaka daami vahel, kes tema olemise üpris kitsaks muudavad. Kõlab gong ja saal pimeneb. Üks daamidest pakub Jutustajale eeskava ja Jutustaja kohkub, kui leiab sellelt omaenese kirjutatud näidendi. Sellest selgub ka, miks noormees, keda Jutustaja Allaniks pidas, teda autoriks nimetas. Näidend kannab nime ,,Punane tuba". Näidendis on vaid kaks tegelast, kelle nimedeks on märgitud lihtsalt Daam ja Noormees. Lavastusest selgub, et tegu on armastajapaariga. Abielunaine, kellesse on armunud palju noorem poiss, ootab midagi uut, mingeid elamusi, kuid Noormees on kohmetu ja arglik.
tugevasti mingitud.» «Ja edasi, edasi!» «Ta tõusis ja lausus muutunud häälel: «Mu daamid, oodake mind kümme minutit, ma tulen tagasi.» Seepeale avas ta alkoovi ukse ja väljus.» «Miks ei tulnud proua de Lannoy sellest kohe teatama?» «Ta ei olnud veel päris kindel. Pealegi ütles kuninganna: «Mu daamid, oodake mind!» Ta ei julgenud kuninganna korraldust täitmata jätta.» «Kui kaua oli kuninganna toast ära?» «Kolmveerand tundi.» «Kas ükski tema daamidest ei saatnud teda?» «Ainult doiia Estefana.» «Ja kuninganna tuli seejärel tuppa tagasi?» «Jah, aga ainult selleks, et võtta monogrammiga varustatud roosipuust kastike ja otsekohe jälle lahkuda.» «Ja kui ta pärast tagasi tuli, kas ta tõi siis ka kastikese kaasa?» «Ei toonud.» «Kas proua de Lannoy teadis, mis oli kastikeses?» «Jah, Tema Majesteedi poolt kuningannale kingitud teemantripatsitest ehe.» «Ja ta tuli tagasi ilma kastikeseta?» «Jah.»
annaabi.ee 
