(1) kunagi arvati, et Maa magnetväli on põhjustatud tuuma kivimite püsimagnetilaadsetest omadustest. Samas on eksperimentaalselt tõestatud, et temperatuuri tõustes umbes üle 500°C (nn. Curie' punkt) kaovad kivimite püsimagnetilised omadused, s.t. et juba 25-30 km sügavusel ei saa Maa kivimid olla püsivalt magnetiseeritud. (2) Siiani parim hüpotees magnetvälja selgitamiseks on nn. dünamoteooria, mis väidab et Maa magnetväli indutseeritakse Maa välistuumas. Välistuuma moodustav aines (metalliline raud) on vedelas ja/või sulamisele lähedases olekus ning voolab kiirusega mõni kilomeeter aastas s.o. miljoneid kordi kiiremini kui vahevöö aines. Liikuv metalli voog tekitab elektrivoolu, mis omakorda tekitab magnetvälja. See hüpotees nõuab, et Maa tuum oleks elektrijuht (mida seal sisaldavad metallid ka kindlasti on) ja et välistuum peab olema vedelas olekus.
Magnetdomeenid NIB-magnetis Maa magnetväli Esimesel saj pKr avastasid hiinlased, et magnetkivimiga kokkupuutumisel omandab raudnõel magneti omadused. Samuti märkasid nad, et niisugune magnetnõel pöördub alati kindlasse suunda. Esimese kompassi valmistasid 11 saj araablased. Magnetnõelale avaldab orienteerivat mõju Maa magnetväli. Maad ümbritsev magnetväli on tingitud vedela metallilise tuuma konvektiivsest liikumisest. Dünamoteooria kohaselt toodab Maa magnetvälja nn geodünamo. Maa 5150-6360 km paksust tahket sisetuuma ümbritseb 2890-5150 km paksune vedel Fe-Ni välistuum, milles toimuvad sarnaselt vahevööle soojuse ülekandega seonduvad aine konvektsioonivoolud. Välistuuma moodustab suuremas osas sulaolekus raud, mis on hea elektrijuht. Maa pöörlemise ning konvektsiooni tõttu tekivad sularaua voolud, mis omakorda indutseerib elektromagnetvälja. Tänu Lorenzi jõule ja
Vulkaanilised pommid vulkaanist väljapaiskunud tahke või peaaegu tahke, maapinnale langenud ümardunud kivi, läbimõõt ületab 64mm. Vulkaanilised plokid vulkaanist väljapaiskunud tahke või peaaegu tahke, maapinnale langenud nurgeline kivi, läbimõõt ületab 64mm. 32. Vulkanismi esinemise piirkonnad maakeral. Suurem osa vulkaane asub laamade piirialadel, üksikud (nt Hawaii kuuma täpi vulkanism) laamade keskel. 33. Maa magnetvälja olemus. Dünamoteooria. Normaalne ja pöördpolaarsus. Maa magnetväli Maa on kui kahepooluseline dipoolne magnet, mille indutseeritud magnetvälja jõujooned lähtuvad lõuna- ja suunduvad põhjapoole. Dünamoteooria (hüpotees magnetvälja selgitamiseks) Maa magnetväli indutseeritakse Maa välistuumas. Välistuuma moodustav aines (met.raud) on vedelas või sulamisele lähedases olekus, voolab kiirusega mõni km/a.
püroklastilised osakesed moodustavad vulkaanilise tuha, suuremad on aga vulkaanilised pommid või ploki Plokk - ehk vulkaaniline kild on vulkaanist väljapaiskunud ja tahke kehana maapinnale langenud nurgeline kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm. Tahke juba vulkaanist välja lendamise hetkel. 25. Vulkanismi esinemise piirkonnad maakeral. Suurem osa vulkaane asub laamade piirialadel, üksikud (nt Hawaii kuuma täpi vulkanism) laamade keskel. 26. Maa magnetvälja olemus. Dünamoteooria. Normaalne ja pöördpolaarsus. Maa magnetväli Maa on kui kahepooluseline dipoolne magnet, mille indutseeritud magnetvälja jõujooned lähtuvad lõuna- ja suunduvad põhjapoole. Dünamoteooria (hüpotees magnetvälja selgitamiseks) Maa magnetväli indutseeritakse Maa välistuumas. Välistuuma moodustav aines (met.raud) on vedelas või sulamisele lähedases olekus, voolab kiirusega mõni km/a. Liikuv metalli voog tekitab
mille läbimõõt on kuni 2 mm, vulkaaniliste pommide läbimõõt on vähemalt 64 mm, vahepealse suurusega osakesi nimetatakse lapillideks. Vulkaanilise tuha taas kivimiks liitumise tulemuseks on tuff. Lõõmpilvest mahajäänud tulikuumast vulkaanilisest tuhast tekib ignimbriit. Peamised vulkaanilised gaasid on veeaur ja süsinikdioksiid. 28. Vulkanismi esinemise piirkonnad maakeral Subduktsioonivööndid, riffi alad, kuum täpp. 29. Maa magnetvälja olemus. Dünamoteooria. Normaalne ja pöördpolaarsus. Maa on kui kui kahepooluseline dipoolne magnet, mille indutseeritud magnevälja jõujooned lähtuvad (magnetiliselt-) lõuna- ja suunduvad põhjapoolusele. Piki neid jõujooni orienteerub ka kompassi magnetiseeritud nõel. Siiani parim hüpotees magnetvälja selgitamiseks on nn. dünamoteooria, mis väidab et Maa magnetväli indutseeritakse Maa välistuumas. Välistuuma moodustav aines (metalliline
(1) 1.4 Üllatus magnetväli! Kui kraatrite olemasolu Merkuuril võis vähemalt aimata, siis magnetvälja avastamine tema ümber ,,Mariner 10" poolt oli tõeline üllatus. Merkuuri magnetväli on küll väike, moodustades Maa magnetvälja tugevusest vaid ühe protsendi , kuid Kuul ja Veenusel puudub see hoopiski. Seni seostati magnetvälja olemas olu planeetidel nende kiire pöörlemisega 5 (dünamoteooria). Merkuur pöörleb aga väga aeglaselt. Võimalik, et tema rauast tuum on püsimagnet. Teine hüpotees seletab Merkuuri magnetvälja teket päikese tuule mõjuga. Täpselmalt midagi öelda on raske, sest planeetide magnetväljade tekkepõhjused pole seni veel kaugeltki selged. Merkuur on andnud oma osa ka füüsika arengusse. Tema orbiidi perheeli nihke uurimine on üks tugevamaid argumente Albert Einsteini loodud üldrelatiivsusteooria paikapidavuse kasuks. (1) (lisa 1) 2.Veenus
Protsessi ennast nimetatakse magnetpooluste inversiooniks. 86. Magnetiline deklinatsiooninurk on nurk geograafilise ja magnetpooluse vahel. Magnetiline inklinatsiooninurk e. Maa magnetvälja horisontaal ja vertikaalkomponent. Magnetilisne inklinatsioon on magnetvektori orientatsiooni muutus. Selle põhjal on võimalik määrata magnetiseerumised laiuskraadi. 87. Maa magnetvälja arvatavad põhjused. Dünamoteooria. Tänapäeval on käibel nn dünamoteooria, mille järgi Maa magnetväli indutseeritakse Maa välistuumas, kus kuum ja vedelas olekus ained (metalliline raud) voolab aastas gravitatsiooni ja Maa pöörlemise tõttu kiirusega mõni kilomeeter, s.o miljoneid kordi kiiremini kui vahevöö aines. Liikuv metall vedelas välistuumas ümber tahke sisetuuma indutseerib elektrivoolu, mis omakorda tekitab magnetvälja. See hüpotees nõuab, et Maa tuum oleks elektijuht (mida seal olevad metallid ka kindlasti
annaabi.ee 
