Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Cyrillus Kreek". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kreek, cyrillus, kreegi, muusika, muuseum, vormsi, seminaris, rahvaviisi, sirisege, muuseumid, töökohale, astuma, folkloori, ridala, vormsil, muundunud, trombooni, muusikakoolis, koolides, tagakiusamine, veetis, haapsalus, koosneva, koorilaulud, jaaniussike, juttu, heiberg, õndsad, ärka, vaesus, anumai, theme, action, detailsMart Saar ja Cyrillius Kreek Koostas: Heli Kopter Cyrillius Kreek (1889-1962) Õping, töö ja elu lõpp 1908-1911 Õppis Peterburi Konservatooriumis trombooni 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat 1919-1920 muusikaõpetaja Rakvere Õpetajate Seminaris 1920-1921 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1921-1932 Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides 1944-1950 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist
Abja Gümnaasium Referaat Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Nende elutee ja loomingu võrdlus. Juhendaja: Kadi Kask Koostaja: Aneelia Kuusik 2010.a SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Mart Saare elulugu 4 1.1 Lapsepõlv 4 1.2 Haridustee 4 1.3 Mart Saare edasine elu 4 1.4 Mart Saare looming 5 2
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM Cyrillus Kreek Referaat Juhendaja: Silver Tamm Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja Tallinn 2010 SISSEJUHATUS......................................................................................3 1 ELULUGU 1.1 LOOMING..............................................................................................4 1.2 KOORIMUUSIKA 1.3ORIGINAALLOOMING........................................................................5 1.4 INSTRUMENTAALTEOSED 1.5 ÜLDINE INFO 2 LISAD ................................................
Elulugu Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril,
Aastad 19321943 veetis Mart isatalus Hüpassaares ning järgnevatel aastatel oli ta seal igal suvel ja 1972. aastal (9 aastat peale tema surma) avati seal Mart Saare majamuuseum. Aastatel 19431956 töötas Mart Saar kompositsiooniprofessori erialal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus tema õpilasteks olid näiteksEster Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts. Tähtsus muusikaajaloos Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid. Mart Saare looming oli algusaastatel tugevalt mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest: impressionismist (klaveriprelüüdid) jaekspressionismist (soololaul "Must lind"). Koorilaul
Cyrillus Kreegi (Karl Ustav Kreek) lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 19391962 Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis
Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass MART SAAR JA CYRILLUS KREEK. NENDE ELUTEE JA LOOMINGU VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili
ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe 12.b MART SAARE JA CYRILLUS KREEGI ELULOO VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Mart Saar sündis 28.september 1882.aastal Hüpassaares ja suri 28.oktoober 1963.aastal Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, organist ja sarnaselt Cyrillus'ele sügavalt seotud rahvaviisidega. Mart Saart loetaksegi rahvusliku stiili rajajaks eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek) on sündinud 3
konservatooriumi astumiseks. 1901-1908 õppis Mart Saar Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis, mille ta lõpetas hõbeaurahaga. Kuni 1911. aastani täiendas ta end samas Ljadovi juhendamisel kompositsioonis (oli õppinud ka Rimski-Korsakovi juures). Suvevaheaegadel 1904. ja 1907. a. käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurikeskusena pakkus St. Peterburg Saarele häid kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas talle Debussy ja Skrjabini muusika. Saar hindas heliloojana kõrgelt ka Rimski-Korsakovi, kes ühendas oma loomingus sajandivahetuse muusika uued tendentsid vene rahvamuusika joontega. Viimane soovitas ka oma õpilastel kasutada loomingus rahvaviise ja rõhutada nende omapära. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus
orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega. 1904
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 2.2.Mart Saare muusikalise hariduse omandamine ja St