Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Cyrillus Kreek - sarnased materjalid

kreek, cyrillus, petaja, muusika, muuseum, seminaris, heiberg, navas, koorilaulud, jaaniussike, eldud, details, theme, vaesus, vormsil, ridala, muundunud, folkloori, eluk, astuma, ppis, koosneva, nest, tagakiusamine
thumbnail
8
doc

Cyrillus Kreek

TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM Cyrillus Kreek Referaat Juhendaja: Silver Tamm Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja Tallinn 2010 SISSEJUHATUS......................................................................................3 1 ELULUGU 1.1 LOOMING..............................................................................................4 1.2 KOORIMUUSIKA 1.3ORIGINAALLOOMING........................................................................5 1.4 INSTRUMENTAALTEOSED 1.5 ÜLDINE INFO 2 LISAD ................................................

Muusika
43 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Cyrillus Kreek

Cyrillus Kreek Cyrillus Kreek (Karl Ustav Kreek) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta sündis 3. detsember 1889 Võnnus ja suri 26. märts 1962 Haapsalus. Muusikalise alghariduse omandas Kreek Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Alates 1908. aastast õppis ta Peterburi konservatooriumis trombooni (F. Türner, P. Volkov), hiljem ka kompositsiooni ja teooriat (V. Kalafatti, J. Vitol, M. Tsernov, N. Tserepnin). Peterburi konservatooriumi päevil sõbrunes Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähendane sõber ja loominguline mõttekaaslane kuni Peeter Süda surmani (1920). Sõja puhkemise tõttu jäi Kreegil konservatoorium lõpetamata, alates 1917.

Muusika ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

Abja Gümnaasium Anni Saharov 12. B klass MART SAAR JA CYRILLUS KREEK. NENDE ELUTEE JA LOOMINGU VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili

Muusika
21 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Mart Saar ja Cyrillus Kreek

Nikolai Rimski-Korsakovi ja Aleksander Ljadovi juures.Pärast õpinguid asus Mart töötama muusikaõpetajana Tartus.Ta kolis elama Tallinnasse, kus esines sageli organistina ja tegutses vabakutselise heliloojana. Veel toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht". Mart Saar töötas kompositsiooniprofessori erialal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus tema õpilasteks olid näiteks Ester Mägi, Harri Otsa ja Jaan Rääts. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid. Tema loomingusse kuulub umbes 350 koorilaulu ("Leelo" ja "Põhjavaim" ),180 soololaulu, mille teemaks oli armastus oma kodumaa vastu. Samuti 120 klaveripala, algusaastatel oli klaverilooming

Muusikaajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Mart Saare ja Cyrillus Kreek

Abja Gümnaasium Referaat Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Nende elutee ja loomingu võrdlus. Juhendaja: Kadi Kask Koostaja: Aneelia Kuusik 2010.a SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Mart Saare elulugu 4 1.1 Lapsepõlv 4 1.2 Haridustee 4 1.3 Mart Saare edasine elu 4 1.4 Mart Saare looming 5 2

Muusikaajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

..........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 2.2.Mart Saare muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg................................13 3. Hilisem elu.......................................................................................................................15 3.1. Cyrillus Kreegi hilisem elu.......................................................................................15 3.1.1.Cyrillus Kreegi perekond...................

Muusikaajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mart Saar ja Cyrillus Kreek

STEN SAAREKIVI 12 HUM Mart Saar ja Cyrillus Kreek (1882-1963) (1889- 1962) Mart Saar(1882-1963) Cyrillus Kreek(1889-1962) Oli eesti helilooja, dirigent ja Oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside muusikapedagoog.Lisaks veel organist ja koguja , , dirigent ja muusikapedagoog. rahvaviiside koguja. Mart Saare mälestuseks Sünninimega Karl Ustav Kree on Tartus püstitatud monument. . Loomingut mõjutas uue sajandi Õppis Peterburi konservatooriumis, kus

Muusikaajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Cyrillus Kreek elulugu

Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides.

Muusikaajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Cyrillus Kreek ja Mart Saar

1882- 1963. 2. Rahvamuusika oli tema jaoks miski, millesse tuli suhtuda ühtsesse tervikkus ja Mart Saare lo millega tuli aupaklikult ümber käia. ja ekspressio 3. Andis muusikatunde ja juhatas orkestreid Haapsalu koolides, tegutses koori- ja Tema loomin orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid Tema koorilaulud Koorilaulude kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 4­8-häälseteks omanäolisteks teosteks.. tekstuuriga ja 4. Ta mängis trombooni, harmooniumi, klaverit, orelit, Ta mängis k 5. oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Mart Saar oli Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. eriti koorimu

Muusika ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Cyrillus Kreek - lühireferaat

Cyrillus Kreek Cyrillus Kreegi (1889-1962) lapsepõlv möödus läänemaal. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii kodus kui koolides, kus isa õpetamas käis. 1896. Aastal sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere ka lühemat aega elas ning kus sai terve pere õigeusku ristitud. Karl Ustavist sai venepärane Kirill- siit ka tema hilisem kunstnikunimi, Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril ja orelil. Ta huvitus puhkpillimängust ja mängist kooli pasunakooris ning tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ja laulis kohalike seltside koorides. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas Kreek 1908. Aastatel 1912-1916 jätkas Kreek kompositsiooni ja muusikateooria alal

Muusika
14 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Cyrillus Kreek ja tema looming

Cyrillus Kreek ja tema looming Referaat Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Cyrillus Kreek (1889-1962) oli helilooja, dirigent nind pedagoog, kelle suurimaks inspirisatsiooniks oli eesti rahvamuusika, eriti vaimulikud rahvalaulud. Kreek omandas oma muusikaalase hariduse Peterburi konservatooriumis, kus õppis trombooni ja kompositsiooni. Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914 kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena

Muusikaajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Cyrillus Kreek

 1917/19 Rakvere Õpetajate Seminar  1920/21 Tartu Kõrgeim Muusikakool  1921/32 Läänemaa Õpetajate Seminar (Haapsalus) Huvid   Oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija  1911. aasta - kogumisretked  1914 kirjutas üles esimesed vaimulikud rahvaviisid  Jõudis koguda ligikaudu 1800 viisi  Kreegi rahvaviisikogu säilitatakse Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Kreegi looming   Cyrillus Kreek oli üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid.  Ta on kirjutanud teoseid sümfooniaorkestrile ja ka palju muusikat puhkpilliansamblitele.  Kõige ulatuslikum valdkond oli aga a cappella koorimuusika.  Suurem jagu Kreegi koorimuusikast tugineb rahvalauludele.  Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid polüfooniliste kompositsioonivõtete rakendajad. Kreegi mälestussammas   Kreegile on püstitatud sammas Haapsalus

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Cyrllius Kreek

Cyrllius Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek, oli tuntud nii helilooja kui ka muusikapedagoogina.Teda tunti ka kui ühte rahvalaulude tundjat. ELUKÄIK Cyrllius Kreek sündis Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. 1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust ÕPINGUD Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Peterburi konservatooriumi trombooniklassis alustas 1908, jätkas 1912­1916 kompositsiooni ja teooria alal. Õpingute käigus tutvus Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähim sõber TÖÖ

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Mart Saar ja Cyrillius Kreek

Mart Saar ja Cyrillius Kreek Koostas: Heli Kopter Cyrillius Kreek (1889-1962) Õping, töö ja elu lõpp 1908-1911 Õppis Peterburi Konservatooriumis trombooni 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat 1919-1920 muusikaõpetaja Rakvere Õpetajate Seminaris 1920-1921 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1921-1932 Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides 1944-1950 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist

Kultuuriajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vikerlased, Cyrillus Kreek ja Evald Aav

Ta kohtab Jutat, avaldab talle armastust ning palub temalt abi. Juta appihüüete peale saabub Vaike, kes enda tunnetest võitu saades ründab Olavit. Ta jõud on aga nõrk ning Olav saab enda valdusesse noa, mille ohvriks langeb appi tõtanud Ülo. Tuleriida juures leinab Juta Ülot. Tuleb Olav, kes ikka veel loodab, et Juta vastuarmastusele. Kuuldes, et Juta vihkab Ülo mõrtsukat, Olav hullub. Ooper lõppeb itkude ja tuletseremooniaga. Cyrillus Kreek (1889-1962) Sündis 3. detsembril 1889 aastal Läänemaal. Algselt oli nimeks Karl Ustav Kreek, seejärel Kirill millest kujunes välja Cyrillus. Omandas hariduse Peterburi konservatooriumis. Seejärel kolis Haapsallu, edendas muusikaõpetaja ja koorijuhina kohalikku muusikaelu. Hobina kogus rahvaviise. 1940. aastal kutsuti Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõuks. 1947. a anti talle professori tiitel

Muusika
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Läte, Tobias, Saar, Kreek

ballettidest, kuid ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi ta Tartus kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana. Läte loomingu põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kantaadid, sümfoonilised teosed, kammermuusikat ja mõned soololaulud. Tema teoste hulka kuuluvad näiteks koorilaulud ,,Laul rõõmule" ja ,,Tänu ja kiitus", soololaulud ,,Mälestus" ja ,,Vahtijad", kantaadid ,,Rändaja ja tähed" ja ,,Vaba Eesti". Mart Saar (1882-1963) oli helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta sündis Viljandimaal. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning väga noorelt proovis juba orelit mängida. Saart innustas muusikaga tegelema Kappide perekond ja Artur Kapp aitas tal valmistuda konservatooriumi astumiseks

Muusikaajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
1
odt

C. Kreek, H. Eller, E. Aav

Evald Aav elanud 7. märts 22. veebruar 1900 Tallinn ­ 21. märts 1939 Tallinn. Oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 1916­1926 Estonia teatri ooperikooris. Ta juhatas harrastuskoore: 1924­1927 Tallinna Sõjakooli koor ja orkester, Eesti Laulumehed, Tallinna Koolinoorte Muusika Ühingu segakoor. Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper esietendus Estonias 8. septembril 1928. Ta on kirjutanud sümfoonia d-moll , sümfoonilise poeemi "Elu", kontsertvalsi sümfooniaorkestrile, klaveri- ja viiulipalu ning soolo- ja koorilaule. Aava tuntumad koorilaulud on "Laulik", "Me oleme Põhjamaa

Muusika
16 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Cyrillus Kreegi (Karl Ustav Kreek)

Cyrillus Kreegi (Karl Ustav Kreek) lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Väike-Viigi 10 Haapsalus, kus Cyrillus Kreek elas aastail 1939­1962 Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Tal lubati harjutada kohaliku karskusseltsi klaveril ning Jaani ja Lossikiriku orelitel. Ta huvitus puhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis

Muusikaajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Cyrillus Kreek ja Mart saar (eluloode võrdlus)

ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe 12.b MART SAARE JA CYRILLUS KREEGI ELULOO VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Mart Saar sündis 28.september 1882.aastal Hüpassaares ja suri 28.oktoober 1963.aastal Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, organist ja sarnaselt Cyrillus'ele sügavalt seotud rahvaviisidega. Mart Saart loetaksegi rahvusliku stiili rajajaks eesti koorimuusikas.

Muusikaajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tobias, Saar, Kreek, Eller

Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib teerajaja Eestis. Tuntud laul: "Malemäng". Tuntud koorilaulud Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene teerajaja Eestis. Tuntud laul: "Malemäng". Tuntud koorilaulud Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. eesti symfonist

Muusika
50 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti muusika

Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..............................................................................................

Muusika
376 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) ­ Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega. 1904

Muusikaajalugu
130 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Eesti Vabariigi kirikumuusika

Eesti Vabariigi kirikumuusika Kirikumuusika Oli heal järjel Kanti ette klassikalisi suurvorme(oratooriume, kantaate) Kunstiväärtuslikku vaimulikku muusikat Noored organistid õppisid konservatooriumis ning leidsid hiljem rakendust Paremaks korraldamiseks oli loodud EELK Kirikumuusika sekretariaat Cyrillus Kreek  sünninimega Karl Ustav Kreek  3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) – 26. märts 1962 Haapsalu  Oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise Johannes Hiob 17.05.1907 - 7.08.1942 vaimulik muusika jõuline ja kontrastiderohke väljenduslaad vokaalsümfoonilised suurvormid, orelimuusika, koorilaulud Enn Võrk 14. märts 1905 - 20. september 1962 Helilooja, koorijuht Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi

Muusika ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt ­ see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega

Muusika
115 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti rahvamuusika

rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte

Muusikaajalugu
140 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti muusika

11/04/2010 15:51:00 Eesti muusika Pärimusmuusika Eesti rahvalaul jaguneb: Rahvalaul= tekst rahvaviis=meloodia Vanem rahvalaul ­ Regilaul, regilaulu värsimõõt on trohheus ­ 8silpi, rõhulised rõhuta korda mööda, algriim, aluseks on värss, Parallelism ­ mõte on sama, aga iga värss ütleb seda eri nurga alt Skandeerimine ­ ühe sõna lõpust ja järgmise sõna lõpust võetakse silp kuna taktimõõt on selline Üherealine regiviis ­ eeslaulja ja koor laulavad sama viisi

Muusika
40 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti muusika 20. saj. esimesel poolel

Eesti muusika 20 sajandi esimesel poolel. 20. sajand tõi kaasa suure arengu eesti kultuurielus. Ka muusika valdkond muutus järjest mitmekesisemaks ja omandas kõrgema taseme. Järjest lisandus professionaalseid eesti muusikuid ja heliloojaid, kes olid lõpetanud Peterburi Konservatooriumi. Muusikute uus põlvkonna eesmärgiks oli muusikalise tegevuse taseme tõstmine. Muusikas, mida seni võeti kui meelt lahutavat vahendit, hakati nägema kunsti. Järjest enam süvenes ka rahvuslikkus. Eriti elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond valitses 20. sajandi alguses Tartus

Muusika
10 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti muusika

Kontsert tõi orkestrisse ka uusi pillimehi, püsikoosseisuks kujunes 35 mängijat. Läte asutas orkestri juurde ka mees- ja naiskoori. Tema soov oli eesti kontserdipublikut muusikaliselt harida. Selleks valmistas ta ette mitmekülgseid kavu, mis sisaldasid niisümfooniaid, instrumentaalkontserte, oratooriume, katkendeid ooperitest ja ballettidest, aga ka koori- ja soololaule ning instrumentaalset kammermuusikat. Juba teisel kontserdil kõlas ka eesti heliloojate muusika: Läte enda avamäng "Kalevala" ja Kappeli kantaat"Päikesele". 1904. aastal tuli Tartusse Rudolf Tobias, kellest sai Lätele abiline suurteoste ettekannete ettevalmistamisel (näiteks Händeli oratoorium"Juudas Makabeus"). Esimese eestlasest professionaalse muusikakriitikuna tegi Läte Tartus kaastööd ajalehele "Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana ning esines klaveri- ja orelisolistina . 9.Rudolf Tobias (29.05.1873 Käina - 29.10.1918 Berliin) . Esimene

Muusikaajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Konspekt 12klassi Eesti muusikast

EESTI MUUSIKA lühikonspekt 12. klassile. Konstantin Türnpu (1865-1927) -Peale Peterburi konservatooriumi lõpetamist Tallinna saksa seltskonna teenistusse -Tihedam side eesti laulukultuuriga alates 1916.a., mil asutas Tallinna Meestelaulu Seltsi Looming : Põhiliselt koorilaulud : Lahkumise laul, Priiuse hommikul, Valvur, Mul lapsepõlves rääkis... Aleksander Läte (1860-1948)- Tartu muusikaelu juht -1900.a.a asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümfoonilise muusika mängimine. Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. -Orkestri juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme

Muusika
193 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Spikker muusika

Heino Eller(1887-1970)Sündis Tartus. Esimeseks õpetajaks oli R.Tobias. Aastal 1920 tagasi Eestisse pärast kons. Lõpetamist. Temast sai Tartu Kõrgema muusikakooli õppejõud. Tema juures õppisid paljud tulevased muusikateadlased ja interpreedid. 1940 suundus Tallinna konservatooriumi õppejõuks. Looming on peaaegu täielikult püh. instrumentaalmuusikale. Kõige rohkem klaveriteoseid. ,,Viis pala keelpilliorkestrile". Algselt oli see kirjutatud klaverile va. IV osa. Eesti klassikalise muusika populaarseim orkestriteos on suurele sümf.orkestrile kirjutatud sümf.poeem ,,Koit". Teosed kannavad programmilisi pealkirju. See ei toetu tema puhul kirjanduslikule süzeele vaid kajastavad teoses valitsevat üldist meeleolu. Hästi sage on loodustemaatika. Riho Päts(1899-1977)Oli helilooja, koorijuht, muusikaõpetaja ja- kriitik. Suure osa oma tegevusest pühendas ta koolimuusikale. Oli muusikaõpikute autoriks ja koostajaks ja kirjutas lastelaule

Muusika
16 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti muusika-ärkamisaeg

Milles see väljendus? Eesti rahvuslik ärkamisaeg 19. saj algul. See väljendus sellest, et pärisorjus hakkas vähenema ja lõpuks kadus. 2) Nimeta ärkamisaegseid kultuuritegelasi. Mille poolest oli nende tegevus oluline? Karl August Hermann, tegeles eesti keele ühtlustamise, õpetamise ning õpikute koostamisega. Aleksander Saebelmann- Kunileid, temalt pärinevad varaseimad eesti rahvaviiside seaded. Friedrich August Saebelmann, paljud laulupidude koorilaulud on tema poolt kirjutatud. Miina Härma, Eesti esimene professionaalne naishelilooja ning ta kirjutas paljusid koorilaule, mida ta kirjutas kõigile kooriliikidele. 3) Esimene üldlaulupidu – kes oli laulupeo mõtte algataja, mis aastal ja kus toimus, kes võtsid osa, mis laule lauldi + kaks eesti helilooja poolt kirjutatud laulu (helilooja ja pealkiri) Esimene üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus, selle idee autoriks oli Johann Voldemar Jannsen

Muusika
6 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas.

Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. Dokumendi tüüp: Tööleht nr: 6 (esimene osa) Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: Muusika III kursus Teemad: Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas Klass: 12 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 23.03.2016 PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 0 of 4 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas.

Muusikaajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vokaal-sümfooniline muusika

klaveri, oreli või orkestri saatel. Barokiajastul oli kantaat aaria kõrval tähtsaim vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. Eesti kantaat on näiteks ,,Ilus maa", selle kirjutas Rein Rannap. 4.Missa- on liturgilise muusika vorm ja zanr, mille aluseks on katoliku kiriku missa ehk armulaua jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad muusikas olla jagatud ka väiksemateks osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul.2017 aastal kirjutas Rober Jürjendal ,,Missa Brevis" 5.Reekviem- on liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil

Muusika
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun