erinevusi. 81. Mantelloomade (Tunicata) ehituse ja eluviisi, säälhulgas sigimise ja lootearengu näiteid. 82. Süstikkala (Branchiostoma) kui koljutute (Cephalochordata ehk Acrania) näide: ehitus, eluviis, võrdlus selgroogsetega. 83. Selgroogsete (Vertebrata) klassideks jaotamine; millised neist on monofüleetilised ja millised parafüleetilised. 84. Kalade (Pisces) laiemas mõttes, või kalade ja sõõrsuude (Cyclostomata) jaotamine klassideks, nonde lühike võrdlus. 85. Maismaaselgroogsete ehk neljajalgsete (Tetrapoda) tekkimine: eelkohastumisi neljajalgsuseks kalade seas. 86. Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis sellest palju pole, kuid mõtelge ise välja!). 87. Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja planktoni loomadest. 88. Zooplankton, nekton, neuston: mõisteid, näiteid Eesti vetest. 89
......................................................................................................................10 KIRJANDUS..........................................................................................................................11 3 SISSEJUHATUS Sugukond silmlased (Petromyzonidae) kuuluvad taksonoomia alusel järgnevatesse rühmadesse: Hõimkond: Keelikloomad (Chordata); Klass: Sõõrsuud (Cyclostomata); Selts: Silmulised (Petromyzoniformes); Sugukond: Silmlased (Petromyzonidae). Silmlaste keha on paljas ja angerjalaadse kujuga. Angerjalaadse kehaga silmud on esimeste ürgsete, veel ilma tõeliste lõugadeta kalalaadsete loomade viimased säilinud sugulased. Toes on silmastel kõhrene ja sidekoeline, luukude puudub. Neid iseloomustab omapärane segu vanapärastest ning samas tugevat spetsialiseerumist näitavatest tunnustest. Neil on
Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki. Kalad elavad vees. Kalalaadsed loomad jaotatakse kolme rühma: sõõrsuud, kõhrkalad ja luukalad. Enamik kalu kuulub luukalade hulka. Lisaks liigitatakse kalu veel toitumise järgi, vastavalt lepiskalad ja röövkalad. Kalu liigitatakse ka elukoha järgi: mageveekalad, merekalad ja siirdekalad. (Keda nimetataks kaladeks?) 3 Sõõrsuud Sõõrsuud (Cyclostomata) moodustavad kõhr- ja luukalade kõrval omaette klassi. Nad kuuluvad keelikloomade hõimkonda. Nad on maduja kehaga veeloomad. Sõõrsuud elavad nii mereliste kui ka magedaveeliste veekogude põhjas poolparasiitset elu. Kuigi varasemalt on sõõrsuid peetud luukalade klassi osaks on neil luukaladega võrreldes mitmeid erinevusi. Sõõrsuud on lõuatud. Neil puuduvad paarilised uimed, luulised hambad, soomused, paariline ninaava ja paariline ninaõõs. Ehitus
(Pterygota) kahetiivalised (Diptera), putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda) alamselts sääselised alamklass tiibputukad (Pterygota) kiletiivalised putukad (Insecta) lülijalgsed (Arthropoda), (Hymneoptera) alamhõimkond kuuejalgsed (Hexapoda) silmulised, silmud sõõrsuud (Cyclostomata) keelikloomad (Petromyzontiformes) (Chordata), alamhõimkond selgroogsed (Vertebrata) lõhelised (Salmoniformes) luukalad (Osteichthyes) keelikloomad (Chordata), alamhõimkond
Kalade (Pisces) eri rühmad on üksteisest põlvnemiselt kaugemal, kui üks nende haru (käsiuimsed) neljajalgsetest. Kalad (koos sõõrsuudega) on pigem selgroogsete varasem arengutase, eluvorm: algusest pääle vees elavad selgroogsed, vastandina maismaal tekkinud neljajalgseile. Sobib siiski praktilises töös. Selgroogsete klasse, ja ühtlasi kalu traditsioonilises, eluvormi mõttes (siis klass Pisces) jagatakse kaheks suureks rühmaks: lõuatud ehk sõõrsuud (Agnatha, Cyclostomata) ja lõugsuused (Gnathostomata). Lõuatute hulka kuuluvad kaks klassi: Cephalaspidomorpha, kes olid ohtrad ja mitmekesised vanaaegkonnas, kuid keda tänapäeval esindavad vaid silmud; ja pihklased (Myxini). Kaasaegsed silmud ja pihklased on usjad, luudeta ja soomusteta; toituvad elus või surnud kaladest, kasutades suuiminappa ja sarvhambaid. Vanaaegkonnast tuntakse rohkete kivististena klassi Cephalaspidomorpha esindajaid, kelle lame pea ja eeskeha olid kaetud luukilpidega
Klass pihklased (Myxini) Klass kõhrkalad (Chondrichthyes) Klass luukalad (Osteichthyes) Klass kahepaiksed (Amphibia) Klass roomajad (Reptilia) Klass linnud (Aves) Klass imetajad (Mammalia) Kahepaiksed on parafüleetiline rühm, kuna nende seast on võrsunud ka roomajad ja muud neljajalgsed. Nii et fülogeneetilises mõttes on kahepaiksed, nagu kaladki, graad (tase), mitte klaad (sugupuu haru). 83. Kalade (Pisces) laiemas mõttes, või kalade ja sõõrsuude (Cyclostomata) jaotamine klassideks, nonde lühike võrdlus Lõuatute hulka kuuluvad kaks klassi: Cephalaspidomorpha, kes olid ohtrad ja mitmekesised vanaaegkonnas, kuid keda tänapäeval esindavad vaid silmud; ja pihklased (Myxini). Kaasaegsed silmud ja pihklased on usjad, luudeta ja soomusteta; toituvad elus või surnud kaladest, kasutades suuiminappa ja sarvhambaid. Vanaaegkonnast tuntakse rohkete kivististena klassi Cephalaspidomorpha esindajaid, kelle lame pea ja eeskeha olid kaetud luukilpidega
115.Seljakeeliku ja selgroo saatus selgroogsete ( Chordata ) evolutsioonis. Närvitoru ümber ja selle kaitseks tekkis alguses kõhrene, hiljem luustunud selgroog. See kõhrene või luine toes tõrjus järkjärgult seljakeeliku välja. Selgroolülid tekivad algul kahe kaarena, ülalja allpool seljakeelikut; lõpuks asendavad seljakeelikut lülikehad. 116. Kalad ( Pisces ) – takson , evolutsioonitase või eluvorm? 117,’. Mille poolest erinevad sõõrsuud ( Cyclostomata ) õigetest kaladest? Sõõrsuud on lõuatud; neil puuduvad paarilised uimed; neil puuduvad tõelised (luulised) hambad; neil puuduvad soomused; samuti puudub sõõrsuudel paariline ninaava ja paariline ninaõõs. 118.Kalade ( Pisces ) klassid ja nende evolutsiooniline seos neljajalgsetega ( Tetrapoda ). Vanaaegkonnas, Siluris eristus kalade seas neli klassi. Neist kaks surid peagi välja: rüükalad (Placodermi) ja ogakiirsed (Acanthodii). Kaks klassi elavad edukalt
annaabi.ee 
