1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada (McLeod & Cropley, 1989). Loovus on alati seotud õppimisega. Loovus on teadmiste, kujutlusvõime ja arengu tulemus. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt (F. Xu , T.Rickards, 2007). – Idee on uus – ja kasulik Loovus – on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud.
Eestis võiksid arusaamad andekate hariduslikest erivajadustest olla rohkem teada ning tunnustatud nii pere, kooli kui ka ühiskonna tasandil. Andekus on kingitus. Inglise keeles tähistabki neid kahte mõistet sama sõna (gift). Andekus võib avalduda erinevates valdkondades teaduses, spordis, muusikas, kunstis. Pedagoogikas kasutatakse andekuse määratlemiseks enim järgmist definitsiooni: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal(Urban & Cropley, 2002). Pange tähele just ,,potentsiaali", mis paneb meile kohustuse märkamiseks. Lapse loovuse, motivatsiooni, huvide, võimete ja vajaduste väljaselgitamiseks kasutatakse nii lapse enese, vanemate, õpetajate/treenerite kui ka kaaslaste hinnanguid ning muidugi vaadeldakse ka lapse saavutusi mingites valdkondades. Oluline murrang toimus seoses Howard Gardneri raamatu ,,Frames of Mind" ilmumisega 1983.
on inimest ümbritsevas keskkonnas toimuvate muudatuste toimel oman- datud oskuste tulemus. Sellist arusaama toetab ka praktikas sageli kasuta- tav andekuse definitsioon: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada Mis on andekus 13 silmapaistvat edu ühel või mitmel alal (Urban & Cropley, 2002). Sellise määratlusega rõhutatakse potentsiaali, igas lapses peituvaid võimalusi, mis panevad meile kohustuse lapse annet märgata ja tema arengut toetada. 14 Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsuse kohta on eesti keeles ilmunud üsna palju kirjutisi, head ülevaadet pakub näiteks Edgar Krulli “Pedagoogilise psühholoogia käsiraa-
Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on olulised eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt motivatsioon ja pühendumus. Mönks on sellele mudelile lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kool ja kaaslased. 4 Joonis 1. Renzulli-Mönksi andekuse mudel. (Sepp, 2010, 8-9.) Urban ja Cropley on 2002. aastal sõnastanud pedagoogilises praktikas enim kasutatava andekuse definitsiooni: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaisvat edu ühel või mitmel alal (Sepp, 2010, 12-13). Selline sõnastus tähtsutab potentsiaali ehk andekuse algeid, mis vajavad ellu äratamiseks sobivat keskkonda, sh inimesi, kes on valmis ning oskavad lapse annet märgata ja arendada. Marika Veisson (2008) kirjeldab andekaid lapsi järgmiste sõnadega: ,,Andekas laps vajab
- Analüüsida, millised ülesanded põhjustavad stressi. - Kindlaks teha situatsioonid ja oma roll nendes situatsioonides, mis põhjustavad stressi. - Töö ja vaba aeg tuleb teineteisest lahus hoida. - Oma töö tuleb kujundada meelepäraseks - Tööalaseid probleeme arutada kindla inimesega. - 116. Teema 4 1. Mis on loovus? - isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada (McLeod& Cropley, 1989). - alati seotud õppimisega. Loovus on teadmiste, kujutlusvõime ja arengu tulemus. - protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt (F. Xu, T.Rickards, 2007). o Idee on uus o ja kasulik - võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud.
ȱ CarlsonȬCatalano,ȱ J.ȱ (1998).ȱ Nursingȱ diagnosesȱ andȱ interventionsȱ forȱ postacuteȱ phaseȱ batteredȱ women.ȱNursingȱDiagnoses,ȱ9(3),ȱ101–10.ȱ Choenarom,ȱC.,ȱWilliams,ȱR.A.,ȱ&ȱHaerty,ȱB.M.ȱ(2005).ȱTheȱroleȱofȱsenseȱofȱbelongingȱandȱsocialȱsupȬ portȱonȱstressȱandȱdepressionȱinȱindividualsȱwithȱdepression.ȱArchivesȱinȱPsychiatricȱNursing,ȱ19(1),ȱ 18–29.ȱ 380 9. valdkond: toimetulek/pingetaluvus Cropley,ȱM.,ȱ&ȱSteptoe,ȱA.ȱ(2005).ȱSocialȱsupport,ȱlifeȱeventsȱandȱphysicalȱsymptoms.ȱAȱprospectiveȱ studyȱofȱchronicȱandȱrecentȱlifeȱstressȱinȱmenȱandȱwomen.ȱPsychologicalȱMedicine,ȱ33(2),ȱ299–306.ȱ Davidson,ȱM.,ȱPenney,ȱE.D.,ȱMuller,ȱB.,ȱ&ȱGrey,ȱM.ȱ(2004).ȱStressorsȱandȱselfȱcareȱchallengesȱfacedȱbyȱ adolescentsȱlivingȱwithȱtypeȱ1ȱdiabetes.ȱAppliedȱNursingȱResearch,ȱ17(1),ȱ72–80.ȱ Diong,ȱ S.M.,ȱ Bishop,ȱ G.D.,ȱ Enkelmann,ȱ H.C
annaabi.ee 
