Geomaatika Geodeesia + Geoinformaatika = Geomaatika See sisaldab meetodeid ja instrumente, mis on seotud: maamõõtmise, kaugseire, kartograafia, geoinformaatika (GIS), globaalse asukoha määramise (GPS, GNSS), fotogramm-meetria, geograafia, planeerimise, maakorralduse jne Geomaatika rakendusvaldkonnad * Air navigation services * Archaeological excavation and survey for GIS applications * Coastal zone management and mapping * Criminology * Disaster informatics for disaster risk reduction and response * The environment * Infrastructure management * Land management and reform * Natural resource monitoring and development * Seismic Interpretation * Urban planning * Oceanography * Meteorology * Climate Change/Environmental Monitoring Ajalugu * Geodeetilisi töid tegid juba muistsed egiptlased ja babüloonlased ca 7000 a tagasi * Maa raadius määrati 3.saj e.m.a
ja teiste seaduskuulekate inimestega. Kurjategijate tüpoloogia: n Mõrtsukad n Vargad n Vägistajad Sulid Enrico Ferri (1856-1929) oli Lombrosoõpilane Ferri pakkus kurjategijate jaotust viieks rühmaks: n Vaimuhaiged n Sünnipärased n Harjumuslikud n Juhuslikud Kire kurjategijad Momendil võib kriminoloogias eristada järgmiseid suundi (raamatust S. Cohen.Against Criminology): n Konservatiivne n Administratiivne n Liberaalne n Sotsialistlik (Vasakpoolne Realism) n Abolitsionism Teoreetiline Kuritegevuse mõõtmine Levinuimad informatsiooni allikad kuritegevuse kohta n Õiguskaitsega tegelevate ametkondade teave. n Ohvrite antud teated. n Eneseraporteeritud (self-report) andmed kuritegude kohta. Lisaks kasutatakse: • Tervishoiuametkondade andmed (nt mõnuainete tarvitamise, surmapõhjuste kohta). •
vajadust uurida hoolikalt kriminaalset viktimoloogiat, ja samuti teha antiviktiimset õpetustööd noorte hulgas. Meditsiinitöötajate ja politsei eksperthinnangud vägistamise riskirühma vanuse kohta on praktiliselt identne, mis on näha allpool esitatud tabelis 1: Tabel 1. Eri ohvrirühmade risk langeda seksuaalse vägivalla ohvriks. Politsei ja med.töötajate eksperthinnangud. 84 Menashem Amir. (1967). Victim Precipitation. Forcible Rape. The journal of Criminal Law. N.Y.: Criminology, and Policescience, lk 493. 85 ENUT. (2003). Vägistamise defenitsioon. [www.enut.ee/lisa/Helve%20Kase%20ettekanne(2).doc]. 16. Märts 2009 a. 36 POLITSEI MED.TÖÖTAJAD Noored tüdrukud 16 - 18a Alaealised, 15a ja nooremad
EIÕK artikkel 6 lõkest 2 aga tuleneb, et igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud. Süütuse presumptsiooni Eesti õiguses 49 Murdoch, J., The treatment of prisoners: European standards. Strasbourg: Council of Europe Publishing 2006, lk 175. 50 Sama. 51 Stubbs, J. Re-examining Bail and Remand for Young People in NSW. Australian & New Zealand Journal of Criminology 2010 nr 3, lk 486. 52 Octigan, M. Pre-Trial Services: Someone Else´s Agenda? Probation Journal 2002 nr 1, lk 19. 22 sätestab PS § 22, millest tuleneb, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Vahistamisel võetakse vabadus isikult, kelle suhtes pole veel jõustunud süüdimõistev vabaduse võtmist ettenägev kohtuotsus
Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo. 2009. 440 lk 4. T. Bachmann. Psühhonoomia juriidilises kontekstis: tutvustavad loengud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 2003. 158 lk 5. J. Allik & R. Häidkind, & J. Harro. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikkoli Kirjastus. 2002. 280 lk 6. C. Lombroso. Introduction. In C. Lombroso – G. Ferrero. Criminal Man, According to the Classification of Cesare Lombroso. Montvlair, N.J,: Patterson Smith. 1972. 322 lk 7. E. Sagarin. Taboos in Criminology. Beverly Hills, CA: Sage. 1980. 148 lk 8. D. C. Rowe. Biology and Crime. Los Angeles, CA:Roxbury Publishing Company. 2002 .161 lk 9. A. Raine. The Psyhopathology of Crime: Criminal Behaviour as a Clinical Disorder. New York: Academic Press. 1993. 377 lk 10. R. E. Tremblay. The Origins of Youth Violence. Canadian Journal of Policy Research (ISUMA). 2002. 24 lk Internetiallikad 1. Frenoloogia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Frenoloogia (10.03.2012) /Internetis/ 2
807-814. 247. 53. Ross, R. R., & Ross, R. D. (toim.) (1998). 64. Welsh, B. C, & Farrington, D. P. (2005). Evidence-Based Prosotsiaalse kompe-tentsuse edendamine: kognitiiv- Crime Prevention: Conclusions and Directions for a Safer kaitumuslik suund kriminaalpreventsioonis ja Society. Canadian Journal of Criminology and Criminal kurjategijate rehabilitatsioonis. James W. Hilborn. Justice, 47(2), 337-355. 54. Qiunn, M., M., Jannasch-Pennell, A., & Rutherford, R. B. (1995). Using peers as social skills training agents for students with antisocial behavior. Preventing School Failure, 39(4), 26-32. 55. Schneioder, B. H. (1992). Didactic methods for enhanching children^ peer relations: A quantitative review
enormous social advantage in our culture. They are better liked, more persuasive, more frequently helped, and seen as possessing more desirable personality traits and greater intellectual capacities. It appears that the social benefits of good looks 'This finding-that attractive defendants, even when they are found guilty, are less likely to be sen- tenced to prison-helps explain one fascinating experiment in criminology (Kurtz burg, Safar, Il{ Cav- ior, 1968). Some New York City jail inmates with facial disfigurements underwent plastic surgery while incarcerated; other inmates with similar disfigurements did not. Furthermore, some members of each group received services (such as counseling, training, etc.) designed to rehabilitate them to society. One year after the inmates had been released from jail, a check of the records revealed that
annaabi.ee 
