lacrimale), Ninaluu (Os nasale), Ventraalne ninakarbikuluu (Os conchae nasalis ventralis), Ülalõualuu (Maxilla), Lõikehammasteluu (Os incisivum), Alalõualuu (Mandibula), Suulaeluu (Os palatinum). Paaritud: Kärsaluu (Os rostrale), Keeleluu (Os hyoideum) EESJÄSEME LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kraniaalne nurk (Angulus cranialis); Kaudaalne nurk Abaluu e. labaluu (Angulus caudalis); Ventraalne nurk (Angulus ventralis); Scapula Kraniaalne serv (Margo cranialis); Kaudaalne serv (Margo caudalis); Dorsaalne serv (Margo dorsalis); Õlavarreluu-pea (Caput humeri); Õlavarreluu-kael (Collum humeri); Õlavarreluu-keha (Corpus humeri);
Pikk ogajätke, kahestumata ristijätke, lühike lülikeha, kaudaalne roidelohk, ristijätkemulgu puudumine 8. Rinnakorvi iseloomustus. Rinnakorv kaitseb rinnaõõnes (cavum thoracis)paiknevaid elundeid ja tal on oluline tähtsus hingamisel. Koduloomade rinnakorv on külgedelt kokku surutud ja ventraalses suunas välja venitatud siseelundite raskuse tõttu. Rinnakorvi külgseintele kinnituvad eesjäsemed. Rinnaõõnel on kaks ava e apertuuri: Apertura thoracis cranialis- kraniaalne rinnakorviava, mis jääb esimese roidepaari ja rinnakupideme vahele. Kaudaalne rinnakorviava apertura thoracis caudalis- mida ümbritsevad viimsed roided ja rinnaku mõõkjätke. 9. Kus on rinnalülide kehad kõige nõrgemad ja tugevamad? Rinnalülide kehad on kõige nõrgemad selgroo rinnaosa keskel ja kõige tugevamad sellest tagapool. 10. Mis on antiklinaallüli? Rinnalüli, mille ogajätke paikneb vertikaalselt. 11. Rinnalüli iseärasused
(cartilago ungularis: medialis et lateralis). Kabjaluul ei ole tippu ega telgmist pinda, eristub vaid painutajapind. Distaalset seesamluud nimetatakse süstikluuks. 31. Puusaluu osad. Puusanapp, toppemulk, istmikuhari, niudeluu, süleluu, istmikuluu. 32. Niudeluu põhiosad. Niudeluukeha(corpus ossis ilii) ja niudeluutiib(ala ossis ilii) 33. Süleluu põhiosad.Süleluukeha(corpus ossis pubis), kraniaalne süleluuharu(ramus cranialis ossis pubis), kaudaalne süleluuharu (ramus caudalis ossis pubis). 34. Istmikuluu põhiosad. Istmikuluukeha(corpus ossis ischii), istmikuluuharu(ramus ossis ischii), istmikuluuplaat(tabula ossis ischii) 35. Mis luud moodustavad vaagna(pelvis)? Mõlema kehapoole puusaluud, ristluu ja esimesed sabalülid. Vaagnal eristatakse põhja ning dorsaal- ja külgseinu. 36. Millest koosneb luuline vaagnapõhi(soleum pelvis osseum)? Süle- ja istmikuluude dorsaalne pind. 37
plantaris plantaarseid varbaid medialis lateraalne tallanärv – n. plantaris plantaarsed pöiad lateralis häbemenärv – n. pudendus päraku- ja lahkliha prk lihased, nahk, suguelundid kaudaalsed pärasoolelihased – nn. pärakupiirkonna lihased & nahk rectales caudales kraniaalne kaelaganglion – ganglion peas ja kaelas: veresooned, lihaskest, cervicalis cranialis näärmed, meeleelundid - sisemine unearterinärv – n. caroticus - koljuõõne veresooned internus - neel, kõri, söögitoru, hingetoru - käginärv – n. jugularis keskne kaelaganglion – ganglion cervicale medium - kaela-südamenärv – n. cardiacus - süda cervicalis kaela-rindkere ganglion – ganglion cervicothoracicum lülinärv – n
geniohyoideus KAELA DORSAALSED LIHASED Suur dorsaalne peasirglihas - m. Telglüli ogajätke Kuklasoomus Pea tõstmine rectus capitis dorsalis major Väike dorsaalne peasirglihas - m. Kandelüli dorsaalne köbruke rectus capitis dorsalis minor Kraniaalne peapõikilihas - m. Kandelüli ristijätke Oimuluu nibujätke ja Ühepoolsel toimel pea viltu obliquus capitis cranialis kuklatagusehari (car), kuklasoomus tõmbamine, kahepoolsel toimel aga ja põndakõrvaljätke (su, Ru), tõstmine kuklatagusehari ja põndakõrvaljätke (eq) Kaudaalne peapõikilihas - m
Lobi - sagarad - arvult 3 - fülogeneetiliselt enamvähem ühtekuuluvad sagarikud, mida eraldab fissura prima (BCD6) ja fissura dorsolateralis (CD7) Lobus flocculonodularis - tätrakese-sõlmekese sagar (AC8) - koos ülasagara lingula’ga fülogeneetiliselt kõige vanem väikeaju osa – archeocerebelum - sisenevad pedunculus cerebellaris inferior’i kaudu aferentsed impulsid sisekõrva poolringkanalitest – vestibulocerebellum Lobus superior (s. cranialis) BCD10 - koos alasagara ussi alumiste sagarikega väikeaju vana osa – paleocerebellum - saab somatosensoorseid impulsse pedunculus cerebellaris inferior’i kaudu esmajoones seljaajust – spinocerebellum Lobus inferior (s. caudalis) – BCD11 - hõlmab väikeaju kõige uuema ainult imetajail esineva osa – neocerebellum - silla kaudu allutatud suurajukoorele – pontocerebellum - aferentseks teeks on pedunculus cerebellaris medius (A12) ÜHENDUSED
Tasapinnad keha kirjeldamiseks: · Transversaalne risti, ld transversus · Mediaanne keskel asetsev, ld medianus · Sagitaalne saggitalis noolesuunaline, ld sagitta nool mediaansega paralleelne tasapind · Frontaalne frontalis laubapidine, ld frons laup Jooned e. suunad keha kirjeldamiseks: 1) mediaalne (medialis) keskmine, keha kesktelje pool asuv 2) lateraalne (lateralis) külgmine, keskpidisest tasapinnast eemal asetsev 3) kraniaalne (cranialis) peamine, peapoolne 4) kaudaalne (caudalis) sabamine, lähemal sabale 5) ventraalne (ventralis) kõhtmine, eesmine 6) dorsaalne (dorsalis) selgmine, tagumine 7) proksimaalne (proksimalis) kerele lähemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 8) distaalne (distalis) kerest kaugemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade kirjeldamisel) 9) eesmine anterior 10) tagumine posterior Serooskest
anterior – eesmine (anterioorne) sinister – vasak bilateralis – mõlemapoolne (bilateraalne) sub – all caudalis – sabapoolne (kaudaalne) superficialis – pindmine contralateralis – vastaspoolne (kontralateraalne) superior – ülemine (superioorne) cranialis – kraniaalne (kraniaalne) supra – peal dexter – parem ventralis – kõhtmine (ventraalne) dorsalis – selgmine (dorsaalne) Närvisüsteemiareng: externus – välimine (eksternaarne) • k. olulisem viimased 200 000.a
annaabi.ee 
