Ülajäseme liigutusi teostavad lihased: Õlavarre liigutused õlaliigeses: Õlavarre fleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps brachii Õlavarre ekstensiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre aduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. coracobrachialis Õlavarre abduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. supraspinatus · M. deltoideus Õlavarre siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. subscapularis · M. teres major · M. deltoideus (eesmine osa) Õlavarre välisrotatsiooni e. lateraalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. infraspinatus · M. teres minor · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre horisontaalfleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M
M rectus abdominis sidekoelised alad kõhtude vahel (äkki ma mõtlesin üla- ja alakõhtu?), funktsioon, antagonist Kolm külgmist lihast ---> kanal + tupp (laibal peab ka teadma) M pectoralis major ---> algus + kinnitus + funkt M rhomboideus, supraspinatus, infraspinatus (laibal) Serratused rühm hingamislihased M deltoideus ---> algus + kinnitus + funktsioon ©pipu M biceps brachii ---> algus + kinnitus + funktsioon M coracobrachialis, teres major (laibal) M triceps brachii ---> algus + kinnitus + funktsioon Küünarvarre lihas kirjalikus ei tule, laibal tuleb ---> kõõluste järgi Käelihased kirjalikus testis ei tule, laibal tulevad ---> kõõluste järgi M gluteus maximus algus + kinnitus + funktsioon o Tractus iliotibialis Reie tagumise rühma lihased kinnitus + algus + funktsioon Reie adductorlihased o Eraldi M grazilis algus + kinnitus + funktsioon
Õlavöötmelihased supraspinatus deltoideus infraspinatus teres minor teres major subscapularis Abaluualune lihas Õlavarrelihased eest poolt biceps brachii coracobrachialis brachialis Õlavarrelihas Tagant poolt triceps brachii anconeus Küünarnukilihas Küünarvarrelihased Brachioradialis Õlavarre kodarluu lihas pronator teres sissepööraja flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja palmaris longus Pikk pihulihas flexor digitorum superficialis - Pindmine sõrmedepainutaja Küünarvarre lihased flexor digitorum profundus - Sügav
9. 2 Vagina musculi recti abdominis Kõhusirglihase -tupp 0. 2 M. rectus abdominis Kõhusirglihas 1. 2 M. triceps brachii Õlavarre-kolmpeal ihas 2. 2 M. biceps brachii Õlavarre-kakspealihas 3. 2 M. coracobrachialis Kaarnajätke-õlavarre Iihas - 4. 2 M. brachialis Õlavarrelihas 5. 2 M. brachioradialis Õlavarre-kodarluu lihas 6. 2 M. extensor carpi radialis longus Pikk kodarmine randmesirutaja 7. 2 M
Lisaks liigespindade kujule on liikuvus piiratud veel nendes olevate liigesekihnu tugevuse tõttu, toimub vaid tühine rotatsioon ja mõningane liigespindade nihkumine teineteise suhtes. Nt randme-kämblaliiges. 2.Lihased, mis teostavad liigestes erinevaid liigutusi: Õlaliigeses toimuvad liigutused on fleksioon 180 o, ektensioon 60, internaal-rotatsioon 70, eksternaal-rotatsioon 90 ning abduktsioon 180 ja adduktsioon 75. Fleksooni teostavad m. anterior deltoid ja coracobrachialis. Ekstensiooni võimaldavad m. latissimus dorsi, teres major ja posterior deltoid. Inernaal-rotatsiooni teeb m. subscapularis, teres major. Eksternaal-rotatsiooni teostab m. infraspinatus ja teres minor. Abduktsioon teeb m. middle deltoid ja supraspinatus. Adduktsiooni teostab m. infraspinatus, teres minor, pectoralis major ja subscapularis. Küünarliigeses toimuvad fleksioon 150, ektensioon 0-5 ning supinatsioon 80 ja pronatsioon 80. Fleksiooni teevad m
kahekesi – aduktsioon Vahelmine rühm Musculus subscapularis o: fossa subscapularis scapulae i: tuberculum minus humeri õlavarre abduktsioon + õlaliigese stabiliseerimine Musculus teres major o: angulus inferior scapulae i: crista tuberkuli minoris f: õlavarre abduktsioon + stabiliseerimine Musculus latissimus dorsi VT seljalihaste alt Eesmine rühm Musculus coracobrachialis Musculus pectoralis major ÕLAVARRE LIHASED Tagumine rühm Musculus triceps brachii o: caput longum – tuberculum infraglenoidale + caput laterale – humeruse tagapind ülalpool sulcus nervi radialist + caput mediale – humeruse tagapind allpool sulcus nervi radialist i: olecranon f: küünarliigeses küünarvarre ekstensioon + õlaliigese vähene retrofleksioon Musculus anconeus o: humeruse epicondylus lateralis + capsula articulares cubiti
erinevates õpikutes on diaphragmat käsitletud nii kõhu-, rinna kui mõnikord ka kaelalihaste juures. Perineumi lihased. M. levator ani M. coccygeus M. transversus perinei profundus M. sphincter urethrae M. sphincter ani externus M. transverses perinea superficialis M. ischiocavernosus M. bulbospongiosus Ülajäseme lihased. Õlavöötme lihased. Eesmine rühm. M. coracobrachialis: vt. õlavarre lihased! M. pectoralis major: vt. rinna lihased! Vahelmine rühm. M. subscapularis: o. fossa subscapularis scapulae; i. tuberculum minus humeri; f. õlaliigeses õlavarre retrofleksioon, aduktsioon ja siserotatsioon (tõmbab õlavart taha, lähendab ja pöörab sisse). M. teres major: o. angulus inferior scapulae; i. crista tuberculi minoris; f. ca sama, mis eelmisel lihasel. M. latissimus dorsi: vt. selja lihased! Tagumine rühm. M. supraspinatus: o
Suur ümarlihas - m. teres major Abaluu kaudaalne serv Õlavarreluu väike köbruke (Car), Õlaliigese painutamine suur ümarköprus (Un) Ronganokkjätke-õlavarre lihas - m. Ronganokkjätke Õlavarreluu väike köbruke (Car), Õlaliigese sirutamine ja õlavarre coracobrachialis õlavarreluu proksimediaalne pind lähendamine (su, eq), suur ümarköprus (Ru) Rangluualune lihas - m. subclavius 1...4 roide kõhr Abaluu (su), õlavarre-pea lihas (Ru), Kere kandmine ja jäseme
Kaarnajätke- õlavarrelihas Õlavarrelihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. Abaluu Õlavarreluu Tõmbab õlavart m. brachialis Õlavarreluu Küünarluuköprus Painutab coracobrachialis kaarnajätke keskkoht ette mediaalsele, alumise poole küünarvart mediaalselt pöörab õlavart eesmine pind, vähesel määral külgmiselt
kinnitatud luule. Lihased omakorda tõmmates kõõluseid, liigutavad luid. Rotator manseti moodustavad posterioorselt kolm kõõlust ning antrioorselt kaks kõõlust- need ühendavad süvalihaskihid õlavarreluuga. Rotator manseti kõõlused: Subscapularis kõõlus Biceps kõõlus Supraspinatus kõõlus Infraspinatus kõõlus Teres Minor kõõlus Õlaliigest ümbritsevad liigesed: Õlaliigese fleksioon: agonistlihased: m deltoideus, pars clavicularis, m coracobrachialis sünergistlihased: m deltoideus, pars acromialis, m pectoralis major, pars clavicularis, m biceps brachi stabiliseerijad: m trapezius, m infraspinatus, m teres minor Õlaliigese abduktsioon: agonistlihased: m deltoideus, pars acromialis, m supraspinatus- võimaldab abduktsiooni nii, et surub õlavarreluu pea liigeskoopasse ja hoiab luu kogu abduktsiooni ajal seal. NB! Seda tegevust aitab m subscapularis stabiliseerijad: m trapezius, m infraspinatus, m teres minor, m levator scapulae