Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Contra". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
contra, konnula, luuletus, luulekogu, urvaste, luuletuse, laulutekst, alias, luulekogud, teder, luulekogumik, naba, kuldre, trubetsky, aapo, olavi, contramutter, tutt, logida, ajanud, koguteos, postimees, kaits, ekspress, sirp, portaal, delfiin, üts, film, baar, raamatupidaja, pojana, anstla, keskkoolis, toimetajana, perekonnanime, jimmy, tennisistReferaat Contra (Margus Konnula) pm1b 2014 Sisukord 1. Eluloost lk3 2. Loomingust lk3-4 3. Luulekogud ja muud kirjanduslikud Sarnid lk4-5 4. Luuletused lk6 2 Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise
Contra Eluloolist Contra kodanikunimi on Margus Konnula Contra on sündinud 22.03.1974.aastal Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad,
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Contra Margus Konnula (Referaat) Autor: Mart Toots Tartu 2008 Sisukord · Elulugu · Looming · Teosed · Auhinnad · Contra lauseid intervjuudest · ,,Mulgi neiu" ja ,,Rahvuslind" · Kasutatud allikad Elulugu Contra on sündinud sündinud 22. märtsil 1974, Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti
Eluloolist Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele).
....................................................6 Lõpetus.......................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Margus Konnula, tuntud artistinimega Contra, seepärast, et ta tundus huvitavana. Samuti on temalt palju õppida kuidas esineda igasuguse publiku ees vabalt nii, et ise narriks ei jää. Mulle meeldib kuidas ta suhtleb vabalt ilma sõnu valimata elust ja kuidas ta avaldab oma arvamust sõnadega mis ei pruugi olla alati sobivad. 3 Elu Luuletaja Margus Konnula, artistinimega Contra, on sündinud 22. märtsil 1974. a. Võrumaal.
CONTRA (Margus Konnula) Elust Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 19811984,Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004 2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Looming Contra kirjutab väga paljudel erinevatel teemadel
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1.........................................
iseloomustavad elemendid ja võtted. Huvitavamaid näiteid vanema põlvkonna eesti-vene kirjanike esindajatest. Igor Kotjuh (1978) kogu uuema Eesti-vene kirjanduse üks keskseid kujusid. Eesti-vene kirjanduse kui protsessi loojaid ja organisaatoreid, kes sellest teemast on palju kirjutanud ja aidanud erinevate projektide kaudu eesti-vene kirjandust pildil hoida. Põhiliselt kirjutanud luuletusi, kus on tähtis proosalik lähenemine. Ise tekitanud või loonud uue vormi nagu esseem luuletuse ja essee vahepealne hübriidne zanr. Identiteedi ja keele küsimused. Ühe eesti venelase lugu mitme kultuuri elu piiri peal (piirikirjandus). Ühe ja teise kultuuri vahel eksisteerimisest. Tema näeb selles positiivset ja produktiivset võimalust Andrei Ivanov (1971) väga viljakas autor, üpris mahukad romaanid. Esimene tõlge ilmus 2010.a ,,Minu taani onuke. Tuhk" esimeses jutus juba tõstetakse tähtsale kohale identiteedi probleem/küsimus
hiljemal ajal nimega „Kuidas leidi jõulupuu“. 60ndatel ilmus „Pilleriini lood“ ja „Krõll“. Ain Kaalep – Ta saab hiljem tuntuks klassikalist vormi kultiveeriva autorina. Ta peab tähtsaks vormi tõlkimist. See kokkupuutepunkt tollaste otsingutega on olemas. Retseptsioon teeb uperpalle – võime küll öelda, et tegelemine antiikkultuuriga ja klassitsistlik värss, aga kõige tuntum tekst on ikkagi laulutekst „Tihemetsa Tiina“. Kaalepist saab varakult (50ndate 60ndate vahetusel) kirjanduselu juhtfiguur ja õpetaja. 80ndate aastate lõpus pannakse Kaalepi juhtimisel käima ajakiri „Akadeemia“. Kross, Niit ja Kaalep on veidi nagu hilinenud põlvkond autoreid. Need autorid oleks võinud debüteerida normaaloludes juba näiteks 40ndatel aastatel, kuid poliitilistel põhjustel polnud see võimalik. Debüütide
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
annaabi.ee 
