- (Pomerantspuravik) Leccinum versipelle (Harilik kännumampel) Kuehneromyces mutabilis (Aasnööbik) Marasmius oreades (Kasepuravik) Leccinum scabrum (Kuldriisikas) Lactarius volemus (Punapuravik) Leccinum rufum (Pruun sametpuravik) Xerocomus badius (Maaheinik) Tricholoma terreum (... ebaheinik) Lepista saeva (Triibuline heinik) Tricholoma portentosum (Kuhikmürkel) Morchella conica (Ümarmürkel) Morchella esculenta (Soopilvik) Russula paludosa (Mage pilvik) Russula vesca - (Siniroheline pilvik) Russula cyanoxantha (Aas-sampinjon) Agaricus arvensis (Linnasampinjon) Agaricus bitorquis (Arusampinjon) Agaricus campestris 7 Amanita muscaria (Punane kärbseseen) , , . , .
ühtlasi vesine ega sobi enam söömiseks. Nagu Kasvavad tavaliselt rühmiti koos ja annavad paljud teised puguseened, sisaldab ämmatoss leidjale korraliku saagi. karbamiidi, mistõttu see piole soovitatav neeruhaiguste all kannatavatel. Linnasampinjon Kuhikmürkel Agaricus bitorquis Morchella conica Kasvukohad: Asulate pargid ja rohumaad ning Kasvukohad: Rohtunud pinnasel metsaservadel, teede ja tänavate servad. puisniitudel, hõredates metsades, aedades ja Tundemärgid: Linnasampinjoni kübar on parkides. Eelistab lubjarikast pinnast. koltunudvalge, eoslehekesed alguses valged, siis Tundemärgid: Kübar on koonusjas, tume- või punakad ja vanal seenel mustjaspruunid. Jalg on helepruun. Kübara pind on kaetud võrkjate
Parasniiske kasvukoht Click to edit Master text styles30 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Laialehine tarn Carex siderosticha Click to edit Master text stylesRisoomiga Second level Parasniiske kasvukoht Third level 20 cm Fourth level Fifth level Koonustarn Carex conica Click to edit Master text stylesPoolvarju Second level Happelist pinnast Third level Parasniiske kasvukoht Fourth level Fifth level ~ 20 cm Varvastarn Carex orinithopoda Click to edit Master text stylesParasniiske kasvukoht Second level Täisvalgus Third level igihaljas Fourth level
värviliste okastega sordid. Enamik kuusevorme on ka külmakindlad, kuid neid võivad kahjustada mitmesuguste mikroseente poolt põhjustatud okkahaigused. Seenhaigustele on vastuvõtlikud eriti kääbuskasvulised vormid, mille võra on tihe ning seetõttu halva ventilatsiooniga. See loob suurepärase elu- ja paljunemiskeskkonna haigusi tekitavatele seentele. Mõningad õhukese okkaepidermisega sordid on tundlikud ka talvise põua suhtes (tuntuim ,,kõrbeja" on P.glauca 'Conica'). Alljärgnevalt ülevaade kuusevormide morfoloogiast: Kuusevormid Madalad Värviliste okastega Kõrged (kas aastaringi või üksnes okaste kasvu ajal) laiuvad sammasjad kollaseokkalised
= 20 m , d = 36 cm (Kasesalu, 1999)], Vana- Varbla pargis Pärnumaal [ hmax = 22,0 m, dmax = 56 cm (Roht, 1986)], Tartus, Luual jm. Liik on väga valgusnõudlik. Külgvarju puhul laasub alt kiiresti ega ole enam eriti dekoratiivne. Talub nulgudest ühena vähestest linnatingimusi, samuti mulla kuivust. Sortidid: 'Argentea' - kuni 10 m kõrgune hõbedaste okastega püramiidjas puu; 'Aurea', 'Archer's Dwarf'; 'Brevifolia'; 'Candicans'; 'Compacta' ('Glauca Compacta'); 'Conica', 'Gable's Weeping'; 'Globosa'; 'Pendula'; 'Piggelmee'; 'Violacea'; 'Wintergold' 4. Harilik kuusk Harilik kuusk (Picea ábies [L.] H. Karst.) Abies - lad. k. alati haljas, roheline, elav. Tegemist on meie kodumaise tähtsa okaspuuliigiga. Eesti metsadest moodustab kuusikute osakaal ca 18-20 %, kuid ebaühtlase vanuselise struktuuri tõttu on raieküpsete kuusikute osatähtsus vähenemas. Areaal: Hariliku kuuse areaal on väga lai, ulatudes põhjas üle 69° põhjalaiust
Vormil ei ole selget levimispiirkonda, nad esinevad liigi areaalis hajusalt. Kultivar (cultivar), sortkloon, aedvorm on kultiveeritavate taimede kogum, mis erineb põhiliigist või teistest kultivaridest mõningate morfoloogiliste või tsütoloogiliste tunnuste poolest ja säilitab need erinevused vegetatiivsel paljundamisel. Kultivari nimi antakse taime liiginime järel ülakomade vahel püstkirjas kuni kolme sõnaga, kõik sõnad suurte algustähtedega (näiteks Picea glauca ´Conica´, Picea abies `Little Gem´). Sordi nime ei tõlgita. Sordile annab aretaja või leidja (kui algtaim leiti loodusest) nime ja registreerib selle rahvusvahelises registris. Hübriidliigid on saadud kahe või enama loodusliku liigi ristamisel. Hübriidliigi nime ees näidatakse ristlusmärk (´): Abies ´ phanerolepis (Abies balsamea ´ A. fraseri). Teaduslikus kirjanduses lisatakse ladinakeelsele liiginimele alati ka esmakirjeldaja(te) ehk autori(te) nimi või nimelühend
Vormil ei ole selget levimispiirkonda, nad esinevad liigi areaalis hajusalt. Kultivar (cultivar), sortkloon, aedvorm on kultiveeritavate taimede kogum, mis erineb põhiliigist või teistest kultivaridest mõningate morfoloogiliste või tsütoloogiliste tunnuste poolest ja säilitab need erinevused vegetatiivsel paljundamisel. Kultivari nimi antakse taime liiginime järel ülakomade vahel püstkirjas kuni kolme sõnaga, kõik sõnad suurte algustähtedega (näiteks Picea glauca ´Conica´, Picea abies `Little Gem´). Sordi nime ei tõlgita. Sordile annab aretaja või leidja (kui algtaim leiti loodusest) nime ja registreerib selle rahvusvahelises registris. Hübriidliigid on saadud kahe või enama loodusliku liigi ristamisel. Hübriidliigi nime ees näidatakse ristlusmärk (×): Abies × phanerolepis (Abies balsamea × A. fraseri). Bioloogia põhiline ja kompaktne haru on süstemaatika e. taksonoomia, mis selgitab
annaabi.ee 
