uudse loodusteadusega ja John Locke’i filosoofiaga ning kohtus vabamõtlejate ja deistidega, oli tema edasise elu ja loomingu jaoks otsustava tähtsusega. Inglismaal kirjutatud “Filosoofilised kirjad” ehk “Kirjad inglastest”, mis ilmusid Prantsusmaal 1734. aastal, kõrvaldati Pariisi parlamendi korraldusel otsekohe pärast ilmumist riigi- ja usuvaenulikena käibelt ning põletati avalikult. Et pääseda vahistamisest, põgenes Voltaire koos markiis du Châtelet’ga Cirey lossi Lorraine’i piiri lähedal ning pühendus seal filosoofilisele, loodusteaduslikule ja ajalooalasele uurimustööle. “Jumaliku Émilie’ga” – markiis du Châtelet’ga – sidus teda peaaegu 15 aasta pikkune õnnelik, virgutav suhe. Koos temaga kirjutas Voltaire muuhulgas kommentaare Newtoni ja Leibnizi teostele. Markiis du Châtelet surmast 1749. aastal oli Voltaire’il raske üle saada. Selleks et mõtteid mujale viia, võttis ta Friedrich Suurelt, kellega ta oli 1736
Voltaire hakkas tegelema loodusteadusega ning kommenteeris koos haritud markiisiga Newtonit ja Leibnizi ja pani tekstiga "Essee üldajaloost" (1756-1769) aluse tänapäevasele ajalookirjutusele. Peale selle kirjutas ta veel näidendeid ja jutustusi. Hiljem ilmunud "Filosoofilised kirjad", mis vastandas kriitiliselt poliitilist olukorda Inglismaal ja Prantsusmaal, põletati 1734. aastal Pariisis avalikult ära, ja Voltaire pidi põgenema Lothringisse, kus elas 15 aastat Lunéville´i lähistel Cirey´ lossis markiis Emilie du Châtelet´ juures. 1745. aastal nimetati ta Prantsusmaa historiograafiks ja võeti vastu Prantsuse Akadeemiasse. Voltaire kui filosoof oli alati unistanud tema jaoks ideaalsest riigikorrast-valgustatud monarhiast. Seda lootes pidas ta kirjavahetust Katariina II ja Friedrich II-ga. Lootuse selleks andisgi talle Preisimaa kuningas Friedrich II, kelle toel Voltaire püüdis realiseerida valgustuslikku utoopiat valgustatud valitsejast
1717 1718 Bastille`s vangis, kus võttis endale varjunime Voltaire. Vabanenud vanglast, saavutas ta oma esimese tragöödiaga suure menu ja muutus tunnustatud kirjanikuks. Kaheksa aasta pärast sattus ta kokkupõrkes ühe aadlikuga taas Bastille`sse, kuid ta vabastati tingimusel, et läheb Inglismaale maapakku. Seal viibis aastatel 1726 1729 ning vaimustus Inglismaa vabamast elukorrast, kirjandusest ja teadusest. Järgnevatel aastatel elas Voltaire Cirey lossis Lotringis, Louis XV teenistuses Pariisis, Friedrich II kutsel Berliinis ja Ferney lossis Genfi lähedal. 1778. aastal kasvas igatsus Pariisi vastu nii tugevaks, et hoolimata oma külmetusest siiski reisi ette võttis. Ta sai suure populaarsuse tõttu ülivaimustava vastuvõtu osaliseks, kuid külmetusele järgnes peagi surm. Voltaire`i vaimsus Voltaire on suur arvustaja, nn naerev filosoof, kes on oma hiiglatoodanguga 18. sajandi
Tema teoste põhisisuks oli terav ühiskonnakriitika ja satiir. 1717. aastal oli ta 11 kuud Bastilles, sest solvas regent Orleans`i Philippe. Regent püüdis mässulist kirjameest ära osta, millest too keeldus. Bastille`s oli ta veel ka 1726. aastal, 1727 sõitis ta Inglismaale. Inglismaal viibimine oli oluline eluetapp Voltaire kujunemisel valgustajaks. Tagasi Prantsusmaal elas ta aastaid (16. a) oma armukese madam Emilie du Chatelet` juures Cirey lossis. See daam oli väga tarkuselembene. Kahe targa inimese vahel oli ka tülisid ja erimeelsusi. Tänu madam Pompadouri soosingule valiti Voltaire 1746. aastal Prantsuse Akadeemia liikmeks. Selleks salgas ta maha mõned oma teosed ja kirjutas ülistavalt jesuiitidest. Varsti tuli aga õukonnast põgeneda. Seejärel viibis Voltaire Preisi Friedrich II juures. Ta valiti ka Preisi Teaduste Akadeemia presidendiks. Varsti läks ta tülli ka Preisi kuningaga, kes oli
..) ISIKSUSE OMADUSED: * Edevus * Karjäärihimu * Andekus (nii keeleline kui matemaatiline) * Teravkeelne/-meelne (pilab nii kuningat kui naeruvääristab õukonda) ELU KÄIK: - Kirjanikuna Pariisis, 2xBastille's - Friedrich Suure (valgustatud monarh?) õukond Saksamaal - Kohtus Inglismaal Newtoniga oli tema ideede pooldaja - Miljonär; varustas prantsuse armeed toiduga, investeeris kaubalaevadesse Inglismaa meredel * Cirey' loss (Emilie du Chatelet võttis eraviisiliselt tunde, päevas 8-12 tundi, matemaatika, füüsika) * Ferney mõis (Sveitsi ja Põhja-Prantsusmaa piiril); tõekspidamine, et demokraatia põhineb avalikul arvamusel! RATSIONALIST, REAALTEADUSED päästavad ühiskonda. ,,Mikromegas" Arukas inimene reisinud, haritud, eelarvamusteta, teeb vaatlusi, harib end ise Deism usutakse teaduslikke fakte ja loodust, kuid ka jumalat, et jumal on selle kõik teinud, kuid
nägi Voltaire Shakespearei's eeskuju mille poole võiksid Prantsuse kirjanikud püüelda. Pärast peaaegu kolme aastat pagenduses, suundus Voltaire tagasi Pariisi ja avaldas oma seisukohad Briti valitsuse, kirjanduse ja religiooni kohta. Ta pidas briti konstitutsioonilist monarhiat rohkem arenenud ja rohkem inimõigusi austavaks. Need kirjad tekitasid vaidlusi, kuni need põletati ja Voltaire oli taas sunnitud Prantsusmaalt lahkuma. Voltaire järgmine sihtkoht oli Château de Cirey, mis asus Champagne ja Lorraine piiril. Ta hakkas suhtlema Marquise du Châtelet'ga. Viieteistkümne aastaga kogusid Voltaire ja Marquise kokku üle 21 000 raamatu, mis oli suur arv tolle aja kohta. Nad õppisid neid raamatuid ja tegid nende põhjal katseid oma laboris. 1745 määras Louis XV ta kuninglikuks ajalookirjutajaks, edasisele teenistusele aitas kaasa madam Pompadouri soosing. Ta elas Preisi kuninga Friedrich II kutsel Potsdamis Sanssouci lossis
annaabi.ee 
