Gustav Adolfi Gümnaasium Kõigi aegade suurim britt Winston Churchill Referaat Karin Valt 9.c klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2009-03 2 Sisukord Eessõna 3 Lapsepõlv 4 Noorusaastad 5 Abielu 6 Poliitiline karjäär 7 Poliitikast loobumine 9 Harrastused ja autasud 9 Hüvastijätt 20. sajandi iidoliga 11 Lõppsõna 12 Lisa 13 Kasutatud kirjandus 14 3 Eessõna Winston Churchilli mäletatakse tänapäeval kui ranget ja väsimatut juhti, kes teatas 1940.aasta suvel, et tal ei ole neile pakkuda muud kui verd, vaeva, higi ja pisaraid. Tundus, nagu oleks ta seda...
aktiivselt nõukoguse võimu esindajate vastu. Natsionaliseerimine riigistamine. Massiküüditamine repressioonide tippsündmus, inimeste vägivaldne, massiline ilma kohustuseta kodumaalt välja viimine 14. juuni 1941. Kolmikpakt sõlmiti 1940 sügisel Sm, It ja Jp vahel Berliinis, millega võeti endale kohustus üksteist igati toetada. Holokaust juutide hävitamine. Atlandi harta 1941 suvel kirjutasid Roosvelt ja Chruchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Kamikaze Jp enesetapu terreristid. Komiterni vastane pakt loodi 1936 nov, Sm ja Jp vaheline kokkulepe, mis nägi ette võitlust Komiterni vastu Poola koridor IMS tulemusel eraldas I-Perisimaa muust maailmast.
ühenduse osaline või täielik hävitamine. 12) Jalta konverents Aeg: 1945 veebruar, Osalejad: Churchill, Roosevelt, Stalin, Sisu: ÜRO loomine, Saksamaa purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. 13) Teherani konverents Aeg: 1943; Osalejad: Churchill, Roosevelt, Stalin; Sisu: teise rinde avamine. 14) Potsdami konverents Aeg: 1945 juuli-august; Osalejad: Chruchill, Truman, Stalin; Sisu: territoriaalsed muutused, sõjaroimarite kohtualla andmine. 15) Teine rinne - Normandias avatud rinne Saksamaa vastu. 16) Lepituspoliitika Suurriikide presidendid tahtsid sõda lõpetada. 17) ,,kummaline sõda" Toimumisaeg 1939-1940. Mõlemad pooled Saksamaa ja Poola, aktiivsust ei ilmutanud. 2. Isikud: 1) A. Hitler Saksamaa kantsler, diktaator, riigipea. 2) J
valitsus. Hitler valmistus ründama ka Suurbritanniat, aga kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus, jäeti see tegemata. 1940.aasta sügisel lõid Itaalia ja Jaapan Saksamaaga kolmikpakti. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus hakati tegema juutide hävitustööd .Seda nimetati holokaustiks. 22.juunil 1941. tungis Hitler kallale NL-ile, ennetades NL rünnakut kahe nädala võrra. NL sattus Saksamaa vastaste leeri ning Chruchill hakkas Stalinis nägema liitlast. 1941. kirjutasid NL ja Suurbritannia alla ühisele sõjategevuse kokkuleppele ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahingus 1942.aasta lõpus ja 1943.aasta alguses. 1943. suvel tegi Hitler viimase katse vallutada Punaarmee väed, kuid nad ebaõnnestusid ning NL võitis tagasi 2/3 vallutatud aladest. Samal ajal tagandas Itaalia kuningas Mussolini,
Hitler valmistus ründama ka Suurbritanniat, aga kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus, jäeti see tegemata. 1940.aasta sügisel lõid Itaalia ja Jaapan Saksamaaga kolmikpakti. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus hakati tegema juutide hävitustööd. Seda nimetati holokaustiks. 22.juunil 1941. tungis Hitler kallale NL-ile, ennetades NL rünnakut ligi kahe nädala võrra. NL sattus Saksamaa vastaste leeri ning Chruchill hakkas Stalinis nägema liitlast. 1941. kirjutasid NL ja Suurbritannia alla ühisele sõjategevuse kokkuleppele ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahingus 1942.aasta lõpus ja 1943.aasta alguses. 1943. suvel tegi Hitler viimase katse vallutada Punaarmee väed, kuid nad ebaõnnestusid ning NL võitis tagasi 2/3 vallutatud aladest.
võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jagati euroopa Venemaa ja saksamaa vahel ära Wannsee konverents-1942 15 saksa riigi vahel, juutide evakueerimise täpsustamine ja ametkondade koostöö korraldamine selle täideviimiseks Atlandi harta-1941 Chruchill ja Roosevelt. Tuleb taastada euroopas riigid, nagu nad olid peale esimest MS, USA ja GB hakkavad koostööd tegema Teherani konverents- 1943 USA,GB,NSVL-usa ja gb järeleandlikkumad, tunnistavad nsvl-i piire 1941.aasta seisuga Jalta konverents-1945, kinnitatakse teherani kokkulepet, võetakse vastu otsus asutada ÜRO Potsdami konverents-1945,USA, GB ja NSVL. Korraldasid saksamaa sõjajärgseid küsimusi, jagasid saksamaa ära 4-ks, otsustatakse pidada kohut natside üle
riikide iseseisvuse taastamine ❧ Natsi-Saksamaa purustamine ja rahu tagamine maailmas ❧ Roosevelt ja Churchill Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ Nov-dets 1943 Teherani konverents ❧ Saksamaa tingimusteta kapitulatsioon ❧ Lääneriigid avavad teise rinde ❧ NSV Liidu 1941. a piiride tunnustamine ❧ Stalin, Roosevelt, Chruchill Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ Veebruar 1945 Jalta konverents ❧ ÜRO asutamine ❧ Kesk- ja Ida-Euroopa jääb NSV Liidu mõjusfääri ❧ Saksamaa okupatsioonitsoonid ❧ Churchill, Roosevelt, Stalin Ardennide lahing ja Dresdeni hävitamine ❧ Dets 1944 – jaan 1945 toimunud Ardennide lahing jäi sakslaste viimaseks suurpealetungiks
· Lepiti kokku ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. '45 aastal liitlaste väed tegutsesid eeskätt Sm. 2 mai hõivati Berliin NSVL vägede poolt, Hitler oli selleks ajaks sooritanud enesetapu. 8 mai Sm kapituleerus tingimusteta. 2 sept '45 sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega. Enne Jaapani kapituleerumist toimus liitlaste viimane kokkusaamine, juuli-august Potsdamn. NSVL esindajaks ikka Stalin, USA's (Roosewelt suri mai '45) Truman, Inglismaal oli konverentsi alguses kohal Chruchill (samal ajal parlamendivalmised Ing)ja lõpus oli Atlee. · Lepiti kokku DDDD ehk Saksamaal de-natsifitseerimine, demokratiseerimine, demilitiratiseeritimine, demomenteerimine (sõjatööstuse sisseseaded monteeritakse lahti ja saadetakse suuresti sõjakahju tasu ehk reparatsioonina võitjariikidele). · Kutsutakse kokku rahvusvaheline sõjatribunal, kes peab sõjakurjategijate üle kohut mõistma. Selle kutsuvad kokku võitjariigid.
o Võidurelvastumine & kriisid Eesmärk: USA tõkestada kommunismi levikut NSVL IIMS saavutatu kindlustamine & maailmarevolutsiooni õhutamine; USA mõju vähendamine Euroopas Põhjused: Ida- ja läänemaailma ideoloogia täielik erinevus dem vs tot, plaanimajandus vs turumajandus Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVL poolt Võitlus geoloogiliste & geograafiliste positsioonide pärast Sõja algus: Mai 1945 Chruchill rõhutas Trumanile, et Lääne- & Ida-Euroopa vahele on laskunud raudne eesriie Kujunes välja bipolaarne (kahepooluseline) maailm o USA & Lääneriigid o NSVL & temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid Vastasseisu süvenemine: Veeb 1946 Stalini kõne Moskvas rõhutati vastasseisu Läänega Märts Churchilli kõne USA Fultonis rõhutas, et endiste liitlaste vahel vastuolud, tänu NSVL tegevusele Ida-Euroopas Süvenes tänu sellele:
Rudolf Hess Barbarossa plaan SM ja NSVL sõja algus Saksamaa liitlased Rumeenia Itaalia Unagri Slovakkia Soome (jätkusõda) Leningardi blokaad ● Saksa vägede kiire edasitung kestis kuni sügiseni ● 6.detsembril 1941 algas Moskva lahing - Saksa armee sai lüüa 1941 august Atlandi harta ● 14.aug 1941 kirjutasid F.D. Roosevelt ja W. Chruchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmägid ja sõjajärgse maailmakorra põhimõtted. Jaapani sõttaastumine ● 7.dets 1941 ründas Jaapan USA mereväebaasi Pearl Harbouri. 1942 Saksa pealetung idarindel Eesmärgid: ● Stalingradi vallutamine (majanduslik) ● Bakuu naftatööstuspiirkonna vallutamine (hingeline) Stalingradi lahing ● August 1942 - veebruar 1943 ● 19.nov. 1942 algas Punaarmee vastupealetung
Hitler soovitas tal tsehhidelt nõuda sudeedi aladele autonoomiat ja kes-teab- mida-veel. Tsehoslovakkia küsimust arutati 29.09.1938 Müncheni konverentsil Itaalai, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsumaa poolt. Tsehoslovakiat aruteludel osada ei lubatud (president Benes). See konverents oli lepituspoliitika tipp-saavutus. Sõja mitepuhkemise nimel olid Prantsusmaa ja Suurbritannia kõigeks valmis. Lubasid Sakslaste Sudeedimaa endaga liita. Peale vastavate lepingute sõlmimist ütles Chruchill: "Chamberline'il oli valida, kas häbi või sõda. Ta valis häbi ja sai ka sõja." 15.03.1939 - Grüün plaaniga okupüeeriti kogu Tsehhimaa. Tekkis Slovakkia Saksamaa marionet riigina. 1939 - Saksamaa liitis endaga Memeli ehk Klaipeda. 3.6 VENEMAA 1927 - kollektiviseerumine. 1934 - Massi repressioonid. 3.7 JAAPAN Ainud - jaapani põliselanikud. 32 1912-1926 Taisho ajastu, keiser Yoshihito. Kiire areng kogu riigis
annaabi.ee 
