Aju ! 1. III vatsake ! a) millise aju osa õõs, nimetus ladina k. – vaheaju õõs, diencephalon b) mis moodustab lae, külgseinad – külgsein: talamuse ja hüpotalamuse mediaalne pind (teineteisest eraldab sulcus hypothalamicus), lagi: tela choroidea ventriculi tetrii (pia mater, lamina choroidea epithelialis) c) millised on vatsakese sopised – recessus opticus, recessus infundibuli d) ühendus külgvatsakestega - foramen interventriculare, IV vats. – aquadectus mesencephali ! 2. Vaheaju ehk diencephalon a) Kuidas nimetatakse vaheaju siseõõnt – ventriculus tertius b) Missugust vaheaju osa nimetatakse kõrgeimaks koorealuseks tundekeskuseks – thalamus dorsalis c) Missugust osa nimetatakse vaheaju motorseks keskuseks – thalamus ventralis
TEGMEN VENTRICULI QUARTI - NELJANDA VATSAKESE LAGI Eesmine osa - pedunculi cerebellares superiores (AC4) - velum medullare superius (AC15) ülemine ajupuri õhuke valgeainest leste eelmiste vahel Tagumine osa - cerebellum nodulus (BC16) pedunculus flocculi (C17) - velum medullare inferius (C18) alumine ajupuri õhuke poolkuukujuline valgeainest leste kinnitub eespool pedunculus flocculi’le - tela choroidea ventriculi quarti (BC19) neljanda vatsakese soonkiht on tekkinud kahest allikast 1. lamina choroidea epithelialis (B20) – katteplaadi õhuke jäänus (seespool) 2. pia mater (B21) – aju pehmekest (väljaspool) – tekitab neljanda vatsakese laes “T” kujulise soonpõimiku – plexus ventriculi quarti (C22) on 3 ava, mis ühendavad ajuvatsakestesüsteemi subarahnoidaalõõnega: 1
Nägemiselund (silm) koosneb: Silmamuna (bulbus oculi) (silm kitsamas mõttes!) B. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased; 2. Silmalaud; 3. Pisaraaparaat. Silmamuna, silmalihased ja suurem osa pisaraaparaadist asuvad silmakoopas (orbita). Silmamuna: Silmamuna kestad: 1. Kiudkest e. skleera – välimine kaitsekest, valge; - sarvkest e. cornea – kiudkesta eesmine, läbipaistev osa (pole veresooni, kuid väga tundlik!) 2. Soonkest e. choroidea – palju veresooni, selle koostisse kuuluvad ka ripskeha (ümber läätse) ja vikerkest e. iiris – siin palju pigmenti – silmade värv, iirise keskel on silmaava e. pupill. 3.Võrkkest e. reetina – selle tagumine osa on valgustundlik: peal pigmendikiht, selle all retseptorrakud (fotoretseptorid) – kepikesed (must-valge nägemine) ja kolvikesed (värvitaju); nende all 2 kihti närvirakke, millede aksonitest tekib nägemisnärv. Silmamuna (järg): Silmamuna sisekeskkond: 1
meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on veresooned, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli SILMAMUNA EHITUS III Vikerkest · rõngakujuline moodustis, asub silmamuna eesosas · värvus sõltub melaniini hulgast ja paigutusest Silma vikerkesta värvus on geneetiliselt päritav SILMAMUNA EHITUS IV · Sarvkesta tagapinna ja iirise vaheline ruum - silma eeskamber
a. radialis’e ja temaga anastomoseeruvad a. ulnaris’e haru - ramus palmaris profundus’e poolt 11) kilpnäärme verevarustus (harud, kust tulevad) a. thyroidea inferior (truncus thyrocervicalis), a. thyroidea superior (a. carotis externa) 12) pärasoole verevarustus (harud, kust tulevad) a. rectalis superior (a. mesenterica inferior), a. rectalis media (a. iliaca interna) 13) a. carotis interna põhiharud ajule (3) a. cerebri anterior, a. cerebri media, a. choroidea anterior 14) a. brachialis’e harud (3) a. profunda brachii, a. collateralis ulnaris superior, a. collateralis ulnaris inferior 15) alumiste hammaste arteriaalne verevarustus a. alveolaris inferior (rr. dentales, rr. interalveolares, rr. gingivales) 16) millega koos kulgeb kaelal a. carotis communis koos n. vagus’e ja v. jugularis interna’ga ühes fastsiatupes ! 4. Spinaalnärvid ! 1) mille ühinemisel moodustub spinaalnärv, mis funktsiooniga kiude nad sisaldavad, kuidas
toitmiseks, tekitab silmarõhu, hoiab distantsi läätse ja sarvkesta vahel) nii neuraalharja rakkudest kui mesenhümaalsetest rakkudest. Silma iiris ehk vikerkest (pupilli regulaator, silmavärvus) tekib neuraalharja ja silmakarika neuroektodermi rakkudest Läätsevesiikul indutseerib pinnaektodermi moodustuma sarvkesta (pinnaektoderm -> välimine sarvkesta epiteel; neuraalhari, pea mesoderm -> ). Skleera e kõvakest (välimine, fibroosne kiht) ja Choroidea – soonkest (sisemine, pigmenteerunud, vaskulaarne kiht) -> NH (strooma, melanotsüüdid, peritsüüdid) ja mesoderm – veresoonte endoteel) 72. Karva, hamba, rinnanäärme plakoodid – ektodermi (epiteel) ja mesodermi (mesenhüüm) vaheline interaktsioon, kuidas vastavad struktuurid kujunevad? Plakood – lokaalne epiteliaalne paksend Pung – epiteliaalsed rakud kasvavad mesenhüümi Ektodermaalse epidermise (marrasknahk) ja mesenhümaalse dermise
Laugude sisemine pind on kaetud konjuktiiviga (konjuktiivi võlv/kott – sinna manustatakse ravimeid). Laugudel on silma kaitsefunktsioon. Pisaraaparaat koosneb pisaranäärmest, pisarakotist, viimajuhadest. Ka neil on silma kaitsefunktsioon. Silma sirg- ja põikilihased liigutavad silma, ülalau tõstur tõstab teda. Silmamuna (bulbus oculi) asub kolju silmakoopas ja teda katavad silmamuna kestad: kõvakest (sclera), soonkest (choroidea), võrkkest (retina). 95 Kõvakesta (skleera) ehk silmavalge eesmine läbipaistev osa on sarvkest (cornea). Veresoonterikka soonkesta ülesanne on toita võrkkesta. Soonkestas sisalduv pigment annab sellele musta värvuse, mis muudab silma pimekambriks. Vikerkest (iiris) asub selles kambris sarvkesta taga ning kontrollib pupilli abil silma langeva valguse hulka. Parasümpaatilise närvi juhitud silmaavaahendaja lihase (m
annaabi.ee 
