1810. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernandeze. President on Sebastian Pinera. Riigikord on presidentaalne vabariik. Riigilipp ja vapp: 2. Ülevaade looduslikest tingumustest Pinnamood: Vaikse ookeani rannikul pika kitsa ribana (põhjast lõunasse 4300km, idast läände 150-430 km) paikneva Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm piirkonda: Ranniku-Kordiljeerid (kõrgus põhjaosas kuni 3200 m) madalduvad laugjalt lõuna poole kuni Chiloe saareni ja jätkuvad seal Tsiili saarestikuna. Andide Peaahelik (kõrgeimad tipud üle 6000 m) madaldub lõunaosas Patagoonia Kordiljeerideks. Tsiili pikiorg asub Ranniku-Kordiljeeride ja Andide Peaaheliku vahel. Pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Lõuna suunas pikiorg madaldub ning jätkub
Kodkodi kõrvad on mustad valgete täppidega. saba katavad kitsad mustad ringid. üleni musta karvkattega isendid on küllaltki laialdaselt levinud. tema keha kogupikkus on 58-68 sentimeetrit. Kaslase eluiga on 11 aastat. Kodkod elab lõuna- andide niisketes parasvöötme metsades ja ka rannikualadel. Teda võib leiduda ka elurajoonides, kus ta elab haritud maa-aladel. Peamine osa loomadest elab keskmiselt niisketes Aurakaaria ja Valdivian metsades. Kõige rohkem isendeid leidub Chiloe ja Guaiteca saartel. Tsiili metskasside paljunemise ja kasvu kohta nii looduses kui vangistuses teatakse vähe. Emased saavad paljunemisvõimeliseks 2 aastaselt. Tavaliselt annab emane 2 või 3 järglast. Looduses elavad isendid on äärmiselt haruldased laialdase elupaiaga hävitamise tõttu ning neid ohustab väljasuremine. Nagu paljude teiste Lõuna-Ameerika kaslaste puhul, teatakse ka kodkodi harjumuste kohta vähe.
Jõudu, Tartu) Kartuli täpne kultuuristamise perioodi kohta jääb info puudulikuks. Teada on, et Solanum tuberosum pärineb Lõuna-Ameerikast. Teistesse maailmajagudesse hakkas levima hispaanlaste vallutusretkede ajal inkade riiki 16 sajandil. Euroopasse tõid Andidest kartuliseemneid meremehed 16 sajandi keskel, mis levis peamiselt Hispaanias. Esmalt kasvatati dekoratiiv- ja ravimtaimena. 16 sajandi lõpul ja 17 sajandi algul levis Peruu ja Tđiili aladelt, eelkõige Chiloe saarelt pärit kartul kiirelt Iiri- ja Inglismaale. Sealt edasi Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse (www.talukartul.ee). Eestisse jõudis kartul aastail 1740-1760. Kuni 1800.a. kasvatati kartulit vähesel määral mõisa aedades. Ajavahemikul 1840-1850 hakati kartulit kasvatama põldudel. Laienemine toimus kasvatuses aastatel 1850-1870. Maailma kartulipinnast üle kolmandiku paikneb Euroopas. Suuremad kartulikasvatajad on Poola, Saksamaa, Prantsusmaa ( Kartulikasvatus, J.Jõudu, Tartu).
Taimestik Tsiili taimestik on kõrgusvahede ja geograafilise laiuse erinevuse tõttu üks mitmekesisemaid maailmas. Põhjas, Atacama kõrbes, taimestikku õieti polegi, kui mitte arvesse võtta ülikuivusega kohastunud kaktusi. Lõuna pool muutub taimestik poolkõrbelisemaks, keskosa orgudele lähenedes aga üha rikkalikumaks. Aconcagua jõest lõuna pool leidub vahemerelist taimestikku läbisegi troopiliste liikidega. Lõuna pool, Bio Bio jõge kuni Chiloe saareni valdab tihe märg mets- loorberite, tammede, küpresside, lõunapöökide ja teiste puudega. Veel lõuna pool, Tulemaa lähedal, on ülekaalus antarktiliste taimeliikidega stepi moodi aasad. Loomastik 5 Tsiili geograafilise eraldatuse tõttu pole loomariik eriti mitmekesine, ent siingi leidub tüüpilisi Andide imetajaid- laamat, guanakot, vikunjat ja alpakat; ka puumasid, mitut liiki
28. Kartuli päritolu, levik maailmas, Euroopas, Eestis, suurimad kasvatajad maailmas. Kodumaaks Lõuna-Ameerika mägialad Tsiilis ja Peruus. Euroopasse jõudis kartul seemnetena 16. sajandi kesksel Hispaania kaudu. Seemnetest kasvatatud kartul oli pika kasvuajaga, varte kõrgus kuni 260 cm. Teda kasvatati botaanikaaedades dekoratiiv- ja ravimtaimena. Rahvale oli kartul tundmatu. Mugulatena toodi kartul Euroopasse 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul Tsiilist Chiloe saarelt. Sealt pärinevad kartulivormid levisid Iiri- ja Inglismaa kaudu teistesse Euroopa riikidesse. Kartuli ulatuslikum kasvatamine hoogustus Euroopas 18. sajandi teisel poolel. Eestis hakati kartulit kasvatama 18. saj keskel (mõisaaedades). Aastatel 1800-1840 levis kartul mõisaaedadest taluaedadesse. 1840.-1850. aastatel algas arvestatav kartuli kasvatamine nii mõisa- kui talupõldudel. Suurimad kasvatajad: Hiina, India, Venemaa 29
Kartuli kultuuristamine ulatub üle 7000 aasta tagusesse aega (Boliivias ja Peruus Titicaca järve piirkonnas). Euroopasse jõudis kartul seemnetena 16. sajandi kesksel Hispaania kaudu. Seemnetest kasvatatud kartul oli: - pika kasvuajaga, - varte kõrgus kuni 260 cm. Teda kasvatati botaanikaaedades: - dekoratiiv- ja - ravimtaimena. Rahvale oli kartul tundmatu. Mugulatena toodi kartul Euroopasse 16. sajandi lõpul 17. sajandi algul Tiilist Chiloe saarelt. Sealt pärinevad kartulivormid levisid Iiri- ja Inglismaa kaudu teistesse Euroopa riikidesse. Kartuli ulatuslikum kasvatamine hoogustus Euroopas 18. sajandi teisel poolel. Kartuli levik maailmas Põhja-Ameerikas oli kartul tundmatu kuni 17. sajandi alguseni. See jõudis sinna Inglismaalt ja Iirimaalt 1621. aastal. 17. sajandi teisel poolel sai kartul tuntuks: - Hiinas, - Indias, - Jaapanis, - mõningates Aafrika osades
annaabi.ee 
