Too oli oma teenri Gusmaniga DJ-le järgi tulnud. 3. stseen: Elvira nõuab DJ-lt lahkumise põhjust. DJ ütleb Sganarellele, et too räägiks, Sganarelle ei oska aga midagi kosta. DJ peab lõpuks ise rääkima ja ütleb, et tunded Elvira vastu pole endised. Elvira peab end rumalaks, et uskus DJ-d ja lubab talle, et taevas karistab teda. 4. stseen: Don Juan võtab nõuks asuda armuasju korraldama. 2. peatükk 1. stseen: Mere ääres. Kohtuvad Pierrot ja Charlotte (paar). Pierrot räägi Charlottele, et päästsid just koos sõbra Paksu Luukasega merehädalised. Olid ise mere ääres, tegid koerust ja siis Pierrot märkas hädas laeva. Luukas ei näinud ja pidas Pierrot hulluks. Pierrot vedas kihla. Korraga hüüti appi. Pierrot võitis kihlveo. Luukas ei tahtnud appi minna, sest tänu neile kaotas kihlveo. Mindi siiski appi. Olid aadlikud (DJ ja Sganarelle). Pierrot imestas kui uhked nad olid. Heitis Charlottele ette, et too teda õigesti ja piisavalt ei armasta, kuigi too teeb tema
Ta oli vandunud Donja Elvirale kustumatut armastust, kuid jättis ta enne pulmi maha, sest ta kohtas uut naist. Donja Elvira vennad olid pahased ning tahtsid selle eest kätte maksta. Samal ajal ei pööranud uus naine Don Juanile piisavalt tähelepanu ning selle tõttu otsustas Don Juan naise röövida. Kuid see plaan ei õnnestu täielikult, sest paat läheb ümber ning külapoiss Pierrot päästab Don Juani ja ta teenri. Don Juan avaldab armastust kahele naisele Charlottele ja Mathurinele. Naised lähevad tülli selle tõttu, et Don Juan on neile mõlemale pähe pannud idee, et ta valib just tema. Sganarelle lahendas aga tüli sellega, et ütles naistele, et Don Juan ei vali kumbagi. Nad hakkasid minema tagasi linna ning maskeerisid ennast. Tee peal nägid nad röövleid ründamas ühte meest. Don Juan päästis ta ning hiljem tuli välja, et see oli Donja Elvira üks vendadest. Nüüd viskas naise vend kättemaksu mõtte peast ja halastas talle
teener ütles et oli nagu jah ja hakkas talle ette heitma seda et ta koguaeg naisi petab ja arvas et jumal paneb neile mõlemalt needuse kunagi peale. natukese aja pärast tuli ka elvira kes ol iväga solvunud et Juan oli tema eest põgenenud ja ütles et juan on maailma kõige hullem inimene kes ei suuda isegi enda õigustamiseks midagi välja mõelda ja käseb teenril enda eest rääkida. Pierrot räägib oma tüdrukule Charlottele kuidas ta oli vedanud paksuga kihla 5 krossi peale et ta näeb meres mehi. Ja oligi nii meres olid mehed kelle Pierrot koos paksu sõbraga välja aitasid ja lasid ena lõkke ääres kuivatada. Üks neist oli üleni kullatud riided , kes ei olnud keeegi muu kui don juan kes ka kohe hakkas charklottele külge ajama ja palus ta kätt ja ajasi igasugust mesijuttu. Charlotte ei olnud kül lloll aga juan suutis ta ära moosida. Pierrot nägi seda pealt ja läks ligi ja
leedi Mashamile. Kuidas kritiseerib Leibniz juhuslike põhjuste (okasionalismi) pooldajate seisukohta? Juhuslike põhjuste pooldajad tahavad, et Jumal iga kord kohandaks hinge kehale ning keha hingele. Selline kohandamine on võrdväärne imga ja taoline oletus ei sobi kokku filosoofiaga, mille kohuseks on seletada loodust. Nimetatud oletuse puhul tuleks aga väita, et Jumal rikub pidevalt kehade loomulikke seadusi. 3.Lugege fragmenti Gottfried Wilhelm Leibnizi kirjast kuninganna Sophie-Charlottele. Kuidas seletab Leibniz hinge ja keha toimingute kooskõlastatust? Sageli allub keha hinge korraldustele ja hing võtab kuulda keha. Jumal lõi kehad selleks, et nad iseenda loomulikele seadustele ja tendentsidele alludes liiguksid nii, nagu tahab hing. Hinged lõi Jumal sellisena, et nad oma loomulikele seadustele alludes oleksid alati valmis peegeldama kehade seisukorda. 4.Lugege fragmenti prantsuse filosoofi Paul Holbachi teosest „Looduse süsteem“ ning vastake järgmistele küsimustele
Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse pärusmaa. See oli nii, sestThe correct answer is: Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. 1. Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt b. Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine 2. Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) b. võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni 3. Mis vahe on et-teadmisel ja tõesel uskumusel? c. Minu tõene uskumus on et-teadmine vaid siis, kui keegi on seda uskumust korrektselt 4. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal? a. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. 5. Milline on uskumuse ja et-teadmise seos? b. Iga et-teadmine on uskumus 6
teineteist V TEST 1. Idealismi (immaterialismi) kohaselt AD ? pole olemas materiaalset maailma ning meeleline kogemus on seetõttu illusoorne. AE Ei ole õige on materiaalse maailma asjad olemas, kuid meie kogeme vahetult vaid oma aistinguid. Õige! on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. 2. Leibniz'i arvates (Kiri leedi Masham'ile, Kiri kuninganna Sophie-Charlottele) on hinge ja keha kooskõla tingitud sellest, et AF Ei ole õige Keha ja hing mõjutavad teineteist vahetult AG Õige! Jumal lõi kehad ja hinged sellisteks, et nad iseenda loomulike seaduste kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit. ? Jumal kohandab keha ja hinge teineteisega igal juhtumil eraldi 3. Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") AH ? alluvad inimese hing ja keha erinevatele seaduspärasustele;
Pierrot astub nende vahele, Don Juan hakkab lööma, kui järsku Pierrot laseb pea alla ja Sganarelle saab kõrvakiilu. Sai nüüd oma heategevuse eest. Pierrot läheb oma tädile ära rääkima, et mis seal kõik sünnib. NELJAS STSEEN Don Juan on räägib, et nüüd saab temast kõige õnnelikuim mees ning et ta ei vahetaks oma õnne mitte millegi vastu siin maailmas. VIIES STSEEN Mathurine sajab mehe ja naise vestlusesse sisse ning uurib don Juanilt, et kas ta ajab Charlottele ka armujuttu. Mees sosistab vaikselt talle, et vastupidi, et Charlotte avaldanud ise talle soovi tema naiseks tulla. Charlotte omakorda küsib mehelt, et mida see teine naine tahab. Mees sosistab talle kõrva sisse, et too on armukade ning tahab ise talle naiseks tulla. Naised lähevad omavahel tülli. Don Juan ässitab neid mõlemaid üles, neile eraldi kõrva sisse sosistades. Vaidlevad, et keda Don Juan armastab. Viimaks leiab Charlotte, et miks mitte mees ise ütle, et
Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Leibniz'i arvates (Kiri leedi Masham'ile, Kiri kuninganna Sophie-Charlottele) on hinge ja keha kooskõla tingitud sellest, et Jumal lõi kehad ja hinged sellisteks, et nad iseenda loomulike seaduste kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Lotmani arvates teaduse ja tehnika areng renessansiajal
Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Leibniz'i arvates (Kiri leedi Masham'ile, Kiri kuninganna Sophie-Charlottele) on hinge ja keha kooskõla tingitud sellest, et Jumal lõi kehad ja hinged sellisteks, et nad iseenda loomulike seaduste kohaselt peegeldaksid teineteise seisundit. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Lotmani arvates teaduse ja tehnika areng renessansiajal
annaabi.ee 
