Kõik kristlased (Kiriku liikmed) on pühad. 8. Jeesus suri inimeste eest, võttes nende patu enda kanda ja lunastas kõik, kes temasse usuvad. 9. Elu jätkub pärast surma. Kunagi saavad kõik inimesed uue hävimatu keha ja igavese elu. Põhivoolude kujunemine ja kiriku ajaloo põhipunktid Kristlusel on palju voole ehk konfessioone. Algkatoliikliku kristliku kiriku usutunnistuse konsensusliku variandi määras Nikaia kirikukogu 325. a ja teoloogia peasuunad Chalkedoni kirikukogu 451. a. Vanadest kirikutest on veel nestoriaanid (431) ja monofüsiitlikud (kopti, etioopia, süüria ja armeenia) kirikud, kes ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054. aastaks oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on kreekakatoliiklik (õigeusklik), kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust
Armstrong 2007, lk. 125 7 Siin ei olnud tegemist enam tühipalja teoloogilise peensusega ja vaidluste lahendamiseks kutsus keiser Constantinus kokku kirikukogu (sinodi) Nikaia linnas (tänapäeva Türgis).43 Läbi kristluse helleniseerumise jõuti Jeesuse teologiseerimiseni.44 325a. Nikaia kirikukogul formuleeriti, et Jeesus on sama olemus Isaga. 381a. Konstantinoopoli kirikukogul formuleeriti, et jumaluses on kolm isikut ja üks olemus. 451 a. Chalkedoni kirikukogul formuleeriti, et Jeesusel oli kaks loomust jumalik ja inimlik, mis on ühes isikus, kellel on sama olemus inimestega inimlikus. Jeesuse isikusaladus peitubJumala ja inimese ühtekuuluvuses ühes ja samas isikus.45 Niisiis sai Nikaia kirikukogul loomisest ,,ex nihilo" esimest korda kristlik ametlik doktriin, ,,mis sätestas, et Kristus ei ole pelgalt loodud olend ega eoon. Looja ja lunastaja on üks".46
Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680 kuues oikumeeniline kirikukogu - paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes Lääne-euroopa monarhiale. 869-870 ametlik tunnustus paavstile kui kirikupeale. Varakeskaja usuliikumised Juba antiikajal levib kristlus kaugele väljapoole impeeriumi piire. See on alles
Paavst ei saanud sajandeid selle vastu midagi teha, sest kohalikud võimud olid liialt võimsad. 2. Bütsantsi kirik varakeskajal. Keiser Justinianus. Kiriku ja riigi suhted. Monofüsiitlus. Pärast Lääne-Rooma langemist germaanlaste kätte (kuigi ka germaanlased olid ristiusu vastu võtnud, olid nad valdavalt ariuslased), jäi ainsa riigina peavoolu katoliku usku esindama vaid Ida-Rooma keisririik. 451. aastal toimunud Chalkedoni kirikukogu ei suutnud veenda paljusid monofüsiite Ida-Rooma keisririigi idaosas ning monofüsiitluse tüli jätkus. 527. aastal tuli võimule küllap Ida-Rooma kõige tuntum keiser Justinianus I, kelle ideaaliks oli taastada endine Rooma impeerium, nii suurel määral, kui see võimalik oli. Reaalsuses pidi ta tegelema paljude sisepoliitiliste probleemidega. Tema üheks suuremaks ülesandeks sai ühtse tsiviilõiguse loomine, mis jätkaks Lääne-Rooma õigustraditsioone
PÕHIVOOLUDE KUJUNEMINE JA KIRIKU AJALOO Kristlusel on palju voole ehk konfessioone. Algkatoliikliku kristliku kiriku usutunnistuse konsensusliku variandi määras Nikaia kirikukogu 325. a ja teoloogia peasuunad Halkedoni kirikukogu 451. a. Vanadest 16 kirikutest on veel nestoriaanid (431) ja monofüsiitlikud (kopti, etioopia, süüria ja armeenia) kirikud, kes ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054. a oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on õigeusklik, kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased 1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18
Paavsti primaat = paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija 445 Lääne-rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680/1 kuues oikumeeniline kirikukogu paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes Lääne-euroopa monarhiale. 869-870 ametlik tunnustus paavstile kui kirikupeale. Ariaanlus on õpetus, et Jeesus Kristus on Jumala loodud ning ei ole seega Jumalaga
annaabi.ee 
