ja väärtusi? Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Julia Kristeva, Luce Irigaray LK. 136 - 143 e) postkolonialistlik kriitika---- Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused ( rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet)? Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat ? Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak LK. 145 - 152 f) positivism----------------- 19. sajandil levib teaduslik mõtteviis, positivism( teaduse ja filosoofia käsitlusviis, mille aluseks on fakt), seostub loodusteadustega(midagi saab mõõta, kaaluda) Tekib küsimus, kas teksti uurimine on teadus või ei ole teadus? Positivismi jaoks on olulised FAKTID, fakti kaudu on võimalik MI objektiivselt kirjeldada ja need faktid on kirjanduses võimalikud seoses autoriga
Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused (rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet)? Varem peeti Euroopa kultuuriga mitte sarnanevaid kultuure kehvemateks, mitte-eurooplasi kirjeldati veidrate ja rumalatena. Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat? Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak f) positivism - 19. sajandile iseloomulik teaduse ja filosoofia käsitlus, mille aluseks on fakt; fakti kaudu on maailma võimalik objektiivselt kirjeldada; positivismi olulisemaks uurimisaineks on kirjaniku biograafia s.t autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut 8. Mis on ,,kummastus" kirjanduses? Kunstis toimub asja väljatoomine tajumise rutiinist kummastuse ja raskepärase vormi kaudu
Nii hõlmatakse sellesse valdkonda enamus uue humanitaaria ja kirjanduse käsitlemisel kasutatavaid termineid: sugu (ingl.k gender), Teine, võim, keel, diskursus, ideoloogia jne, kuid samas luuakse ka postkolonialistlliku teooria raames uusi mõjukaid mõisteid ja töötatakse välja mitmeid just postkoloniaalsest kogemusest lähtuvad tõlgendus- ja lugemisviisid. Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak 7. Mis on ,,kummastus" (uncanny) kirjanduses? 8. Luule värsisüsteemid ja värsimõõdud Meetrum ehk värsimõõt. Trohheus- Värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb üks rõhuta või lühike silp. Nt. As-tu-si-me lä-bi lu-me, Pil-ves o-li tae-vas tu-me. Jamb- Värsijalg, milles ühele rõhuta või lühikesele silbile järgneb üks rõhuline või pikk silp. Nt. On soe ja sä-de-lev kui va-se lõi-ge
a. - looduse ja kirjanduse seosed; kirjandustekstise ülelugemine ökokr. vaatepunktist (ka UT, Kadri Tüür) ning vähemusdiskursuste uurimine 43. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, queer-teooria jm. a. Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks. b. (2) queer-teooria (Queer Theory); mis keskendub seksuaalvähemuste teoorale, kasvas välja fem. teooriast, eestvedajaks Judith Butler (s. 1956)
erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel. Fredric Jameson - marksistlik teooria alus, postmodernistliku teooria mõjutaja Pierre Bourdieu - sotsioloogia ning Slavoj Zizek (s. 1949) "kultuuriteooria elvis" ning "intellektuaalne popstaar" - ideoloogia kriitika Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks. Al 70-80 on tähelepanu pööratud vähemuses asjujatele, teisalt filosoofiline, 80-90 aastatel tagasipöördumine vanade printsiipide juurde (teor. pöörise vähenemine), nendena saab käsitleda uushistorism (mõjukas koolkond USAS) ja
(Barthili tööd). (Luce Irigaray / Elaine Showalter / Kate Millett) - ei maini loengus midagi nende kohta 42. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, ökokriitika, queer-teooria jm. (1) Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks. Al 70-80 on tähelepanu pööratud vähemuses asjujatele, teisalt filosoofiline, 80-90 aastatel tagasipöördumine vanade printsiipide juurde (teor. pöörise vähenemine), nendena saab käsitleda (2) uushistorism (mõjukas koolkond USAs) ja
vaatenurgast, Eestis on ökokriitikaga tegelenud Tiiu Speek, Kadri Tüür, Timo Maran, Ene- Reet Soovik, Julia Tofantsuk, Maris Sõrmus, Tõnis Vilu 43. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, queer-teooria jm. (1) Postkolonialism - aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud väitlus, kuivõrd edukas oleks see mudel siinse kirjanduse kirjeldumiseks, al 70-80 on tähelepanu pööratud vähemuses asjujatele, teisalt filosoofiline, 80-90 aastatel tagasipöördumine vanade printsiipide juurde (teor. pöörise vähenemine) (2) uushistorism - (mõjukas koolkond USAs)