Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem tüüpilised jooned. Zanri rajas Giovanni Boccaccio "Dekameroniga", milles nn suletud e kui dramaatika. toskaana novellid - tegevustik areneb põnevuselt tõusvas joones, lõpplahendus ootamatu Eepika zanrid ja üllatuslik. Vabama, lõdvema struktuuriga on nn cervanteslik novell. 19. saj tekkis veel Romaan eepika suurvorm, loetavamaid ja tähsamaid zanre tänapäeva kirjanduses, mida tsehhovlik e avatud novell süzeearendus ei vii alati puändini, tooni annavad peidetud iseloomustab avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, värelused, meeleolud, sündmused võivad puududagi. Pärast 2. maailmasõda suurenes probleemirohkus, arvukas tegelaskond, pikk tegevusaeg
• Raamat räägib 3 noormehest ja 7 neiust, kes katku eest põgenevad suurde suvelossi ja Hispaanias Cervantes - “Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast” (rüütlite täiuslikkust parodeeriv) Inglismaal Shakespeare, nt. “Hamlet” tänapäeval eristatakse 3 tüüpi novelle: 1. suletud e klassikaline - tihe sündmustik, puändiga, Boccacio 14. saj 2. cervanteslik - vabama ülemehitusega, 17.saj 3. avatud e tšehhovlik - lõpplahendust ei anta Eestis Tuglas, Gailit, Unt, Valton Renessansi (itaallaste) mõjud tänapäeval: Dante „Jumalikku komöödiat” peetakse tänini itaalia kirjanduse kõige suuremaks saavutuseks Petrarca loodud sonetižanr leidis sajandite jooksul järgijaid kogu maailmas Boccaccio peateos „Dekameron” tegi laialt tuntuks realistliku novelli Botticelli, Leonardo da Vinci ja Michelangelo kunstiteoseid naudib ja
Ja 20. Sajandil (M.Twain .(""Tom Sawyeri seiklused", E.Bornhöhe "Tasuja Novell lühike proosajutustus ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Juba 13.sajandil hakati Itaalias kirjutama lühikesi rahvalikke jutustusi, mida nimetati novelladeks. Giovanni Boccaccio arendas selle zanri kunstilise täiuslikkuseni. ("(F.Kafka "Metamorfoos", F.Tuglas "Siil .Suletude klassikaline novell tiheda sündmustikuga lühijutt, Boccaccio 13.sajand Cervanteslik novell vaba ülesehitusega .Avatud e tsehhovlik novell lõpplahendus puudub, jäetakse lugejale edasimõtlemisvõimalus :Novelli ülesehitus Sissejuhatus tegelaste ja tegevuspaiga tutvustamine .1 : Sõlmitus algsündmus, mis vallandab järgmised .2 Arendus sündmustiku areng, aste-astmelt pingestuv .3 Kulminatsioon teema haripunkt pingelisem hetk, järgneb pööre lahendusele .4 Pööre otsustav muutus, mis juhib lõpplahenduseni .5
NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". Suletud ehk toskaana novell sündmustiku arenedes põnevuse üha kasvab, kuni jõuab ootamatu ja üllatusliku lõpplahenduseni (puänt). See novellitüüp on levinud ka tänapäeval. Peagi tekkis toskaana novelli kõrvale vabama struktuuriga novell cervanteslik novell. Miguel de Cervantes Saavedra järgi, kellelt pärinevad "Õpetlikud novellid" (1613). 19. sajandi lõpul tekkis tsehhovlik ehk avatud novell (vene kirjaniku Anton Tsehhovi järgi), mis ei pruugi lõppeda puändiga. NB! Loe läbi G. Boccaccio "DEKAMERONI" ("Maailmakirjanduse lugemik") KOLMANDA PÄEVA NELJAS NOVELL (lk 163166) KÜSIMUSED 1. Kes on olulisemad tegelased? 2. Iseloomusta igat tegelast kolme sõnaga. 3. Miks rikub Isabetta abielu? 4
NOVELL – lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süžeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Žanri rajas Boccaccio oma novellikoguga “Dekameron”. Suletud ehk toskaana novell – sündmustiku arenedes põnevuse üha kasvab, kuni jõuab ootamatu ja üllatusliku lõpplahenduseni (puänt). See novellitüüp on levinud ka tänapäeval. Peagi tekkis toskaana novelli kõrvale vabama struktuuriga novell – cervanteslik novell. Miguel de Cervantes Saavedra järgi, kellelt pärinevad “Õpetlikud novellid” (1613). 19. sajandi lõpul tekkis tšehhovlik ehk avatud novell (vene kirjaniku Anton Tšehhovi järgi), mis ei pruugi lõppeda puändiga. NB! Loe läbi G. Boccaccio “DEKAMERONI” (“Maailmakirjanduse lugemik”) KOLMANDA PÄEVA NELJAS NOVELL (lk 163–166) KÜSIMUSED 1. Kes on olulisemad tegelased? 2. Iseloomusta igat tegelast kolme sõnaga. 3. Miks rikub Isabetta abielu? 4
tundus. NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". Suletud ehk toskaana novell sündmustiku arenedes põnevuse üha kasvab, kuni jõuab ootamatu ja üllatusliku lõpplahenduseni (puänt). See novellitüüp on levinud ka tänapäeval. Peagi tekkis toskaana novelli kõrvale vabama struktuuriga novell cervanteslik novell. Miguel de Cervantes Saavedra järgi, kellelt pärinevad "Õpetlikud novellid" (1613). 19. sajandi lõpul tekkis tsehhovlik ehk avatud novell (vene kirjaniku Anton Tsehhovi järgi), mis ei pruugi lõppeda puändiga. DRAAMA Võrreldes teiste kirjandusliikidega oli draama areng hiline. Itaalias matkiti 15. sajandi lõpul antiikteatrit. Ehitati esimesed teatrisaalid, 16. sajandi algul tekkisid esimesed elukutselised
Boccaccio oma klassikalise novellikoguga ,, Dekameron " ( 1348- 1353 ). See koosneb sajast raamnovellist, jutustajaiks kümme noort inimest. Tihedalt läbi komponeeritud ja peasündmuse ümber keskendatud novellid, mille tegevustik areneb põnevuse astme üha tõustes, kuni jõuab ootamatu ja üllatusliku lõpplahenduseni ( puänt ). Sellist n-ö lukustava lõpuga novellitüüpi suletud e toskaana novelli viljeldakse tänini. Selle kõrvale tekkis ka teine, vabama ja lõdvema struktuuriga nn cervanteslik novell ( M.de Cervantes Saavedra järgi ). 19.saj lõpul tekkis traditsioonilise novelli kõrvale tsehhovlik e avatud novell ( A.Tsehhovi järgi), mille süzeearendus ei pruugi viia puänteeritud lõpuni. Selleasemel annavad seal tooni pinnaalused peidetud värelused, argipäevased toonid, impressionistlikud ( subjektiivsed, kiiresti möödalibisevad aistingud ja muljed, mänglevad, varjundirohked ) meeleolud, kuna sündmused võivad koguni puududa
annaabi.ee 
