oli nii sisu kui teostuse poolest oma ajast kaugel ees. Rüütli- ja pastoraalromaan olid esimese masskirjanduse tekitajad, väga populaarsed, pakkusid tõelist huumorit. Cervantese "Don Qujote" oli kahtlemata üks tõeline menukaim masskirjandus. Leian, et tolle aja inimesed olid kahtlemata väsinud kuulamast ja lugemast seikluslikke ja "hästi lõppevaid" rüütliromaane. Kõik nad olid nii ühesugused. Kõrimulguni oli samuti Cervantesel, kes otsustas kogu rüütlikirjanduse pea peale pöörata. Ta kirjutas "Don Quijote". See teos alavääristas rüütleid ja kõike nendega seostuvat. Nagu inimesed praegu, oli ka siis huumoriks alvääristamine ja narrimine. Enamasti oli see keelatud, kuid "Don Quijote" pakkus seda rohkem kui küllaga ja seepärast leitaksegi teose olevat "oma ajast ees". Huumorit oli tollal vähe, kuid Cervantes kirjutas seda koguni kaks raamatut, tähendab rüütliromaan paistab teistest 17 sajandi teostest
katoliiklasteks. 1556. aastal Loobus Carlos troonist ja andis trooni oma pojale Felipe II. Inkvisitsioonikohus inkvisiitorid juurisid välja protestandid ja ketserid ning piinasid neid. Elulugu Cervantese täpset sünniaega pole teada, kuid ta ristiti 9. oktoobril Madriidi lähedal Alcala De Henaresi linnakeses. Tema vanaisa Juan teenis aadlitiitli, ta oli advokaat, jurist ning linnapea. Ta isa Rodrigo oli arst, Cervantesel oli 6 õde venda. Nad olid vaesed ning tihti ei olnud vanematel lastele süüa anda. 1564. aastal õppis Cervantes Sevillas ühes Jesuiitide kloostri koolis. 1568 läks õppima Madriidi humanitaarsesse erakooli. Üks tema õpetajatest, Juan Lopez Hoyos ütles Cervantese kohta ,,kõige kallim ja armastatum õpilane". 1568. aastal suri Felipe II naine, Cervantes kirjutas naisele ametliku järelehüüu (luuletuse). 1569
See on esimene faktiline märk Cervantese kirjanikutee algusest. On viiteid tema läbikäimistele Madridi literaatidega ja näitlejatega. Detsembris 1584 abiellus Cervantes Toledo lähedalt Esquiviase väikelinnast pärit 18aastase Catalina de Salazar Palaciosega. Ei ole tõendeid, et järgnev kooselu olnuks eriti õnnelik. Aineline virelemine jätkus, mitut puhku elas Cervantes pikemat aega oma naisest lahus. Mõnede biograafide andmeil oli Cervantesel tütar Isabel, kes oli sündinud abieluvälisest vahekorrast Ana Franca (või Ana de Rojase) nimelise naisega, kuid teiste järgi võis Isabel olla ka Cervantese õe Magdalena tütar. 5 1584 müüs Cervantes "Galatea" 1. osa käsikirja ja see ilmus 1585. Samal aastal suri Cervantese isa.
Looduse alus on kehalisus, sugulisus. Groteski suur kasutaja + mäng keelega. Tegelased hiiglastest kuningad. Fanaatilise militarismi paroodia. Kelmiromaan realistliku romaani esimene etapp. Omamoodi rüütliromaanide paroodiaks. Iroonia nende idealismile. Ajalooline konkreetsus, antakse edasi minajutustusena, peategelase autobiograafia, tõepärase mulje jätmine on tähtis, enamasti räägitakse noorukiea seiklustest, ühiskonna väärnähtuste kriitika. Cervantesel oli seiklusrikas elu. Värvati sõjaväkke ja jäi sõjas halvatuks. Langes mereröövlite kätte vangi Peateos oli "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" Astus suure sammu uuemate aegade romaani poole. Oma peateose kirjutas, et naeruvääristada rüütliromaane. Draama areng oli hilisem ja aeglasem. Itaalias matkiti antiikteatrit. Commedia dell´arte Omalaadne ja algupärane rahvalik teater. Võrreldes keskaegse teatriga olid elukutselised näitlejad. Kogu tekst improviseeriti
See on esimene faktiline märk Cervantese kirjanikutee algusest. On viiteid tema läbikäimistele Madridi literaatidega ja näitlejatega. Detsembris 1584 abiellus Cervantes Toledo lähedalt Esquiviase väikelinnast pärit 18aastase Catalina de Salazar Palaciosega. Ei ole tõendeid, et järgnev kooselu olnuks eriti õnnelik. Aineline virelemine jätkus, mitut puhku elas Cervantes pikemat aega oma naisest lahus. Mõnede biograafide andmeil oli Cervantesel tütar Isabel, kes oli sündinud abieluvälisest vahekorrast Ana Franca (või Ana de Rojase) nimelise naisega, kuid teiste järgi võis Isabel olla ka Cervantese õe Magdalena tütar. 1584 müüs Cervantes "Galatea" 1. osa käsikirja ja see ilmus 1585. Samal aastal suri Cervantese isa. Kirjaniku enda sõnul lavastati sel ajal (1585-1587) Madridis suhtelise menuga 20 või isegi 30 tema näidendit, ilma et see aga püsivamat elatist oleks taganud. Algasid "hallid aastad". 1587
Osa tema komöödiaid, nagu ka hilisemad nii nimetatud tragikomöödiad (,,Suveöö unenägu", ,,Talvemuinasjutt" ,1610, ,,Torm" ,1612,) on loodud nii nimetatud maski ehk maskimängu zanris. Hispaania rahvusdraama (Lope de Vega) Inglise rahvusdraamaga umbes samal ajal kujunesid näitekirjandus ja teater ka Hispaanias. Sealgi saadi mõjutusi antiigist kui ka hiliskesakajast. Kuigi hispaania rahvusdraama kujunemises on osa paljudel nimekatel kirjanikel seal hulgas Cervantesel (kes on kirjutanud väga naljakad raamatud Don Quijote seiklustest), tõusis 16. sajandi lõpul sealseid lavasid ainuvalitsema Lope de Vega (1562-1635). Temast on säilinud enam kui pool tuhat näidendit kõikvõimalikes zanrites. Oma erakordse viljakuse ja mitmekülgsusega viis just tema hispaania draama varakult küpsuseni. Ta ei olnud mitte ainult geniaalne draamaturg, 1609. aastal avaldatud värsstraktaadis ,,Komöödiate tegemise uus kunst" kinnitas ta ka esteetilised
teevad kõik teised, isegi kui ta seeläbi täiesti üksi jääb ja endale lõpuks inimsevihkaja kuulsuse saab. *A igatseb taga ,,muistsete aegade" lihtsust, loomulikkust, siirust, ausust ja otsekohesust. *Hinnas on silmakirjatsemine, intriigid, egoistlik omakasu jne. * see näidend on M'i kõige tervamalt aadli tühist jõudeelu kritiseeriv näidend. *Rosseau on M'ile ette heitnud, et too pilkab A'is õilsat inimest. *teglikult on M'i vahekord A'iga u samasugune, nagu Cervantesel don Quijotega : kuigi välja naerdakse äärmuslik elukaugus ja idealism, ei tähenda, see sugugi, et autorile poleksid hingelähedased need üllad vaated, mida tegelane endas kannab. Pigem tehakse vihje sellele, et ideaalid ei peaks varjama igapäevase elunägemist ja et kui tegelikkuses ongi rohkesti halba, siis alati võib selles leida ka midagi head kui sellesse vaid usutakse. *Kui XVIII saj 2poolest klassitsism tervikuna kaotas oma elujõu, siis M'il on suur erand: tema komöödiid
otsinguid iseenda ja teiste XX sajandi ladinaameerika romaanikirjanike teostes. "Don Quijotes" kangastub müüdi ja ajaloo, ideaalse ja reaalse, universaalse ja konkreetse, kõrge ja madala, vaimse ja materiaalse, humanismi ja rahvalikkuse, traagilise ja koomilise süntees nii täiuslikult nagu ainult järgnevate aegade üksikuis suurimates teostes. Cervantesel oli mõndagi öelda nii neile, kes järgisid vitaalset ja maalähedast filosoofiat, kui ka intellektuaalsema, vaimsema joone pooldajaile. XX sajandil on cervantesliku sünteesi kujundlikult kokku võtnud hispaania filosoof José Ortega y Gasset: "Cervantes ei ole lakei ega isand, Cervantes on inimene. "Cervantese filosoofia ei nähtu niivõrd tema tegelaste kõnedes - olgugi see tasand mõjukas - kui "Don Quijote" kujundis ja struktuuris tervikuna
proosaromaan. Seiklus ja armastus. Amadis (noor rüütel, Wales'i kuninga ja soti kuninga tütre poeg) ja Oriana (Briti kuninga tütar). 5. mai Hispaania kuulsaim rüütliromaan - Rodriques de Montalvo "Amadis de Gaula". Kataloonia tuntuim teos Martorell ja Galla "Tirent Valge"(1490), väga mahukas, suurem kui "Don Quijote". Don Quijote ei ole rüütliromaan! Teose olustik on hoopis teistsugune, see on rüütliromaani paroodia. Aga Cervantesel on siiski üks rüütliromaan "Persiles Sigismunda kannatused", mille ta kirjutas Don Quijote teise osaga paralleelselt. Rüütliromaan pidi aga Euroopas taanduma, peale tulid realistlikumad zanrid. Pastoraalne romaan oli rüütliromaaniga kõrvuti. Boccaccio kirjutas esimesed pastoraalsed romaanid, nt "Amato"(1330ndate lõpp). Jacopo Sanazaro "Arkaadia"(1504). Peateemaks pastoraalsetes romaanides on armastus, rohkem psühholoogilist