äiatar (Knautia arvensis) SUGUKOND: kellukalised (Campanulaceae) PEREKOND: kellukas (Campanula) suureõieline kellukas (Campanula persicifolia) SUGUKOND: korvõielised (Asteraceae) PEREKOND:raudrohi (Achillea) harilik raudrohi (Achillea millefolium) PEREKOND: soolikarohi (Tanacetum) harilik soolikarohi (Tanacetum vulgare) PEREKOND: karikakar (Anthemis) kollane karikakar (Anthemis tinctoria) PEREKOND: jumikas (Centaurea) arujumikas (Centaurea jacea) rukkilill (Centaurea cyanus) PEREKOND: takjas (Arctium) villtakjas (Arctium tomentosum) PEREKOND:ohakas (Cirsium) villohakas (Cirsium heterophyllum) PEREKOND: vesikanep (Eupatorium) harilik vesikanep (Eupatorium cannabinum) KLASS: üheidulehelised (Monocotyledoneae) SUGUKOND: konnarohulised (Alismataceae) PEREKOND: konnarohi (Alisma)
Ladinakeelsed ja eestikeelsed nimed Achillea raudrohi Acorus kalmus Aegopodium naat Alchemilla kortsleht Anthemis karikakar Anemone ülane Bellis kirikakar Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits
Tuulekaer Avena Fatua L. Raudnõges Urtica urens L. Põldsinep Sinapis arvensis L. Põldrõigas Raphanus raphanistrum L. Roomav madar Galium aparine L. Karvane võõrkakar Calinsoga ciliata Blake Lõhnav kummel Matricaria suaveolens Konnatatar Polygonum convolvulus L. Kirju kõrvik Galeopsis speciosa Harilik punand Fumaria officinalis Harilik nälghein Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill Tripleurospermum inodorum Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orientalis PUHMIKULISED
Annab isekülvi. Külv mais või sügisel 0,5 cm sügavusele. ADOONIS Adonis Flammeus ADOONIS Adonis Flammeus 35 cm kõrge sulgjate lehtedega suvelill. Õitseb mai - juuli Veripunased musta südamikuga 1,5 kuni 2,5 cm ülaseõisi meenutavad õied. Kiviktaimlasse, ääristaimeks, lõikelilleks. Eelistab parasniiske kerge lubjarikka mullaga kasvukohta. Seeme külvata varakevadel või sügisel vahetult enne külmasid. LÕHNAV MUSKUSJMIKAS Centaurea Moschata LÕHNAV MUSKUSJMIKAS Centaurea Moschata Kõrgus umbes 90 cm. Harunevatel vartel hallikasrohelised süstjad lehed ja magusalt lõhavad 5 cm valged, kolased, lillad ja roosad õied. Sobib lõikelilleks. Sobib väga hästi taluaeda. Külmakindel. Kasvab hästi päikesepaistelisel või poolvarjulisel kuiva ja lubjarikka mullaga kasvukohal. Külvatakse mai algul kasvukohale 30 cm vahedega. Kääruline Parkjuur Limonium sinuatum
· 40-150 cm · Lehed üsna pehmed ja väikeste ogadega, vaid mererannal ja jäätmaal võib leida teravalt torkivaid taimi (nõelohakas), kellel on lehed pisut varrele laskuvad, mistõttu vars näib lehtede alusel tiivuline. Õisikud helelillad, lõhnavad mesimagusalt. Lendkarvad sulgjalt harunenud nagu kõikidel ohakatel · Õitseb juuli-september · Kasvab põldudel, jäätmaal, niitudel, metsaservadel, mererannal Arujumikas Centaurea jacea · Perekond jumikas · 20-90 cm · Lehed kuni 2 cm laiused, teravad, pisut karvased. Üldkatis helepruun, pole tipus kuigivõrd lõhestunud · Õitseb juuni-oktoober · Kasvab niitudel ja teeservadel Rukkilill Centaurea cyanus · Perekond jumikas · 10-80 cm · Vars ja lehed ämblikuvõrku meenutavalt karvased. Vahel võib leida metsistunud aedsorte, mille õied on roosad, punakad. · Õitseb juuni-september · Kasvab taliviljapõldudel, teeservadel
- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium vulgare- 2aastased valge mesikas- melilotus albus- 2aastased sammasjuurelised harilik tõlkjas-bunias orientalis- sammasjuurelised harilik võilill- taraxacum officinale- sammasjuurelised puhmikulised luht-kastevars- deschampsia caespitosa- puhmikulised võsundilised hanijalg- potentilla anserina- võsundilised risoomidega harilik naat- aegopodium podagraria- risoomidega
Liikmete arv: 1138 (10.09.2014) Motto: Mõistame, et maakera loodusvarud on piiratud ja nende efektiivsem kasutamine on võtmeküsimuseks lähiaastate majanduse arengus. Kasutagem seda kõike läbimõelduslt ja säästlikult! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Asustatud: 2000 Esimees: Mart Helme Ideoloogia : Rahvuslik konservatism Liikmete arv: 7682 (10.09.2014) EKRE logo on Eesti rahvuslill rukkilill (Centaurea cyanus), mis sümboliseerib meie põhiväärtusi – rahvuslikke huve ja traditsioonide püsimist. IRL Asustatud: 15. novembril 2006. Esimees: Priit Sibul Ideoloogia : rahvuslik-konservatiivne Liikmete arv: rohkem kui 9800 liiget Eesmärk: “Meie kestmine rahvana nii, et igaüks saab anda endast parima ja kedagi ei jäeta maha.” IRLi sümboolika
Sgk: uniohakalised (Dipsacaceae) 70. harilik äiatar (Knautia arvensis) (L.) Th. Coult Sgk: kellukalised (Campanulaceae) 71. harilik kellukas (Campanula patula) L. 72. sinilobeelia (Lobelia erinus) L. Sgk: korvõielised (Asteraceae) 73. harilik raudrohi (Achilla millefolium) L. 74. kollane karikakar (Anthemis tinctoria) L. 75. harilik puju (Artemisia vulgaris) L. 76. Hiina aedaster (Callistephus chinensis) (L.) Nees 77. arujumikas (Centaurea jacea) L. 78. lõhnav kummel (Chamomilla suaveolens) (Pursch) Rydb. 79. põldohakas (Cirsium arvense) (L.) Scop. 80. Kanada pujukakar (Conyza canadensis) (L.) Cronquist 81. harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Lam. 82. harilik kesalill (Matricaria perforata) Merat 83. harilik kuldvits (Solidago virgaurea) L. Sgk: kilbukalised (Hydrocharitaceae) 84. konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) L. Sgk: liilialised (Liliaceae) 85
Arbuus 3 25 C 7 päeva mai Avamaale Ida- varjulill Asperula orientalis A V 10 C 30-42 päeva Suur värihein Briza maxima A 20-22 C 10-12 päeva Harilik saialill Calendula officinalis A 20 C 10-14 päeva Harilik rukkilill Centaurea cyanus A 18 C 14-20 päeva Aed-varesjalg Consolida ajacis A 10 C 18-25 päeva Kolmevärviline kassitapp Convulvulus tricolor A 21-27 C 5-14 päeva Harilik kosmos Cosmos bipinnatus A 18 C 8-14 päeva Kuldlilled Dimorpotheca A 15 C 7-14 päeva Läänemagun Eschscholzia A 18 C 7-14 päeva
emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset). Kuulub vitamiinitee koostisse. Pikaajalisel tarbimisel võivad tekkida probleemide vere hüübimisega. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. Rukkilill (Centaurea cyanus) on rohttaim korvõieliste sugukonnast jumika perekonnast. Rukkilill on 1968. aastast Eesti rahvuslill. Taim kasvab sagedasti viljapõldudel. Pealevila on Euroopa ja Põhja-Ameerika, kuid kasvab ka mujal. Eestis on ta arheofüüt. Seoses intensiivpõllunduse ja herbitsiidide kasutamisega on ta arvukus Eesti 6 looduses oluliselt vähenenud. Iseloomustus
kõrgune rohttaim. Püstise varrega. Paljad või hõredalt karvased lehed. Õitseb juunist augustini. Valged keelõied ja keskel kollased putkõied. Viljad valmivad juuli lõpust oktoobrini. Paljundatav risoomipistikute ja seemnetega. Mulla suhtes vähenõudlik. Eelistab valgusrikkaid parasniiskeid kasvukohti. Talub hästi tahma ja linnade kahjulikke gaase. Kasutatakse laialt lõikelillena, ka iluaias. Kastuatakse rahvameditsiinis, putukate tõrjeks ja värvaine saamiseks. Rukkilill (Centaurea cyanus) Sugukond: korvõielised (Asteráceae) Ühe või kaheaastane ühekojaline 20 75cm kõrgune rohttaim. Lihtlehed pealt valkjad, hallikad, karvakestega. Alt viltjaskarvased. Õitseb juunist septembrini. Korvõisikud on sinised, lillaka kuni valge värvusega. Vili valmib alates juulist. Paljuneb seemnetega. Eelistab liivakaid muldi. Valguslembene, poolvarju taluv. Looduslikult kasvab viljapõldudel, tee ja kraaviservadel. Mitmeid vorme kasvatatakse iluaedades. Sobib lõikelilleks.
!! 6. Millised tunnused määravad taimeliikide konkurentsivõime (konkurentse mõju tähenduses, konkurentse vastuse tähenduses)? Konkurentsivõime on konkurentne mõju. Konkurentse mõju tähenduses määravad taimede puhul konkurentsivõime biomass ja sellega seotud parameetrid ning suure biomassi saavutamise kiirus. Lisaks tõstab taime konkurentsivõimet mingi spetsiifiline tunnus, mis töötab eripärastes tingimustes. Spetsiifilise omaduse näide: Kaukaasiast pärinev Centaurea diffusa, mis eritab juurte kaudu mulda hüdroksükinoliini. See ühend on teistele taimeliikidele toksiline, kuid mitte taimele endale. Kokkuvõttes konkurentne mõju on oluliselt sõltuv organismi suurusega seotud tunnustest. Näide: turbasammal hapestab ümbrust nii, et teised taimed ei saa seal elada. Konkurentsivõime konkurentse vastuse tähenduses: põgenemine (taimedel seemneline ja klonaalne liikumine, loomadel migratsioon, fenoloogia), ressursside
lendkarvadega (pappusega) o Korvõieliste (Asteraceae) sug. on suurim kõigist õistaimede sugukondadest (23 000 liiki, u.1/10 kõigist õistaimedest) o Perekonnad: ohakas (Cirsium), võilill (Taraxacum), härjasilm (Leucanthemum vulgare). o Ilutaimed: krüsanteem (Chrysanthemum), Aster. o Kultuurtaimed: päevalill (Helianthus annuus), salat (Lactuca sativa), artisok (Cynara scolymus) Centaurea cyanus rukkilill Sug. Campanulaceae kellukalased o enamus on rohttaimed aktinomoorfne 5-tine õis kroon liitlehine vili seemnerohke kupar Campanula patula h. kellukas