Arutlus Megaliitiline kunst: suurte kivide kunst ja/või suur kivide kunst Mõiste ,,megaliitiline kunst" ei pruugi paljudele inimestele midagi öelda. Sellisel juhul tuleks meenutada kuulsat Suurbritannias asuvat Stonehenge´i ja kõik asetub mõttes oma kohale. Järgnevalt üritangi jõuda selgusele selle suurte kivide kunsti olemuses. Megaliitilise kunsti esindajad jagatakse kolmeks: menhirid, dolmenid ja kromlehhid. Menhir on kõrge püstine kivirahn. Dolmen kujutab endast suurtest kiviplaatidest kambrit, mis on kaetud rõhtsa kiviplaadiga. Kromlehh on nende kahe kooslus. Need ehitised, mis täidavad suuresti monumendi ülesannet, on püstitatud peamiselt usulistel põhjustel. Samuti võidi neid kasutada astroloogilisel otstarbel. Igal juhul viitavad sellised ehituslikud saavutused nende püstitajate kõrgele arengutasemele, arvestades eriti asjaolu, et need on püstitatud ajavah...
MENHIRID;DOLMENID;KROMLEHHID MENHIR: otsale püsti aetud kivitulp, mis on paarkümmend meetrit pikk. Neid kasutati kas valduste märgistamiseks või seoses matuserituaalidega. Paljud menhrid on seatud kas ridadesse või paiknevad rühmiti. Menhreid võib leida Euroopas ja Põhja- Aafrikas. Tundtuim koht asub Prantsusmaal - CARNAC Järgmine megaliitehitise tüüp on Dolmen. See on juba ehituselt lisaks kujule ka interjööriga. Lihtne dolmen saadi siis, kui kahele püstisele kivile asetati kiviplaat (sarnaneb väravale). Üldehitus koosneski püstistest kividest, mille peale asetati horisontaalselt kivi, mis isoleeris ruumi. Dolmen oli kas hauakamber, või ülema elupaik. Kolmas magaliitehitise tüüp on kromlehh- omab ruumi, rütmi ja proportsioone.
Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Pärast jääaja lõppu ei elanud inimesed enam koobastes, vaid asusid rändama. Nad hakkasid tegelema küttimise ja korilusega. Realistlik koopamaalikunst hakkas kaduma, rohkem on leitud petroglüüfe. Eriti on neid säilinud soome-ugri aladel (nt. Rootsis). Selle ajastu suurimaks leiuks võib pidada Tassili koobast Alzeerias. Sealt leiti koopamaalingud, mis kujutavad ebamaiseid olendeid. Teadlane H. Lheote arvas, et tegu on marslastega ning kahjustas sellega oma reputatsiooni. Koopamaalinguid on leitud ka tänapäeva Tuneesia aladelt. Suur areng toimus arhitektuuris tekkisid linnad. Üks vanimaid kiviasustusi oli Jeeriko Iisraelis. See oli ehitatud toortellistest, seda ümbritses müür ja seal oli ka vahitorn. Inimesed lõpetasid rändamise ja hakkasid paikseteks, nad hakkasid tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Seda muutust nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Teiseks tähtsamaks li...
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
· Kaoad realistlikud kujutused, kujutatakse nähtamatut · Animism (looduse hingestamine), toteism (hõimude loomadena kujutatud kaitsevaimud) · Megaliitised (suurtest kividest) ehitised prantsusmaal ja Suurbritannias · Stonehedge ringikujulisel asetatud kiviplokid, millel paarikaupa kolmas plokk peal, hauapaiga tähis, läbimõõt 60 m · Menhir kõrged püstised kivirahnud rühmiti megaliitehitiste juures (mitme km pikkune Carnac Prantsusmaal aga ka Lääne-Euroopa, Skandinaavia ja väljaspool Euroopat) · Dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, pealt katab ka kiviplaat; kivikalme, kuhu maeti korduvalt (Põhja-Aafrika, Aasia, Euroopa) · Koopamaalinguid polnud palju va Tassili koopamaalingud Põhja-Aafrikas, realistlikud ja värvilised
Rahvakogunemisi on peetud selles kohas aastasadu ning kohalikud inimesed arvavad, et nendel hiidrahnudel on tervendav mõju. Kahjuks on Stonehenge'ist alles ainult tema kunagise uhkuse vari. Algne kuju on siiski aimatav, sest kivide kohad on välja selgitatud. NB! Suurenda pilte! a) Stonehenge'i kormlehh pildistatuna lennukilt b) Stonehenge'i kromlehh pildistatuna maapinnalt c) Sonehenge'i kromlehhi internetimakett (võimalik algne variant) _______________ 1 Bretagne - loe: brötannj 2 Carnac - loe: karnakk 3 Stonehenge - loe: stoun'hendz 4 Lascaux loe: las´koo MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Milliseid kunstiliike leidus juba ürgajal? 2. Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalid Euroopas? Mis ajast need pärinevad? 3. Milline vahe on menhiril, dolmenil ja kromlehhil? Millist kunstiliiki nad esindavad? 4. Mida tähendavad kreeka keelest üle võetud sõnad megaliit ja monoliit? 5. Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi? 6
läbimõõt 60 meetrit ringikujuliselt asetatud kiviplokid, millel paarikaupa kolmas plokk hauapaiga tähis arvestab taevakehade liikumist üks suund orienteerutud punkti poole, kust päike kõige pikemal päeval aastas tõuseb * menhir kõrged püstised kivirahnud, mis asusid rühmiti megaliitehitiste juures (LääneEuroopa, Skandinaavia, Saksamaa, väljaspool Euroopat) nt Carnac (Prantsusmaa) mitme kilomeetri pikkune * dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab pealt kiviplaat; kivikalme, kuhu maeti korduvalt (PõhjaAafrika, Aasia, Euroopa) * koopamaalingud polnud sellel ajastul palju nt Tassili (PõhjaAafrika) värvilised realistlikud maalingud PALEOLIITIKUM e. Vanem kiviaeg *ajavahemik u 2,5 miljonit aastat tagasi - 10 000 aastat tagasi (lõppeb jääkilbi sulamisega Põhja-Euroopas)
kivitulpa, mille kõrgus võis ulatud üle paarikümne meetri. Oletatavasti püstitati neid seoses matuserituaaliga, ent võib-olla olid nad üles seatud mingite valduste tähistamiseks. Paljud menhirid paiknevad rühmiti või ridastikku, moodustades koos keerukamate ehituste dolmenite ja kromlehhidega mitmesuguseid ansambleid. Menhireid võib leida pea kõikjal Euroopas, ka Põhja Aafrikas. Tuntuim menhirite leiukoht on Prantsusmaal Bretagne`is asuv Carnac, kus kahe kontsentrilise ringina paigutatud 2500 menhiri moodustavad rohkem kui kilomeetri 2 pikkuse käigu. Carnaci menhirid on umbes 20 meetrit kõrged ning kaetud punktidest, ringidest ja paralleeljoontest koosneva lihtsa ornamendiga. Pisut keerukam megaliitehituse vorm dolmen (keldi k. kivilaud) kujutab endast tegelikult juba
Primitiivne inimene vajas juba maastiku märgistamist, ta asetas oma märgi maastikku, rajades kunstlikke kõrgendikke või paigutades kive ümber. Enamasti olid need kindlused ja megaliidid (kultusliku tähendusega monumendid), mille hulgas eraldatakse menhireid, dolmeneid ja kromlehhe. Menhir üks suur vertikaalselt maasse püstitatud kivi, mida esineb sageli tervete alleedena. Dolmen kivirahn teiste peal ning see on enamasti kalmehitis (kuulsaim Carnac Prantsusmaal). Kromlehh suurem ansambel, milles kivid on ringis ja üksteise peal st kromlehhi elementideks on menhirid ja dolmenid (kuulsaim - Stonehenge Wiltshire's Inglismaal - u 1500 BC). Iga kivi on individuaalne, ülekaaluka personaalsusega. Need olid esimesed hauaehitised, mille ülesandeks olid matuserituaalid, pööripäevade märkimine maastikul, jumalatega lävimine jne. Samuti kultuseobjektid, ohvripaigad, mis võisid olla ka lihtsalt kokkusaamise kohad. Arheoloogid