õpipoisiks. Noor Linne aga ei viitsinud eluaeg saapaid viksida ja seega palus ta uut võimalust. 1730ndtel hakkas ta suurt huvi tundma looduse vastu ja nii koostas ta oma kuulsa liigituse süsteemi, jagades loomad ja taimed järgmiselt alarühmadesse: domeen, riik, hõimkond, alamhõimkond, klass, selts, perekond ja liik. Linne oli paras kiidukukk, sest vabalajal koostas ta tihti pikkasid kiidukõnesid. Mõned read nendest olid: " suuremat botaanikut ega zooloogi pole eales sündinud" ja et tema liigitus süsteem "on suurim teadussaavutus". Võibolla mõtlete, kust tulid tal ideed kõikide liikide kirjelduseks. Linne teine rabav joon oli alaline, vahel lausa palavikuline kiindumus seksi. Teda rabas muuhulgas mõnede merekarpide sarnasus naise häbemega, nii said ühe kakarbilise kehaosad nimeks vulva, labia, pubes, anus ja hymen (häbe, häbememokad, häbemekink, pärak ja neitsinahk)
. . . . 10 5 . Fred Jüssi raamatud , plaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12 6 . ,, Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Elulugu Sündinud 29.jaanuaril 1935 Hollandi Lääne-Indias, Kariibi meres asuval Aruba saarel. 1938.aastal tuli perekond vanemate kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Zooloog , loodusteaduste ja loodushoiu propageerija ning loodusfotograaf . Töötas 1958-60 Hiiumaal ( Emmastes ) õpetajana ja 1962-75 ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumis . Laialt on tuntud tema fotograafi ja loodushäälte helilindistaja maine, kõrgelt hinnatakse Jüssi artikleid ja raamatuid. Kaalukaim osa tema senisest tööst on aga kindlasti aastail 1976-1986 Eesti Raadio eetris
Fred Jüssi on huvitav ja rikastav inimesele, kes temaga kokku puutub, sest Fred Jüssil on, mida jagada. Ta mõistab hästi loodust ja ta oskab sellest ka väga hästi kõnelda ja kirjutada. FRED JÜSSI ELULUGU Sündinud 29. jaanuaril 1935 Aruba saarel, Väikestel Antillidel, Lääne- Indias. 1938.aastal tuli perekond kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Töötas 1958-60 õpetajana Hiiumaal Emmastes, 1962-75 looduskaitseinspektorina, alates 1976. aastast Eesti Raadio mittekoosseisuline kaastööline. Lindistanud looduse hääli (lindude ja konnade hääli on ka heliplaadistanud), avaldanud albumeid ja jutustusi loodusest, on Eesti Raadio saatesarja «Looduse aabits» (1979-86) autor. Ta on üks looduskaitse mõjusamaid propageerijaid Eestis.
klassile 33. Selgrootute loomade 1) Kontroltöö Loodusõpetus: Elukestevõpe ja Õppematerjal:http://w üldiseloomustus ja tulemuste selgroogsed ja karjääri planeerimine ww.teec.ee/docs/113_se võrdlus selgroogsetega analüüs. selgrootud loomad) zooloogi elukutse lgrootute_uurimine_tool Keeleõpetus: eht.pdf (4) 2) Paaristöö: võrdlemine ja selgroogsete ja Õppevahendid:selgroo
(1984) vaatleb ühe puuliigi aastast eluringi ja temaga seotud looma- ja linnuliikide tegemisi, õpetades samas noorele lugejale loodusvaatluste läbiviimist. Samuti ühele puuliigile keskendub koostöös metsateadlase Harald Rebasega valminud "Kase aasta" (1996), milles teadusliku mater- jali osatähtsus kaseliikide määramisjuhendite, kase sümbiontide ja kah- jurite kirjelduste jms tõttu on märgatavalt suurem. Mõnevõrra kuulub sellesse ritta ka zooloogi ja keskkonnaajakirjaniku Peeter Ernitsa raamat "Mõned mu naabrid" (2003), milles kirjeldatakse 262 Kadri Tüür, Timo Maran "portreelugudena" lähiümbruse loomaliike. Aimata on seosed eri tege- laste vahel ning neist üksikute kirjelduste taustale moodustuv looduse süsteem, samas kalduvad Ernitsa stiil ja metafooride valik eluslooduse kirjeldamisel tihti mängulisse antropomorfiseerimisse. Süsteemse käsit-
ikka olnud ühe, kõikearvestava ja universaalse süsteemi loomine, mis talle- taks endas informatsiooni nii sarnasuse kui ka suguluse kohta. Sageli tsi- teeriti varem Gilmoure'i ja Waltersi poolt ideaalile viitavat väljendit 30 «üldotstarbeline klassifikatsioon» (general-purpose classification), mille aluseks temal oli küll feneetiline lähenemisviis. Sageli on viidatud ka tuntud evolutsionisti ja zooloogi-süstemaatiku Simpsoni kladistikaeelsel ajal öeldud aforismile: süsteem ei saa kujutada fülogeneesi, küll aga ar- vestada seda. Teoreetiliselt oleks võimalik luua evolutsioonilise süstemaatika nõuetele vastav süsteem, mis sisaldab informatsiooni summeerituna nii sar- nasuse kui ka fülogeneesi kohta. Klassifikatsiooni on nimetatud informatsi- ooni talletamise ja kättesaamise süsteemiks, sellega tuleb nõustuda. Igasu-
annaabi.ee 
