Presidendiks on Huga Chavez sündis 28. juulil 1954. Ta on olnud Venezuela president alates 1999. aastast. Ta on endine sõjaväelane ja vasakpopulist, kes on võitnud Venezuela rahva vaesunud enamiku poolehoiu ja pälvinud suure osa kesk- ja ülemklassi vaenuliku suhtumise. Hugo Chávez lõpetas 5. juulil 1975 Venezuela Sõjateaduste Akadeemia, saades magistrikraadi sõjanduses ja inseneriteaduses. Edasi läks ta magistriõppesse politoloogia alal Simón Bolívari Ülikooli Caracases. See jäi tal pooleli. Endine langevarjur Chávez sai tuntuks ebaõnnestunud sõjaväelise riigipöörde juhina 1992. (4) 4 1.2 Riigi asend maailmas Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna- Ameerikas, mis iseseisvus 5. juulil 1811. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. (3) 5 2
ÜLDINFO: Riigikeel: hispaania Pealinn: Caracas Caracas on Venezuela pealinn ja suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust. Caracase pindala: 2050 km² Elanikke Caracases: 3,140,076 (2005) Rahvastiku tihedus Caracases: 1,697/km² President: Hugo Chavez Pindala: 916,445 km² Rahvaarv: 27,730,469 (juuli 2007) Rahvastiku tihedus: 27in/km2 Iseseisvus: 5.juuli 1811 Rahaühik:Bolivar Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna- Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. HALDUSJAOTUS: Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. · Amazonas
väliskaubanduse piiramine suur maksukoorem vastuseis inkvisitsioonile Francois Dominique Toussaint L ´Ouverture Ülestõusnute armeed juhtinud endine ori, kes oli astunud Prantsusmaa teenistusse ja saanud kindraliks. Ta ühendas kogu saare ja kuulutas end eluagseks valitsejaks, kuid pidi alistuma saarele saabunud Napoleon I vägedele. Iseseisvussõda Algas 19. aprill 1810.a. Ülestõus, millega kukutati hispaanlaste võim Caracases 2 etappi: 1810-1815 ja 1816-1826 I etapp - silmapaistavad võidud ning enamike linnade iseseisvumine II etapp - hispaanlased olid oma võimu peaaegu kõikjal taastanud, oli iseseivumisprotsess läinud nii kaugele, et seda polnud võimalik enam peatada. I etapi silmapaistvad võidud Hispaania asumaad, mis jäid püsima pärast Iseseisvussõda - Kuuba ja Puerto Rico Simón Bolivar Iseseisvussõja üks suuremaid kindraleid Tänu tema sõjalistele võitudele
3. Kreoolide rahulolematus oma olukorraga ja nende vastuolud hispaanlastest ametnikega 4. eurooplaste kultuuri ja mõttelaadi domineerimine, valgustusideede ja Euroopa filosoofia levik 5. indiaanlastest põlisrahva ekspluateerimine 6. suur maksukoorem 7. vastuseis inkvisitsioonile 8. Põhja-ameerika edukas iseseisvussõda Iseseisvussõda Hispaania Ameerika-asumaade iseseisvussõja alguseks loetakse 19. aprillil 1810.a puhkenud ülestõusu, millega kukutati hispaanlaste võim Caracases. See kestis kuni 1826. aastani. Iseseisvussõja tulemusene likvideeriti koloniaalreziim peaaegu kogu Ladina-Ameerikas ja moodustati sõltumatud riigid. Peaaegu kõigis riikides kehtestati vabariiklik parlamentaarne riigikord ja võeti vastu võhiseadused. Rahvastik, majandus, sisepoliitika ja sõjad 19. sajandil Ladina-Ameerikas: 19. sajandil kasvas kiires tempos Ladina-Ameerika rahvastik ja muutus selle koosseis, rahvuse kujunemist mõjutas otseselt immigratsioon Euroopast
Üheks ökoturismi võidukäigu aluseks maailmas tuleb kindlasti liigitada muutust loodushoiu ja kaitse stateegiates ja nende elluviimise meetodites. Otsides vastust küsimustele nagu `Kelle eest kaitseme?' `Kelle jaoks kaitseme?' on senine protektsionistlik mõtteviis asendumas püüdlustega partnerluseks kohaliku kogukonnaga. Idee looduskaitse integreerimisest kohaliku majanduse arenguga, mis esmakordselt selgelt välja öeldi ning sõnastati 1992 aastal looduskaitsealade kongressil Caracases, leiab üha enam arusaamist ja toetust ka Eestis. Turism ja/või rekreatsioon Üheks probleemiks tänases Eestis on aga see, et aetakse segi turism (kui majandustegevus) ja rekreatsioon. Rekreatsioon (ingl.k. recreation) on "virgestus, töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealadel. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni (aias,
Pindala: 916 445 km² Rahvaarv: 28 199 822 ( 2008) Rahvastiku tihedus: 30.2 in/km² Rahaühik: bolivar Ajavöönd: UTC 4:30 Hümn: Gloria al Bravo Pueblo Religioon: katoliiklus Hugo Chavez Bolivar Tüüpilised Venetsueela autod Caracas on Venetsueela suurim linn ja pealinn asutatud 25.juuli 1567 linnapeaks on Antonio Ledezma pindala on 1930 km² elanikke on 2 762 259 (2001), tihedus 1. 431,5 in/km² Caracases on viis haldusüksust: Baruta ,El Hatillo,Chacao,Libertador ja Sucre Keskmine temperatuur aastaringselt on 26° Caracast peetakse üheks ohtlikumaks linnaks LadinaAmeerikas Caracase lipp vapp Caracas Öine Caracas Caracase inimesed Venetsueela ajalugu Venetsueelat hakati asustama ligi 15 000 aastat tagasi. 1498. jõudis esimese eurooplasena Orinoco jõe suudemesse Cristoph Columbus. Pärismaalasteks olid seal aravaki ja kariibi indiaanlased
Autoteede kogupikkus. Maanteid on 96 155 km, millest enamus on põhja- ja loodeosas, mägismaal on väga vähe. Tähtsaim maantee (1290 km) ühendab Caracast ja Bogotad. b) Raudteetransport. Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikidega on raudteeühendus? Raudteede kogupikkus. Iseloomusta ka arengut. Raudtee on Venezuelas vähe populaarne, raudteevõrgustik on väga hõre. Kokku on raudteed 682 km. Teed paiknevad põhja- ja loodeosas. Venezuela pealinnas Caracases on olemas metrood. Meridast viib 1577 m kõrguselt Pico Espejole (4572 km) maailma pikim (12,5 km) ja kõrgeim köisraudtee. c) Siseveetransport. Milline on jõetranspordi tähtsus? Nimeta ja märgi kaardile laevatatavad jõed, tähtsamad jõesadamad. Iseloomusta eeldusi ühtse siseveeteede võrgu loomiseks. Millised jõed on kanalitega ühendatud? Jõetransport ei ole olulisel kohal, sest asub kaugel tähtsamatest linnadest. Laevatatavatest
oli uks paremaid liikuva margi laskureid ja kuulus kolmel korral maailmameistri tiitli voitnud NSV Liidu koondisse. Liivi Erm voitis kaks hobemedalit 1976. aasta Euroopa meistrivoistlustel ning valiti spordiaasta parimaks naissportlaseks Eestis. Inna Rose voitis 1982. aastal Caracases toimunud MM-voist- lustel kaks kuldmedalit ning uhe hobe- ja uhe pronksmedali ning on voitnud veel arvukalt medaleid mitmesu- gustel suurvoistlustel. Inna Rose valiti 1981. ja 1982. aastal Eesti parimaks naissportlaseks. Noukogude voimul oli vaja sporti oma ideoloogia reklaamiks ning spordi arendamiseks anti ka vahendeid. Valmisid lasketiirud Elvas, Kohtla-Jarvel ja Mannikul
annaabi.ee 
