Kontserdiarvustus Pärnu Kontserdimajas esines 13. jaanuari õhtul The London Quartet- Cantabile, mis on Inglismaalt pärit ansambel. Kvartett koosneb neljast mehest, kes esitavad humoorikalt a capella laule erinevatest ajastutest. Liikmeteks on Michael Steffan (bariton), Steven Brooks (tenor), Mark Fleming (tenor), Richard Bryan (kontratenor). Olles tegevuses alates 1982. aastast, on ansambel väljastanud 13 sooloalbumit, andnud üle 2000 kontserdi ja teinud enam kui 200 telesalvestust üle maailma . Nad on osalenud
Grave-raskelt Largo-laialt Lento-pikkamisi Andante-rahulikult käies Sostenuto-väljapeetult Moderato-mõõdukalt Allegro-rõõmsalt Vivace-elavalt Presto-väga kiirelt Molto-palju Poco a poco-vähehaaval Sempre-koguaeg Subito-järsku Accelerando-pikkamisi kiirenedes Piu mosso-liikuvamalt Ritenuto-viivitades Rallentando-aeglustades Meno mosso-aeglasemalt A tempo-eelnenud tempos Alla marcia-marsi rütmis Animato-hingestatult Cantabile-laulvalt Con moto-liikuvalt Dolce-õrnalt Espressivo-ilmekalt Giusto-parajalt Leggerio-kergelt Maestoso-majesteetlikult Pesante-raskelt Tenuto-väljapeetult Tranquillo-rahulikult
II Adagio III Allegro assasi II Jean Sibelius (1865 1957) muusika näidendile Surm (1903/1911) Valse triste op. 44 Canzonetta op. 62a Kurikohtaus op.44 Jospeh Haydn (1732 1809) Sümfoonia nr. 94, Üllatussümfoonia (1791) I Adagio cantabile. Vivace assai II Andante III Menuett & Trio IV Finale Muusikast Esimene mängitud teos oli Valentin Silvestrovi "Hymn 2001". Mulle jäi mulje nagu oleks see sissejuhatus kontsertisse. Esitajaks oli sedapuhku ainult Tallinna Kammerkoor ilma Irina Zahharenkovata. "Hymn 2001" oli suhteliselt ühtlase dünaamikaga, vaikne, aeglane ning kurvameelne pala.
Accelerando-kiirendus Ritardando-aeglustades Stringendo-kiirendades, ägestudes Ritenuto-järk järgult aeglustades Animando-elavnedes Meno mosso-vähem liikuvamalt Piu mosso-liikuvamalt · Tempo-helitöö esitamise kiirus · Agoogika- teose esitamise viis Agoogika mõisted: Agitato- erutatult Lacrimoso- nuttes Decisio- otsustavalt Cantabile- laulvalt Alla martsia- marsi taoliselt Leggiero- kergelt Dolec- õrnalt Capriccioso- kapriisselt, tujukalt Amoroso- armastusväärselt Misterioso- salapäraselt Energico- energiliselt Con brio- kuumalt, tuliselt Bellicose- sõjakalt Religioso- pühalikult
Alt madal naishääl Mezzosopran Näishääl Avamäng sissejuhatav osa muusikalisele Missa Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon Ühest helistikust teise Bekarr Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll Minoorne helilaad Cantabile Laulvalt Motett Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso Soolopillide ja orkestri Motiiv Muusikalise mõtte algosa kahekõne Müsteerium Piibliaineline etendus Diapasoon Lauluhääle või muusika- keskajast, kus kõnelised osad instrumendi heliulatus vahelduvad muusikalistega Dissonants Ebakõla Oktett 8
Haripunkti jõudes on lugu vägagi intensiivne ja terav. Teos on üles ehitatud kindlatele tsüklitele, mistõttu on ka meeleolu vahelduv. Kord on teos unistav, siis ärkaks justkui unest ja sammuks reipalt edasi. Vahepeal tuleb sisse võõras motiiv. Lugu iseloomustab hästi ka kohatine ärevus. Teoses on tunda vastandamist, hea ja kuri, või siis rõõmus ja kurb. Avamäng on teosel hästi tuttav. Loo tempo varieeruv. Olles vahepeal Andante ja vahetevahel Animato. Teos on cantabile ehk laulev. Samuti kohati jõuline ehk Con Forza. Muusika kõlab hästi kokku, ei esine ebakõlasid. Dünaamika on vaheldumisi crescendo ehk valjenev ning diminuendo ehk vaibuv. Tempo on mõõdukas ja kohati rõõmus, esineb ka fermaate.
* Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine * Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. * Tempo on helitöö esitamise kiirus * Metronoom on seadeldis, mille pendlit saab vajaliku kiirusega võnkuma panna * Tempo kirjutatakse sõnadega noodijoonestiku kohale * Largo Andante Allegro * Esitusviisi terminid kirjutatakse itaalia keeles noodijoonestiku kohale. Kasutusel on ka emakeelsed terminid * Cantabile Alla marcia Scherzando Teose esitusviis Tämber * Tämber ehk kõlavärv on heli selline tunnus, mille alusel suudame kindlaks teha, kas heli on lauldud või mis liiki pill on heli tekita
• Kõrge register • Keskmine register • Madal register Dünaamika • Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine • Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. Teose esitusviis • Tempo on helitöö esitamise kiirus • Tempo kirjutatakse sõnadega noodijoonestiku kohale • Largo Andante Allegro • Esitusviisi terminid kirjutatakse itaalia keeles noodijoonestiku kohale. Kasutusel on ka emakeelsed terminid • Cantabile Alla marcia Scherzando • Metronoom on seadeldis, mille pendlit saab vajaliku kiirusega võnkuma panna Tämber • Tämber ehk kõlavärv on heli selline tunnus, mille alusel suudame kindlaks teha, kas heli on lauldud või mis liiki pill on heli tekitanud
oskuste edasiarendamisel. Lisaks kontserdisarjadele ja festivalidele korraldab toetusfond ka meistrikursusi, konkursse, oratooriumite ja ooperite ettekandeid. Käisin Vene Kultuurikeskuses esmakordselt ning mulje oli parem, kui oleksin osanud oodata. Hoone oli vene rahvusele iseloomulikult luksuslik, külluslik ja suur. Kontsert algas kell 17.00 ning kavas olid Ludwig van Beethovenilt: sonaat tsellole ja klaverile nr.3 A-duur op.69, allegro, ma non tanto, allegro molto, adagio cantabile, allegro vivace- peale neid esitusi oli pisike paus ning järgmisena kõlasid Sergei Rahmaninovi sonaat tsellole ja klaverile g-moll op.19, lento, allgro scherzando, andante ja allegro mosso. Väike saal oli tõesti väike ja mahutas umbes 50 inimest. Enamjaolt oli publikuks pensionieas daamid ja härrad, kes kontserdi lõppedes Lendi ja Saarmäe lillede, kingituste ja kõiksuguste pisiüllatustega ülekallasid. Kõige enam
harmoonia oli aktiivne. Kohati oli selline muusika, et lausa hirmuvärinad tulid peale. Peale väikest pausi lülitati makk sisse ning kostis konnade krooksumine, kurehääl ja algaski lindude laul. See oli kohati kurb, siis jälle lõbus. Üldiselt see lugu meeldis mulle kõige rohkem, sest ta oli omapärasem, erinevam teistest ja seda oli huvitav ja põnev kuulata. Siis oli Ton Bruynel`i (1934-1998) muusikapala ,,Serene" (,,Sireen") (1978) ja George Enescu (1881-1955) ,,Cantabile et Presto" (1904). Seitsmendaks looks oli Juozas Pakalnis`e (1913-1948) ,,Svajone" ehk ,,Unistus". See algas rahulikult, kuid molnud minoorne. Kllalt tasane algus, polnud teravaid rtme. Siis muutus tugevamaks, kordustega ning prast seda oli ta jlle rahulik. Lugu oli kllalt lhike, kuid iseloomult oli rahulik ning see vikene lugu suutis edastada oma tunded ja pala lpuks jid ainult head mtted alles. Viimaseks palaks oli Theobald Boehm`i (1794-1881) kirjutatud Fantaisie sur les Airs
Suurt kulminatsiooni ei toimu ja lõpeb rahulikult toonikasse. 7. F. Chopin Ballad nr 4 f-moll op 52 – algab jutustavalt, armunult ehk amoroso. Dünaamika kasvab, kuid siis muutub tagasi rahulikuks. Vahepeal muutub kapriiseks või kirglikuks. Lõpus muutub grandioosseks, suursuguseks. 8. F. Schubert Sonaat a-moll D 537 – Marilin Gill’i esituses. Meeleolu on vahelduv, enamasti mažoorne, vahepeal kõlab äkilisi kohti kuid siis vaibub. Tempo on cantabile ehk laulvalt. Register on keskmine, kuid esineb palju liikumisi. Mind ei kõnetanud eriti see teos ja venis liiga pikaks. 9. S. Vainiunas Kaheksa meeleolu op 43, nr 1, 2, 3, 8- jagunes neljaks osaks: I osa – algas rahulikult, aeglane tempo, pianos, esineb dissonantse, müstiline ja mõtlema panev. Kohati kõhe. Minu jaoks oli see isegi nostalgiline. II osa - kasvav dünaamika, tempo muutub samuti kiiremaks. Ähvardav ja madal register. Lõppes siiski rahulikult.
Trompetikontsert(Aleksander Arutjunjan) Norman Verte Kontsertiino nr 21(Julien Porret) Marek Solomontsuk , klaveril Kaisa Laasik Sentimentaalne valss(Franz Schubert) Ingmar Nõmmann Neiu läheb tantsima , Minu isamajakene(rahvaviisid) Kaarel Taavet Saretok Muti metroo(Riho Päts) Andreas Kalvet Die Würde(Georg Philipp Telemann) Robert Lehtma Kavatiin(Karol Kurpinski) Laur Keller, klaveril Kaisa Laasik Anmut(Georg Philipp Telemann ) Jose Antonio Page Ramirez Cantabile et Scherzetto(Philippe Gaubert) Taavi Viljat Aaria(Georg Friedrich Händel) Robert Lehtma Trompetikontsert Es-duur I osa : Allegro con spirito(Johann Nepomuk hummel) Märt Metsla Pavaan, op 50(Gabriel Faure) Mart Aus Sonaat trompetile ja klaverile III osa(Karl Pilss) - Simmu Vasar Napoli tants Laur Keller, klaveril(Pjotr Tsaikovski) Kaisa Laasik Bagatell(Bertrand Moren) Taavi Viljat Die Tapferkeit(Georg Philipp Telemann) Jose Antonio Page Ramirez
augustil 1788. Pealkiri ,,Jupiter´´ on antud teosele alles pärast helilooja surma. Esimene osa teosest oli Allergo vivace. See algas kolme võimsa akordi ja väikse meloodia lõigu vaheldumisega. Osa nimele vaatamata tundus mulle kohati,et teos nagu seisab, kuid siis järsku läks teosele nagu elu sisse. Oli kuulda pidevaid toonika ja dominandi funktsioonide vaheldumist. Eriti meeldisid mulle ilusad flöödi käigud. Esimene osa lõppes võimsalt. Teine osa, Andante cantabile, algas vaikselt. Mulle meeldis teise osa puhul kuulata laulvaid viiuleid ja oboesid, samuti meeldisid mulle cresendo ja diminuendo vaheldumised. Orkester tegi kohati nii head pianot, et mulle tundus vahepeal nagu osa oleks läbi saanud. Teine osa lõppes väga vaikselt. Sümfoonia kolmas osa oli Menuetto. Allegretto, ka see algas vaikselt, kui jõudis kohe cresendoga teemasse välja. Teema oli võimas ja suursugune. Kolmandas osas toimus pidev dünaamika
Sweetness jt. Tatsett-nartsissid. Tavaliselt 3 kuni 20 lõhnavat õit lihaval varrel, lühike tassikujuline trompet. Taimede kõrgus 15 - 45 cm. Sordid: Cragford, Geranium, Grand Soleil d'Or, Minnow, Paper White, Laurence Koster jt. Poeedinartsissid. Tavaliselt üks õis varrel, õiekattelehed puhasvalged, lisakroon väga väike, ketta kujuline, mis keskelt on kollane ja/või roheline, serv punane ja kofreeritud. Lõhnavad õied. Taimede kõrgus 30 - 45 cm. Sordid: Actaea, Cantabile, Pheasant's eye jt. Looduslikult kasvavad liigid e. bulbocodium-nartsissid, tavaliselt üks õis varrel. Varase õitsemise ja madala kasvu tõttu sobivad hästi kasvatamiseks kiviktaimlas. Liigid: N bulbocodium, N. asturiensis, N. canaliculatus, N. cyclamineus, N. pseudonarcissus, ja N. obvallaris. Lõhestunud lisakrooniga nartsissid. Lisakroon on lõhestunud vähemalt 1/3-ni lisakrooni pikkusest. Siia rühma kuuluvad a) kaelusnartsissid b) liblikõielised nartsissid. Sordid: Dolly
jäi ooper kirjutamata. Üldiselt on Verdi stiil numbriooper, ent tema isiklik käekiri hakkab traditsioonilist vormi lõhkuma alates “Rigolettost” 1853, tema loomingu keskmisel perioodil. Tema deviisiks oli “parola scenica” – lavaline sõna – oluline on see, mis tegelasel öelda on ja see määrab muusika iseloomu. Draama vajadustest lähtuvalt hakkab helilooja kirjutama või ära jätma teatud aariale omaseid konventsioone (retsitatiiv, “cantabile” ja “cabaletta”). On kurioosne “Aida” III vaatuse duett Aida ja isa Amonasro vahel, millele järgneb kohe kiire “cabaletta” duett Aida ja tema armastatu Radames’i vahel. Rossini ja Bellini aariad ja duetid olid üles ehitatud eelnimetatud vormis ja oli lubamatu neid traditsioone lõhkuda, ent Verdi jaoks kaotas see vormiline anakronism mõtte – ja ta otsustas oma oopereid liigendada vabamalt ja vastavalt sellele, kuidas draama sisu seda nõudis.
järk-järgult orkestrisaatega retsitatiiv (ent secco jääb edasi opera buffasse), Bellinil ja Donizettil ongi tõsises ooperis retsitatiivid ainult orkestrisaatega (recitativo accompagnato). Sellega kaasnevad olulised muutused stseeni ülesehituses: enne Recitativo ed aria (retsitatiiv ja aaria), nüüd rohkem Scena ed aria (stseen ja aaria), kusjuures Scena on rohkem seotud aaria muusikalise materjaliga, rohkem on orkestri kommentaare. Aaria (või ka dueti) vormiks kujuneb 1) Cantabile-osa; siis vaheosa ehk Tempo di mezzo, kus toimub mingi pööre, sageli on repliike koorilt või teistelt tegelastelt; 2) tegevuskäigu pöördest tingitud tempo ja karakterimuutusega kiire lõpuosa, tavaliselt koosneb kahest salmist ehk stroofist cabaletta. (Cabaletta võib olla ka iseseisev lühike aaria; sõna ise tähendab salmi ehk stroofi.) Sellise aaria (või dueti) lõpuosa võib olla ka stretta (it. k. pinge, surve, stress), mida iseloomustab samuti kiire või
1991. The Helsinki City Orchestra was conducted by Eri Klas. 2 ‘First performances’ Sirp 12 Apr. 1991: 10. Trans. from Helsinkin Sanomat 28 Mar. 1991. stands out as the best of the whole work. With Requiem Tüür took part in the International Composers’ Rostrum in Paris 1995, and came second. With his two-part Third Symphony (1997)1, Tüür followed the chosen path. In his Violin Concerto (1999), a shift towards extensive cantabile can be heard in the second and third movements. Tüür customarily cuts such lines short, inserting something different. Shadows of Pärt (Tabula rasa, first movement) and Rääts (Concerto No.1 for Chamber Orchestra, first movement) are quite noticeable in the outer movements of the Violin Concerto. Taking a broader look at Tüür’s creative output, the Estonian musicologist Evi Arujärv asserts: Inwardness, some closeness is characteristic to the works of Tüür
annaabi.ee 
