processus styloideus -TIKKELJÄTKE pars mastoideus -NIBUOSA processus mastoideus -NIBUJÄTKE sulcus sinus sigmoidei - Cranium viscerale (splanchnocranium) - maxilla (2X), -ÜLALÕUALUU mandibula, -ALALÕUALUU os palatinum (2X), - SUULAELUU os nasale (2X), -NINALUU os lacrimale (2X), - PISARALUU concha nasalis inferior (2X) - vomer, -SAHKLUU os hyoideum, -KEELELUU os zygomaticum (2X) -SARNALUU maxilla - ÜLALÕUALUU sinus maxillaris -PÕSKKOOBAS alveoli dentales HAMBA JÄTKE fossa canina - processus frontalis - OTSMIKUJÄTKE incisura nasalis (apertura piriformis -PIRNAVAUS) - processus zygomaticus - SARNAJÄTKE processus palatinus -SUUJÄTKE spina nasalis anterior - os palatinum - SUULAELUUD lamina perpendicularis - lamina horizontalis - HORISONTAALLESTE processus orbitalis - ORBITAALJÄTKE processus pyramidalis - PÜRAMIIDJÄTKE processus sphenoidalis -KIILLUUJÄTKE os zygomaticum -SARNALUU processus temporalis - processus frontalis -OTSMIKUJÄTKE arcus zygomaticus -SARNAKAAR
-laadsed, nt roosilaadsed) SUGUKOND (Loomariigis: -lased, nt kaslased, inimlased, koerlased jne; Taimeriigis: -lised, nt kõrrelised, liblikõielised, roosõielised, nelgilised, teelehelised jne) PEREKOND (Loomariigis: kass, koer, inimene jne; Taimeriigis: madar, kibuvits, maasikas, roos, õunapuu, hainijalg jne) LIIK (Loomariigis: Homo sapiens mõtlev inimene, Felis lynx ilves; Taimeriigis: Rosa canina koer-kibuvits, muulukas jne) Süstematiseerimise alused: Riigis on vähe sarnaseid tunnuseied, vaid kõige põhilisemad. Liigini liikudes sarnaste tunnuste arv kasvab ning liikidel on sarnaseid tunnuseid palju, peaaegu kõik tunnused on samad. 10. Loomulik ja kunstlik süsteem. Loomulik süsteem 17.saj John Ray loodud, mille all ta mõistis klassifikatsiooni, mis kajastaks loomise jumalikku korda
Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas Kasvatatakse iluaedades. 1025cm kõrgune rohttaim. Kasutatakse rahvameditsiinis ja Lehed alt valkjad ja karvased. maitsetaimena. Taimel 1 kuni mitu lehtedeta püstist õisikuvart. Õitseb mai algusest juuni keskpaigani. Õiekroon erekollane, tupp rohekaskollane. Lõhnavad, putuktolmleja. Lubjalembene. Vajab valgusrikast kasvukohta. Koerakannike (Viola canina) Sugukond: kannikeselised (Violaceae) Mitmeaastane ühekojaline 1520cm Sobib rühmadena ilupeenrasse. On kõrgune rohttaim. kasutatud ka meditsiinis. Varred nii püstised kui lamavad, paljad kui ka karvased. Õitseb mais ja juunis. Õied sinakad või lillakad, lõhnatud. Viljad (kuprad) valmivad alates juulist. Paljuneb seemnetega. Eelistab toitainete vaeseid kasvukohti, aga lubjapelglik.
Sõelleste (lamina cribrosa). Püstleste (lamina perpendicularis), mille jätkuks on kukehari (crista galli). Umbmulk (foramen caecum). ÜLALÕUALUU (maxilla) (peas) Ülalõualuukeha (corpus maxillae) sees on ülalõuaurge (sinus maxillaris). Eesmisel pinnal (facies anterior) eraldab ninamisest pinnast ninamine sälk (incisura nasalis), silmakoobasmisest pinnast silmakoopaalune serv (margo infraorbitalis), millest allpool on silmahambaauk (fossa canina) ja silmakoopaalune mulk (foramen infraorbitale). Oimualuse pinna (facies infratemporalis) tagumist väljuvat osa nimetatakse ülalõuaköbruks (tuber maxillae). Silmakoobasmise pinna (facies orbitalis) tagumine osa algab silmakoopaaluse vaoga (sulcus infraorbitalis), mis läheb üle eespoolt silmakoopaaluse kanalina (canalis infraorbitalis). Otsmikuluumine jätke (processus frontalis). Suulagijätke (processus palatinus). Alveolaarkaarel (arcus alveolaris) on hambasombud (alveooli dentales).
Kuklasoomusel transversaalselt kuklatagusehari (Crista nuchae) Liitunud kuklasoomusega või puudub Väikemäl. Puudub kiilluu-urge. Vanematel sigadel võib see ulatuda kukla- ja oimuluusse Sarnaluu otsmikuluumise jätke ja otsmikuluu sarnaluumise jätke vahel silmakoopa lateraalset serva moodustav sidekoeline silmakoopaside (lig. orbitale) Kaks pisaramulku (Forr. Lacrimalia), esineb pisaraluu-urge (sinus lacrimalis) Näoharja all kihvaauk (Fossa canina) Kolm lõuatsimulku Vaid väiksed suulaekanalid Puudub keelejätke Skelett Ajukolju luud (Ossa cranii): paarilised: kiiruluu (Os parietale), oimuluu (Os temporale), otsmikuluu (Os frontale), tiibluu (Os pterygoideum); paaritud: Kuklaluu (Os occipitale), vahekiiruluu (Os interparietale), sõelluu (Os ethmoidale), sahkluu (Vomer), põhikiilluu (Os basisphenoidale), eeskiilluu (Os pr(a)esphenoidale)
õievormi tugeva lõhna ja kõrge kasvuga uued antiikroosid • Nende aretusallikaks on vanad Victoria aegsed aedroosid • Kahjuks sobivad nad ainult koduaeda, sest nõuavad oskuslikku hooldamist ja talvist katmist ning haiguste vastast pritsimist • Koduaedadesse jäävad ka edaspidi aukohale rikkalikult õitsvad ilusate tervete lehtedega floribundroosid Roosi liikide ja sordirühmade iseloomustus • Koera-kibuvits (Rosa canina), põõsas 2-3m kõrge, rippuvate okstega. Ogad kõverad- haakjad. Õied roosad kuni valkjasroosad, tõrsik karvadeta läbimõõduga 1,5-2 cm. Levinud pookealus kultuursortidele • Harilik kibuvits (orjavits) R. Afzeliana kuni 2 m kõrgune põõsas, oksad paljude ogadega, õied roosad, kasutatakse pookealusena • Kurdlehine roos (R. Rugosa) – tugevate okstega 1,5m kõrgune põõsas, oksad tihedalt kaetud suurte sirgete ogadega. Õied roosakaspunased või valged, esineb
· rand-viirpuu (Crataegus maritima) · saaremaa viirpuu (Crataegus osiliensis) · viidumäe viirpuu (Crataegus viidumaegica) Perekond õunapuu (Malus) · mets-õunapuu (Malus sylvestris) 3.1. Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik. Perekond kask (Betula) · madal kask (Betula humilis) · vaevakask (Betula nana) Perekond kibuvits (Rosa) · harilik kibuvits (Rosa vosagiaca) · kink-kibuvits (Rosa ciesielskii) · koer-kibuvits (Rosa canina) · kutsik-kibuvits (Rosa subcanina) · künka-kibuvits (Rosa subcollina) · mets-kibuvits (Rosa majalis) · nahklehine kibuvits (Rosa coriifolia) · näärmekas kibuvits (Rosa rubiginosa) · pehme kibuvits (Rosa mollis) · Sherardi kibuvits (Rosa sherardii) Perekond kukerpuu (Berberis) · harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) Perekond kuslapuu (Lonicera) · harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) · sinine kuslapuu (Lonicera caerulea)
annaabi.ee 
