veebruar 1804 6. mai 1877) oli Soome rahvuspoeet. Runeberg sündis Pietarsaaris Lääne-Soome läänis. Ta õppis Turu, Vaasa ja Oulu ülikoolides filosoofiat ja vanu keeli. Ta abiellus 1831. aastal ja kolis Helsingisse. 1838. aastal kolis ta perega Porvoosse, kus ta sai gümnaasiumi rooma kirjanduse lektori koha. 1842. aastast oli kreeka keele lektor. 1863. aastal sai ta halvatuse ja veetis ülejäänud elu voodihaigena. Tema luulekogu "Lipnik Ståli lood" avaluuletus "Vårt land" on Paavo Cajanderi tõlkes Soome hümni sõnadeks. Soomes tähistatakse Runebergi päeva 5. veebruaril. Teosed* "Dikter" (Luuletused) (1830, 1833, 1843) * "Elgskyttarne" ("Põdrakütid") (1832) * "Hanna" (1836) * "Nadezda ja Jõuluõhtu" (1841) * "Kuningas Fjalar" (1844) * "Fänrik Ståls sägner" ("Lipnik Ståli lood") (1848, 1860) * "Kungarne på Salamis" ("Salamise kuningad") (1863) Elias Lönnrot (9. aprill 1802 19. märts 1884) oli soome rahvaluulekoguja ja kirjanik.
niidud, sood ja lehisemetsad, Susunai madalikul on põllu- ja heinamaa. (7) Alusmetsad kubisevad marjakandvatest taimedest (näiteks: murakas, jõhvikas, kukemari, pohl), punasest leedrist, metsikust vaarikast ja enelast. (9) 6.2 Gmelini lehis Larix gmelinii 8 Areaal: Ida- ja Kirde-Siber, Taga-Baikalimaa, Kaug-Ida ja Mandzuuria. Areaali piires eristatakse 5 teisendit: dauuria lehis, Cajanderi lehis, kuriili lehis, olga lehis ja Rupprechti lehis. Suurus: laiuvast põõsast kuni 30 m kõrguse puuni. Võra: noorelt koonusjas või laimunajas, vanemas eas laiuv. Oksad pikad, ebakorrapärase asetusega. Koor, võrsed: tüvekoor tumepruun, madalarõmeline, küllaltki õhuke. Noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased. Pungad kollakaspruunid. Okkad: pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 20-50 kaupa kimbus, 1-3 cm pikad, sinakasrohelised
järgmised: Norras harilik mänd ja tundrakask (Betula tortuosa), Koola poolsaarel jääb neist valitsema viimane. Valgest merest Uraalini ulatub põhjapiirini siberi kuusk (Picea obovata). Petsora jõgikonnas lisandub siberi lehis (Larix sibirica), mis ida pool Uraali muutub ainuvalitsevaks ning Jenissei joonel asendub dauuria lehisega (Larix gmelini). Lehised on kontinentaalsetel aladel igikeltsal kõige vastupidavamad. Alles Kaug-Idas lisandub metsapiiril jällegi kaski (Betula cajanderi). Iseloomulik koosluse vorm on hõrendik, kus puude võrad ei puutu kokku. Kohati esineb metsapiiril vaid üksikuid puid; selline puistundra meenutab harvikut, raiestikku, kus üksikud puud on alles jäetud uuenduse soodustamiseks. (Looduslikke kooslusi ei ole soovitatav nimetada harvikuteks.) Metsatundras saavad puud edukalt kasvada ainult parimail kasvukohtadel, seal, kus mullad on soojemad, kergema lõimisega ja parema aeratsiooniga
Kaardus saabel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda tol perioodil. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus. Arvatakse, et üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Hümn- Maamme( Meie Maa) Hümni muusika autor on saksa immigrant Fredrik Pacius 1848 ja rootsikeelsete sõnade autorJohan Ludvig Runeberg. Ametliku soome tõlke autoriks peetakse Paavo Cajanderi (1889), tegelikult aga põhineb esimese ja viimase salmi tõlge Julius Krohni tõlkel (1867). Laul esitati esimest korda 13. mail 1848 Helsingis. Samal aastal ilmusid laulu sõnad ka trükis, kuid nad olid kirjutatud juba 1846. Hümnis on 11 salmi, kuid tavaliselt esitatakse vaid esimene ja viimane salm. 33.Administratiivne jaotus. Ajaloolised maakonnad. Lapimaa, Kainuu, Põhjanmaa, Savo, Karjala, Satakunta, Varstinais soome, Uusimaa 34.Ahvenamaa.
Samas oldi aga valmis N. Liiduga arutama piiride õgvendamist ja territoriaalküsimusi. Soome tankitõrje suurtükk 11 Alanud läbirääkimised katkesid 13. novembril. Soome valitsus asus Karjala piirialadel oma väekontingenti tugevdama ja viis läbi üldmobilisatsiooni. Alustati ka suuremate linnade evakueerimist. Soome Cajanderi valitsus sai aga Nõukogude ajakirjanduse ründeobjektiks. Kõigele lisaks toimus 26. novembril Manila küla piirkonnas intsident, mis kiirendas avalikku konflikti. Nimelt teatas N. Liidu valitsus, et Manila külas õppustel olnud punaväelaste keskele olevat langenud mõned kahurimürsud ning neli punaväelast saanud ja surma ja üheksa haavata. Toimunus süüdistati Soomet talle esitati noot, milles nõuti, et Soome tõmbaks oma väed piirist 25 km kaugusele
Kokku eraldas ta 13 "puiestikutüüpi". Soome metsateadlane K. Linkola (1929) on Eesti metsades eraldanud 15 metsatüüpi, kusjuures on käsitlemata jäänud nõmme- ja lodumetsad. Puistud jaotas ta nelja rühma (nõmmemetsad, värsked metsad, poolsalumetsad ja salumetsad). A. Rühl (1932, 1938) koostas esialgu ainult Edela-Eesti metsi kajastava, hiljem kogu Eestit haarava kümnest metsataimkattetüübist koosneva metsatüpoloogilise klassifikatsiooni. Mõlemad eelmainitud uurijad tuginesid A. Cajanderi poolt avaldatud metsatüpoloogilisele süsteemile. Sõjajärgselt tegeles metsatüpoloogia-alaste küsimustega edasi ühe esimesena A. Ilves (1953, 1956), kelle sulest ilmus põhjalik aru- ja soometsade klassifikatsioon. Tuginedes V. Sukatsevi seisukohtadele, eraldab Ilves arumetsades 5 (nõmme-, loo-, hiis, salu- ja laanemetsad) ja soometsades 3 tüübirühma, kumbki 14 metsatüübiga. Enne E. Lõhmuse (1974) poolt avaldatud metsakasvukohatüüpide süsteemi on
annaabi.ee 
