Karboksüülhapped on orgaanilised ained, mis sisaldavad karboksüülrühma -COOH Üldvalem: R-COOH Liigitus: Ühealuselised küllastunud Ühealuselised küllastumata Madalad Kõrged Madalad Kõrged HCOOH C17H35COOH CH2=CH-COOH C17H33COOH metaanhape stearhape 2propeenhape Keemilised omadused (madalamad): 1) Reageerivad metallidega CH3COOH + Mg -> (CH3COO)2Mg + H2 2) Reageerivad aluseliste oksiididega 2 CH3COOH + MgO -> (CH3COO)2Mg + H2O 3) Reageerivad alustega CH3COOH + NaOH -> CH3COONa + H2O 4) Reageerivad nõrgemate hapete sooladega CH3COOH+Na2CO3->2CH2COONa+CO2+H2O (H2CO3)
CH2-OH Kõige sagedamisni rasvades esinevad rasvhapped: üksiksidemeid Küllastunud – sisaldavad ainult ................................................... palmithape C16 C15H31COOH heksadekaanhape 1) ........................................................................................................................................................... stearhape C18 C17H33COOH oktadekaanhape 2) ........................................................................................................................................................... Küllastumata – sisaldavad ka ........................................................ olehape C18 C17H31COOH oktadets-9-eenhape 3) ........................................................................................................................................................... Rasvade nimetamine:
7.karboksüülh. reageerivad metallidega, aluseliste oksiididega, alustega, nõrgemate hapete sooladega, alkoholidega. aminohapped reageerivad alustega, alkoholidega, hapetega, teiste aminohapetega. 8. Palmitiinhape ehk palmithape( heksadekaanhape) on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine valem on CH3(CH2)14COOH. Stearhape e. steariinhape (Oktadekaanhape), valem on C17H35COOH, leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis. Olehape ehk oleiinhape, cis-oktadets-9-eenhape (C17H33COOH), leidub paljudes õlides ja ka loomses rasvas, nt seapekis ja veiserasvas. Linoolhape Cis-oktadets-9,12- dieenhape, C17H31COOH, leidub mitmetes taimeõlides. Oblikhape (etaandihape) HOOC-COOH, oblikates, tomatites, spinatites, rabarbrites, jänesekapsastes. Piimhape 2- hüdroksü-propaanhape,CH3CH(OH)COOH, tekib piima, juur- ja puuviljade nagu näiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru käärmisel. Bensoehape
Margariini tegemine õlist) Näited Nimetus Valem Leidumine Kül Butaanhape (võihape) C3H7COOH Piimarasv; las inimhigi tun Palmithape (palmitiinhape) C15H31COOH Loomsed ja ud taimsed rasvad Stearhape (steariinhape) C17H35COOH Loomsed ja taimsed rasvad Kül Olehape (oleiinhape) C17H33COOH Loomsed ja las taimsed rasvad tu Linoolhape C17H31COOH Taimeõlid ma ta Linoleenhape C17H29COOH Linaõli Kasutamine Toidutööstuses: Inimorganismi normaalseks funktsioneerimiseks vajame nii küllastatud kui küllastamata rasvhappeid. Hügieenitarvete tööstuses: Detergentide põhikoostisosa. Näiteks: seep. Keemilised Omadused Nii nagu kõik estrid, hüdrolüüsuvad ka rasvad ja moodustavad :
C7H15COOH oktaanhape (kaprüülhape) C8H17COOH nonaanhape (pelargoonhape) C9H19COOH dekaanhape (kapriinhape) C15H31COOH heksadekaanhape (palmithape) C17H35COOH oktadekaanhape (stearhape) C17H33COOH oktadets-9-eenhape (olehape) C6H5COOH benseenkarboksüülhape (bensoehape) CH2=CHCOOH prop-2-eenhape (akrüülhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape) HOOC-CH2-COOH propaandihape (maloonhape)
Butaanhape ehk võihape (CH3CH2CH2COOH) Leidub haisvas võis, juustus, parmesanis,okses ja keha lõhnades, ebameeldiva lõhnaga, kibeda maitsega, koos magusa järelmaitsega, sarnaneb eetritega, nõrk hape. Pentaanhape ehk palderjanhape ( C4H9COOH) Heksadekaanhape ehk Palmithape (C15H31COOH) Oktadekaanhape ehk Stearhape (C17H35COOH) Palmithapet ja stearhapet leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis, kuid vähem oliivi-, soja- ja kalamaksaõlis. Cis-oktadets-9-eenhape ehk Olehape (C17H33COOH) Olehapet sisaldub ohtralt oliiviõlis ja muudes taimeõlides, kuid samas ka loomsetes rasvades. Cis-oktadets-9,12-dieenhape ehk Linoolhape (C17H31COOH) Etaandihape ehk Oblikhape (HOOCCOOH) Mürgine, leidub spinatis, hapuoblikas, rabarberis. Liigne tarbimine soodustab neerukivide teket. 2-hüdroksüpropaanhape ehk Piimhape (C3H6O3) Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel.
C7H15COOH oktaanhape (kaprüülhape) C8H17COOH nonaanhape (pelargoonhape) C9H19COOH dekaanhape (kapriinhape) C15H31COOH heksadekaanhape (palmithape) C17H35COOH oktadekaanhape (stearhape) C17H33COOH oktadets-9-eenhape (olehape) C6H5COOH benseenkarboksüülhape (bensoehape) CH2=CHCOOH prop-2-eenhape (akrüülhape) HOOC-COOH etaandihape (oblikhape) HOOC-CH2-COOH propaandihape (maloonhape)
CxHyCOO- M+, kus x on tavaliselt 15-17, y on tavaliselt 31-35, M+ on tavaliselt Na+, K+, NH4+ Rasvhapped on karboksüülhapped lineaarse ja hargnemata küllatunud või küllastumata süsivesinikahelaga, millest tähtsamad on: Stearhape (oktadekaanhape) C17H35COOH (küllastunud) toatemperatuuril tahke: Palmitiinhape (hekasdekaanhape) C15H31COOH (küllastunud) toatemperatuuril tahke; Lauriinhape C11H23COOH (küllastunud) toatemperatuuril tahke; Oleiinhape (oktadetseenhape) C17H33COOH (küllastumata C9-C10) toatemperatuuril vedel. Üldreeglina võib seebina kasutada kõiki karboksüülhapete C10 C20 soolasid. Alla C10 tekkiv seep on liiga vees lahustuv ja üle C20 liiga vähe lahustuv, et saavutada head pesemisefekti. Seebil peab olema mõõdukas lahustumisvõime.Enamlevinudkatioon seepides on Na+ , kuigi ka K+ja NH4+ on levinud.Seebi koostises olevad karboksüülhapped on suhteliselt nõrgad happed . Nad tekivad seebi lahustamisel happelises vesilahuses ja on vees
annaabi.ee 
