C6H14 heksaan heks- C7H16 heptaan hept- C8H18 oktaan okt- C9H20 nonaan non- C10H22 dekaan dek- C11H24 undekaan undek- C12H26 dodekaan dodek- C13H28 tridekaan tridek- C14H30 tetradekaan tetradek- C15H32 pentadekaan pentadek- C16H34 heksadekaan heksadek- jne... kuni C20 C20H42 eikosaan eikos- Alkaanidest võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3 - metüül, CH3CH2 etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R-. Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend).
C10H22 dekaan dek C11H24 undekaan undek C12H26 dodekaan dodek C13H28 tridekaan tridek C14H30 tetradekaan tetradek C15H32 pentadekaan pentadek C16H34 heksadekaan heksadek jne... kuni C20 C20H42 eikosaan eikos · Neid võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. · Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. · Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3metüül, CH3CH2etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R. · Nimetuse andmine:
C10H22 dekaan dek C11H24 undekaan undek C12H26 dodekaan dodek C13H28 tridekaan tridek C14H30 tetradekaan tetradek C15H32 pentadekaan pentadek C16H34 heksadekaan heksadek jne... kuni C20 C20H42 eikosaan eikos · Neid võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. · Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. · Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3metüül, CH3CH2etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R. · Nimetuse andmine:
C10H22 dekaan dek C11H24 undekaan undek C12H26 dodekaan dodek C13H28 tridekaan tridek C14H30 tetradekaan tetradek C15H32 pentadekaan pentadek C16H34 heksadekaan heksadek jne... kuni C20 C20H42 eikosaan eikos · Neid võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. · Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. · Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3metüül, CH3CH2etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R. · Nimetuse andmine:
Nägu tabelist näeme: diiselkütuse iseeneslik süttimine toimub juba 200°C juures Seega toimu diiselkütse isesuttimine võrreldes bensiini ja petrooliumiga varem, ning see on märgiks, et diiselkütuse isesüttimine on parem. Kütuse isesüttimistemperatuuri iseloomustatakse tsentaanarvuga. TSETAANARV. See on tinglik arv, mis iseloomustab vedelkütuse isesüttimis temperatuuri. Praktikas saadakse see arv järgmiselt: Süsivesiniku tsetaanarv C16H34 - see on väga madala isesüttimis temperatuuriga ja tema näitaja võetakse võrtseks 100 – ga. Alfametüünnaftaliin C 10H7CH3 – tema isesüttimis temperatuur on väga kõrge ja tema isesüttimis temperaruuri näitajaks on võetud 0 Tsetaanarvuks nimetatakse tsetaani mahulist protsenti mahus alfametüülnafta - liinga, mille juures segu on sama isesüttimistemperatuuriga, kui vaatlusall oleval kütusel. Praktikas määratakse tsetaanarv laboratoorsel teel. ( regulleeritava surveastmega)
color and viscosity. The alkanes, also known as paraffins, are saturated hydrocarbons with straight or branched chains which contain only carbon and hydrogen and have the general formula CnH2n+2. They generally have from 5 to 40 carbon atoms per molecule, although trace amounts of shorter or longer molecules may be present in the mixture. The alkanes from pentane (C5H12) to octane (C8H18) are refined into petrol, the ones from nonane (C9H20) to hexadecane (C16H34) into diesel fuel, kerosene and jet fuel. Alkanes with more than 16 carbon atoms can be refined into fuel oil and lubricating oil. At the heavier end of the range, paraffin wax is an alkane with approximately 25 carbon atoms, while asphalt has 35 and up, although these are usually cracked by modern refineries into more valuable products. The shortest molecules, those with four or fewer carbon atoms, are in a gaseous state at room temperature. They are the petroleum gases
Isesüttimistemperatuur sõltub õhurõhust ja kütuse koostisest. Rõhu tõustes isesüttimistemperatuur langeb. Madalaim isesüttimistemperatuur on alkaanidel, kõrgeim - areenidel. Sellepärast on areenide sisaldus diislikütuses ebasoovitav. Süttimisviivituse pikkuse ja isesüttimistemperatuuri iseloomustamiseks kasutatakse tsetaaniarvu. Selle määramiseks võrreldakse katsemootoris kütust etalonvedelikuga. Etalonvedelik koosneb kahest komponendist : · normaaltsetaan (C16H34) - tsetaaniarv 100, isesüttimistemperatuur madal · a - metüülnaftaliin(C10H7CH3) - tsetaaniarv 0, isesüttimistemperatuur kõrge Kütuse tsetaaniarvuks nimetatakse tsetaani protsentuaalset sisaldust etalonvedelikus, mille isesüttimistemperatuur on võrdne katsetatava kütuse omaga. Vähim lubatav tsetaaniarv on diislikütusel 45 ja suurim 50. Juhul, kui tsetaaniarv on suurem kui 53, hakkab põlemise efektiivsus vähenema ja kütusekulu suureneb märgatavalt
Isesüttimistemperatuur sõltub õhurõhust ja kütuse koostisest. Rõhu tõustes isesüttimistemperatuur langeb. Madalaim isesüttimistemperatuur on alkaanidel, kõrgeim - areenidel. Sellepärast on areenide sisaldus diislikütuses ebasoovitav. Süttimisviivituse pikkuse ja isesüttimistemperatuuri iseloomustamiseks kasutatakse tsetaaniarvu. Selle määramiseks võrreldakse katsemootoris kütust etalonvedelikuga. Etalonvedelik koosneb kahest komponendist : · normaaltsetaan (C16H34) - tsetaaniarv 100, isesüttimistemperatuur madal · a - metüülnaftaliin(C10H7CH3) - tsetaaniarv 0, isesüttimistemperatuur kõrge Kütuse tsetaaniarvuks nimetatakse tsetaani protsentuaalset sisaldust etalonvedelikus, mille isesüttimistemperatuur on võrdne katsetatava kütuse omaga. Vähim lubatav tsetaaniarv on diislikütusel 45 ja suurim 50. Juhul, kui tsetaaniarv on suurem kui 53, hakkab põlemise efektiivsus vähenema ja kütusekulu suureneb märgatavalt
annaabi.ee 
