tagasihoidlik: seisuga 31.12.2000 kontrollis belgia kapital Eestis osaliselt või täielikult 12 ettevõtet (peamiselt hulgi- ja jaemüügiga tegelejad), olles neisse kokku investeerinud 46,4 milj. EEK (0,1% koguinvesteeringutest) ja on 20. positsioonil.Belgia on Euroopa liidu liige aastast 1958.NATO-s on Belgia aastast 1949. 9 Belgia keskkonnaprobleemid Buzan (Buzan jt 1998:125) järgi on migratsioon kõige intensiivsem regioonide vahel näiteks hispaaniakeelsete sissevool Ameerika Ühendriikidesse ja Lääne-Euroopas muret tekitav immigratsioon Põhja-Aafrikast ja endisest Nõukogude impeeriumist. Kuid on olemas ka ränne kaugetesse maadesse ja võibolla kasvab. Näiteks endiste koloniaalsete sidemete põhine kontinentidevaheline ränne suurlinnadesse (näiteks Lõuna-Aasiast ja Kariibi
tagasihoidlik: seisuga 31.12.2000 kontrollis belgia kapital Eestis osaliselt või täielikult 12 ettevõtet (peamiselt hulgi- ja jaemüügiga tegelejad), olles neisse kokku investeerinud 46,4 milj. EEK (0,1% koguinvesteeringutest) ja on 20. positsioonil.Belgia on Euroopa liidu liige aastast 1958.NATO-s on Belgia aastast 1949. 9 Belgia keskkonnaprobleemid Buzan (Buzan jt 1998:125) järgi on migratsioon kõige intensiivsem regioonide vahel näiteks hispaaniakeelsete sissevool Ameerika Ühendriikidesse ja Lääne-Euroopas muret tekitav immigratsioon Põhja-Aafrikast ja endisest Nõukogude impeeriumist. Kuid on olemas ka ränne kaugetesse maadesse ja võibolla kasvab. Näiteks endiste koloniaalsete sidemete põhine kontinentidevaheline ränne suurlinnadesse (näiteks Lõuna-Aasiast ja Kariibi
väiksem). 2005: terrori aktid Londonis: metroo õhku laskmine. Need on murdepunktiks julgeolekus. Julgeolek pöördus tagasi sõjaväe fookusseerimisele. Tsivilisatsioonide konflikt, kord või vabadus? Oht demokraatiale? Vabadus või kord: Hobson’s choise: võimalus valida, kuid ainult üks valikuvariant.Valik millegi või mittemillegi vahel. Julgeoleku õpetused: Kõik õpetused seoses rahvusvaheliste julgeoleku alaõpetustega tulenevad valdavalt Euroopast. Kopenhaageni koolkond: Barry Buzan, Ole Waever- rahvusvahelise julgeoleku õpetus, sekuralisatsioon. Julgeoleku probleemid pole objektiivsed vaid subjektiivsed. Analüüsi tasemed: individuaalne, riigi, regionaalne, ja rahvusvaheline. Oluliseim tase on riigi tase julgeoleku määramisel. Barry Buzan: Regionaalne julgeolek (Euroopa). Mida julgeolek katab? Ohud ei ole objektiivsed vaid subjektiivsed/ tajutavad. Ohu analüüs: sõjavägi- mida sa soovid näha? “Päris ohud”: Külm sõda + 4 aastat hiljem- pole enam oht. JO
mõne riigi kadumiseni? - poliitiline julgeolek - Kas võib surve olla nii suur, et valitsus astub tagasi? - sotsiaalne julgeolek - Ühiskonna sotsiaalse struktuuri radikaalne muutumine (nt. kontrollimatu migratsioon Euroopa riikidesse), mis võib tekitada olukorra, kus riik kujuneb ümber. - ökoloogiline julgeolek - Teatud tegevused, mida teeb riik A, võivad mõjutada riiki B. Buzan. Konstruktivistid. Tähtsam arutlus käib selle üle, kuidas mingit asja uurida, selle asemel, et seda asja ennast uurida. Mis võiks kaasa aidata püsiva rahu tekkele? Rahu on võimalik ainult siis, kui inimene on haritud. Riik vajub tahaplaanile ning esile kerkib indiviid. K. Deutch. Kriitiline koolkond. Väga paljudes käsitlustes on keskmes inimene. Indiviidi ja inimõiguste roll kasvab. (Walesi koolkond). Feministlik koolkond
** Haavatavus ** Tundlikkus -> kui palju on alternatiivne; kui hästi või halvasti suudab manageerida seda, kui teises riigis midagi juhtub Neoliberaalne institutsionalism -> rõhutavad palju rahvusvahelisi institutsioone Läbipaistvus, usaldus Odavus Konstruktivism Julgeolek kui sotsiaalne konstruktsioon Kontekst Identiteet Normid Keel Kopenhaageni koolkond Copenhagen Peace Research Institute Barry Buzan, Ole Waever, Jaap de Wilde People, States and Fear (1983, 1991) Security: A New Framework for Analysis (1998) Regions and Powers: The Structure of International Security (2003) Sektorid Regioonid Julgeolekustamine Sektorid Sektorid Sõjaline -> sageli pannakse sõjalis-poliitiline kokku Poliitiline Majanduslik Sotsiaalne -> vaesus Keskkonna Regioonid
** Haavatavus ** Tundlikkus -> kui palju on alternatiivne; kui hästi või halvasti suudab manageerida seda, kui teises riigis midagi juhtub ● Neoliberaalne institutsionalism -> rõhutavad palju rahvusvahelisi institutsioone - Läbipaistvus, usaldus - Odavus Konstruktivism ● Julgeolek kui sotsiaalne konstruktsioon ● Kontekst ● Identiteet ● Normid ● Keel Kopenhaageni koolkond ● Copenhagen Peace Research Institute ● Barry Buzan, Ole Waever, Jaap de Wilde - People, States and Fear (1983, 1991) - Security: A New Framework for Analysis (1998) - Regions and Powers: The Structure of International Security (2003) ● Sektorid ● Regioonid ● Julgeolekustamine Sektorid ● Sektorid - Sõjaline -> sageli pannakse sõjalis-poliitiline kokku - Poliitiline - Majanduslik - Sotsiaalne -> vaesus - Keskkonna ● Regioonid
•Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei saa keegi teine juhtida Iga süsteemi saab erinevat moodi tõlgendada. Süsteem rahvusvahelistes suhetes RVSSüst. Jah (on olemas) Ei RIIK INIMKOND (Buzan jt) Kuidas määratletakse? Dougherty, Pflatzgraff: 1) Antud poliitilise nähtuse andmestiku kohta käiv teoreetiline raamistik 2) Iga süsteemi saab analüüsida mingi teoreetilise arusaamise põhjal 3) Poliitiliste muutujate hüpoteetiline võrgustik (sõltumatu – sõltuv jne). Praegune süsteem: Vestfaali süsteem, varasemad on teistsugused 4) Muutujate seoste võrgustik. Osised/elemendid: (pikk loetelu) 1) Riigid või mitteriigid
annaabi.ee 
