Kultuuri tuntuim leiukoht on Stellmoori asula, mis oli sesoonselt asustatud asulakoht, kus elati peamiselt sügisel. Swidry kultuur (10k - 8k e.m.a.) Levis Poolas, Leedus, Valgevenes, osaliselt ka Lätis ja Venemaal. Tegeleti peamiselt põhjapõtrade küttimisega. Kultuurile on iseloomulikud tulekivist piklikud nooleotsad, kõõvitsad ja uuritsad. On avaldanud teatud mõju ka Kunda, Butovo, Veretje ja Suomusjärvi kultuuride kujunemisele. Kostenki kultuur Kesk-Venemaa mammutiküttijad. Märgid sotsiaalsest diferentseerumisest: Sungiri kalmistult Venemaal leiti ühe hauast 5000 mammutiluust helmest, mis olid kinnitatud mehe riiete külge ning 5200 helmest tüdruku riietelt. Paleoliitline kunst Paleoliitilised Veenused - Ida-Euroopast on leitud palju naistekujukesi (tüsedad, suured rinnad,
asustusloos. Swidry kultuuri nooleotsad – põhjapõdra küttimiseks. Elasid ka Põhja- Euroopas palju põhjapõtru ja ka viimased mammutid. Eestis on leitud mammutiluid. Mammuti hambad on leitud kruusaaukudest. Võisid siia sattuda viimasel jääajal jää tegevuse tulemusena. Jää võis neid kanda siia küllaltki kaugelt. 2007. aastal leiti Siberist mammutibeebi (20 000 a). Swidry kultuurist mõjutatud kultuurid Põhja-Euroopas: Suomusjärvi, Veretje, Butovo, Kunda, Swidry. Eesti ala sai asustada, kui jää oli taandunud. Esialgu ei saanud inimesed siia tulla, sest toitu oli siin vähe. Loomad elavad jääpiiri läheduses, näiteks põhjapõdrad. On leitud Lätist, Leedust ja Pihkvast põhjapõdraküttide asulaid jääaja taandumise perioodist. Jääaja taandumist loetakse paloliitikumi lõpuks ja mesoliitikumi alguseks. Kui jää oli taandunud, oli tärganud taimestik ja mitmesugused puud. Toimus kliimasoojenemise tulemusena
Hilispaleoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas Hulk ligikaudu samaaegseid kultuure või tehnokomplekse, mida seostatakse Baltimaade esmaasustamisega. Põhihüpoteesid Baltimaade esmaasukate kohta: • Lõunapoolne taust ja/või mõju – Swidry ja/või Ahrens-burgi kultuur, enam toetatud (järgmised slaidid) • Idapoolne päritolu või mõju – epi-Gravetta kultuur (tänapäeva Ukraina ja Lõuna- Venemaa aladel) ning nn Swidry-järgsete kultuuride varased etapid, nagu Butovo (Volga ja Oka jõgede vahel), Veretye (Äänisjärve piirkond), samuti Kunda, kõiki neid seostatakse tavaliselt mesoliitikumiga Hamburgi kultuur Dateering: 13500-11000 eKr Eelkõige Põhja-Saksamaal Seostatakse Weichseli jäätumisperioodi lõpuga – põhjapõdrakütid jääserva lähedal Tüüpese: nooleots, samuti sarvetöötlemisel kasutatud peitlid Swidry kultuur Dateering: algus ca 10 000 eKr, lõpp ebaselge, tehnokompleks jätkub mesoliitikumi
Veel ka Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry. Nende kultuuride peategevuseks oli põhjapõtrade küttimine, sest nood olid kergesti kättesaadavad ning mitmekesine tooraine (toit, nahk, sarved, luud). Leedus n 100, Lätis ja Pihkvas ka ning tõenäoliselt Eestiski, kuid tuleb veel leida ;) Iseloomulikud on tulekivist korralikud nooleotsad (eriti Swidryle) Swidry kultuuri mõju a) Suomusjärvi, b) Veretje, c) Butovo, d) Kunda (Eesti 100, Leedu, Lõuna-Soome, Läti, Peipsi tagune ala) KUULSAMAID LEIDE ja ASULAID Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) Mammuti hammas Põltsamaal (2000) Puurmanni asulas. Kokku Sindi-Lodja asula; Eestist leitud 26 hammast või kihvatükki (kõik ERALDI!). Proovidest samal ajal avastaud selgus, et enamik 40-50 000 a tagusest ajast. 2,7 kg Põltsamaa oma aga 11 (7000 eKr). Täheldada 600 a tagasi elanud (9600 eKr) mammuti oma
Selgus, et üks Kuramaalt leitud mammutiluu oli ka päritud umbes 10 500 a eKr. Selleks, et rääkida siinsete esimeste asukate kui mammutiküttide tegevusest, peaks kuskilt välja tulema selline leid, kus oleks mitu mammuti luud koos, kuid praegused leiud on ainult üksikud, mis ei anna mingit kinnitust. Praegustel andmetel on viimane mammut Siberis välja surnud 1700 eKr. Kultuurid mesoliitikumis Põhja-Euroopa kultuurid võivad olla kujunenud Swidry kultuuri baasil (Kunda(9000 eKr), Butovo, Veretje ja Suomusjärvi). Võib öelda, et Eestis võis tekkida kultuur 11 000-9000 eKr. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti kesmise kiviaja e mesoliitikumi (9000 5000 eKr). Kogu seda aega on nimetatud Kunda kultuuri ajajärguks. Kunda kultuu oli ka esimene, mis leiti. Tänapäevaks on Kunda kultuuri asulakohti leitud juba 200, Pulli on kõige varasem ja Kunda on kõige tuntum. Joonis Asulapaigad Kunda kultuuris - nelja tuhande aasta asulapiagad.
Swidry kultuuri tüüpiliseks märgiks on nooleotsad. Need kultuurid panevad aluse ka teistele põhjapoolsetele kultuuridele, Swidry kult, levib ka Läti ja Leedu alal. Paleoliitikumi lõpust on avastatud mitmeid asulaid, seal elavad põhjapõdrakütid, kelle peamiseks tegevusalaks on põhjapõtrade küttimine. Eestist ei ole ühtegi sellist asulat leitud. Asula märgiks oleks põhjapõdra luud ja sarved. Swidry kultuur on mõjutanud Kunda kultuuri ja Suomusjärvi kultuuri ja Veretje ja Butovo kult (Venemaal) 9500 eKr on jääaja ja paleoliitikumi lõpp, siis algab mesoliitikum. Kunda kultuur tekib 9000 eKr ja kestab kuni 5000 eKr. Asulaid on Eesti alal avastatud üle saja. Tõenäoliselt on need olnud ajutiselt kasutusel. Enamasti seotud jõgedega. Kesk- Eestis jõgede ja järvede ühinemiskohtadel ka. Kõige olulisemad asulad on Kunda, põhiosa leide on leitud järve settetest. Kõige vanem on Pulli asula, mis avastati 1967
annaabi.ee 
