Heiani perioodi loss Sogun Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Viimaste elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido (,,sõjamehe tee"). Samuraid, jaapani rüütlid, pidid armastama ja kaitsma kodumaad ning oma isandat, kelle vasallid nad olid, austama keisrit ja esivanemaid, lakkamatult õppima ja end füüsiliselt arendama, saavutama täieliku enesevalitsemise ja surmapõlguse. Sõdima minnes pidi samurai unustama oma kodu, perekonna ja isikliku elu. Vürsti surma korral nõudis samurai au temalt enesetapu harakiri (teise nimega seppuku) sooritamist. Aga et see hakkas 15. - 16. sajandist peale
heast kasvatusest. 12. sajandiks kujunesid võimsad samuraiperekonnad ja klannid ning sõjapraktika kõrval olid kujunenud ka moraalsed printsiibid, mis toetusid eelkõige aule, vaprusele, kohusetundele, peremehetruudusele. 13. sajandi jooksul lihviti, täiendati ja täpsustati samuraide moraali kanoonilisi väärtusi, mis ühendasid endas nii sintoismi, budismi, taoismi kui ka konfutsianismi õpetusi. Samurai kasvatuses peeti kõige olulisemaks iseloomu kasvatamist ja kujundamist. Bushido ehk samurai käitusmikoodeks toetus kolmele alustalale: tarkus, heasoovlikkus ja julgus. Samurai oli alati tegev, teadus oli temast kaugel. Teadus ja teadmised huvitasid teda niivõrd, kuivõrd nad olid seotud sõjalise alaga. Usk huvitas samuraid vaid julguse kasvatamise protsessis. Samurai intellektuaalse kasvatuse suurema osa moodustasid filosoofia ja kirjandus. Bushido õpetus seisnes peamiselt vehklemises,
anda voli oma keelele ega kätele. Lapsi tuleb õpetada tõtt armastama. Kuid lapsi ei tohi vaimse tegevusega liialt koormata. Ta eelistab nelja liike kunste: igapäevased, laste, vabad kunstid ja meelelahutuslikud. Samuraidelt nõuti vaprust ja julgust ning kogu hingega oma isanda teenimist. Moraalsed printsiibid toetusid aule, vaprusele, kohusetundele, peremehe truudusele. Kasvatuses peeti olulisemaks iseloomukasvatamist ja kujundamist. Bushido ehk samurai käitumiskoodeks toetus kolmele alustalale: Ti, Dzin ja Ju- tarkus heasoovlikkus ja julgus. Usk huvitas samuraid vaid julguse kasvatamise protsessis. Samurai intellektuaalse kasvatuse suurema osa moodustasid filosoofia ja kirjandus. Bushido õpetus seisnes vehklemises, mõõgavõitluses, vibulaskmises, ju-jutsu ehk javara oskuste omandamises, ratsutamises, oda käsitsemises ning taktika, kalligraafia, eetika, kirjanduse ja ajaloo õppimises
,,Chushingura" ja mida esitatakse tavapäraselt detsembris selle püha ajal. Põhisündmus on rongkäik, mis kujutab neljakümne seitsme samurai saabumist 12 templisse, et teatada oma kättemaksu lõpuleviimisest. Seejärel läidab rahvas nende haudadele lõhnaküünlad (5). Budis seostub Jaapani kultuuriga mitmeti: samurai- tee ehk bushido traditsiooni kaudu, paljusid budistlikke teemasid kasutava tõsise no- teatri kaudu, lihtsust ja loomulikkust viljeleva teetseremoonia kaudu, kalligraafia ja maalikunsti kaudu. Jaapani budismi kõige eredamaks küljeks on siiski mahajaana budismi pärimuse budade, bodhisattavate ja pühakute ümber keskendunud rahvalik usk (5). 4. ZEN-BUDISM Jaapanis teise tendentsi tähtsaimaks esindajaks on zen-budism, millel üle Jaapani umbes 21 000 templit ja liikmeid umbes 9 miljonit
põrandaga ning küpressikoorest viilkatusega, mida toetasid ümmargused postid. Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinoto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Samuraide elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido (,,sõjamehe tee"). Samuraid pidid armastama ja kaitsma kodumaad ning oma isandat, kelle vasallid nad olid, austama keisrit ja esivanemaid, õppima ning ennast füüsiliselt arendama, saavutama täieliku enesevalitsemise ja surmapõlguse. Kui samurai sõdima läks pidi ta unustama oma kodu, perekonna ning isikliku elu. Samurai sooritas seppuku (harakiri) vürsti surma korral. Tema au nõudis talt seda.
raja(h), rani/ranee, satyagraha, sutra, swastika, yantra, yoga, yogasana Tagalog: boondock, ylang-ylang. Chinese languages: china, chin-chin, chopsticks, chopsuey, chow chow, chow mein, dim sum, fan-tan, feng shui, ginseng, gung-ho, kaolin, ketchup/catsup, kowtow, kung fu, lychee, loquat, mahjong, pekoe, sampan, tai chi, taipan, Tao, tea, yang, yen, yin. Japanese: aikido, banzai, bonsai, bushido, futon, geisha, haiku, hara-kiri, judo, jujitsu, Kabuki, kamikaze, kimono, koan, mikado, sake, samisen, samurai, sayonara, Shinto, shogun, soy(a), sushi, teriyaki, tofu, tycoon, yen, Zen Arabic: artichoke, alcohol, sugar, camel, alchemy, algebra, elixir, 13. Etymological doublets Two (or more) words derived from the same source, but having a different meaning. Fashion/faction Dialect based: Road/raid Seek/beseech
alles 12. saj zen-budismi näol. Varem võeti üle küll usk, ent filosoofia jäi kaugeks. Zen-filosoofia mõtteviisi hakkas kandma võimuletulnud sõjaväeline klass - bushi (samurai) - rüütelkond. Bushi oli samal ajal nii senjoor kui vasall, st ta allus kellelegi ja tal oli alluvaid. Seega oli valdavaks tundeks sõltuvus. Vasallil oli teenimise kohustus, kuid senjoor pidi olema hea isand. Orjandust ei esinenud, oluline oli giri - kohusetunne. Neil oli oma käitumiskoodeks bushido, mis nõudis truudust, vennalikkust, julgust, surmapõlgust, puhtust mõttes ja välimuses. Oluline oli vaimu ja keha treening, mis sarnanes zen-munkade omale, kus igapäevase töö kõrval oli olulisel kohal enesevaatlus, meditatsioon. Zen-budistliku mõttelaadi parim näide kunstis on tusimaal, kus idee antakse edasi võimalikult väheste vahenditega. Läbi välise püütakse näha asjade tõelist olemust, oluline on oskus näha suurt väikeses, suursugust lihtsuses.
annaabi.ee 
