Kriemhild oli oma kättemaksus nii põikpäine, et käskis ühel oma alamal Hageniga tüli norima hakata ja siis tal pea otsast raiuda. Vastutasuks lubas ta palju kulda ja suuri maid. Kahjuks võitis selle võitluse Hagen, kes tappis ka kuninganna poja. Nüüd olid hunnid ja burgundid omavahel tülis. Nad võitlesid pikalt, kuni kõik hunnid surma said. Kriemhild lubas igaühele, kes Hageni tapab, suuri varandusi. Nii surid paljud Kriemhildi ustavad alamad, kuni lõpuks hakkas ka burgunde vähenema. Lõpuks oli neid järgi ainult kaks, Hagen ja Gunther. Ka Kriemhildi poolel oli veel kaks meest, isand Dietrich ja tema saadik. Dietrichil õnnestus raskes võitluses nii Hagen kui Gunther vangistada ja kuninganna ette viia. Kriemhild oli nii õnnelik, et lubas mehele mida iganes ta soovis. Dietrich soovis Hagenile ja Guntherile armu anda. Sellega polnud Kriemhild nõus. Ta läks Hageni juurde ja nõudis talt aaret
kes on lesk ja väga ilus. Ta otsustas Kriemhildi ära kosida, aga Kriemhild ei olnud sellega alguses nõus, kuid lõpuks nõustus kui taipas, et tal on seeläbi võimalus oma mehe mõrvarile kätte maksta. Kuningas Etzeli ja Kriemhildi abielu seitsmendal aastal kinkis Kriemhild kuningale poja, kes ristiti ja kasvatati kristlike kommete järgi. Ükskord otsustas Kriemhild, et on õige aeg mõrvarile kätte maksta ja lasi oma vennad külla kutsuda. Teel hunnide juurde hoiatati burgunde, et neid ootab ees surm, kuid nad ei teinud sellest välja ja liikusid edasi. Lõpuks kui burgundid hunnide juurde jõudsid võeti neid seal hästi vastu ja pakuti öömajagi. Burgundid teadsid, et neid tahetakse tappa ja jäid ööseks vahti pidama. Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal
mõtteviisile nii võõras, et nõudis omakorda tasumist. Nii surebki Kriemhild Hildebrandi käe läbi oma kättemaksu tipul. Ortwin - Guntheri vasall Metzist, lauaülem Wormsi õukonnas, Hageni ja Dankwarti sugulane, Hageni kõrval peamine Siegfriedi tapmisele õhutaja. Esineb eepose esimeses osas. Rein - jõgi mille ääres asub burgundide riik ja selle pealinn Worms. Piki Reini sõidetakse Brünhildi järele, Reini uputab Hagen varanduse. Burgunde nimetatkse kui Reini-äärseid, Reini sangareid. Gunther on Reini foogt jne. Rumolt - Guntheri vasall, Wormsi õukondlane - köögiülem (köögimeister, roameister), kuningate äraolekul asevalitseja. Köögiülem oli eepose loomise ajal alles värske õukkondlik amet (ja selles ei tohi mingil juhul näha ülemkokka), sellepärast on mõningane koomiline varjund Rumoldi ameti juures mõistetav. Volker - Burgundia kuningate vasall Alzeyst, lipukandja ja pillimees, Hageni
Tema valitsusajal asusid frangid Reini jõe ülemjooksu aladel, põhiliselt tänapäeva Belgias. Enne teda olid nad vähetähtis germaani hõim ning nad pidid taluma paljude teiste germaanide ja hunnide rüüsteretki. Tänu Chlodowech I targale poliitikale ja õigtele otsutele liitlaste suhtes sai Frangi riigist peagi väga suur ja tähtis riik. Samuti oskas ta hästi ladina keelt, mis aitas tal sõlmida suhteid Itaalia eliidi ja katoliku kirikuga. Chlodowechi katse allutada burgunde kukkus 500. aastal läbi, kuid järgnevalt purustas ta Lõuna-Gallias läänegoodid, kes suundusid Ibeeriasse. Ta vallutas 486. aastal viimase Rooma riigile kuulunud Gallia ala. Peale selle saavutas 496. aastal võidu alemannide ja 507. aastal läänegootide üle ning ühendas oma võimu alla peaaegu kogu Gallia. Ta tegi 509. aastal oma riigi pealinnaks Pariisi. Chlodowech I võttis arvatavasti 496. aastal vastu ristiusu katoliku usu vormis,
"Märkmeid Gallia sõjast". 1.-3. saj on Gallia ruttu romaniseerunud Rooma provints ja siis vallutavad ala frangid, kes on germaani hõimud. Frangid jõuavad Galliasse seoses Suure Rahvasterändamisega ning suruvad keldid äärealadele. - Frankide esimene kuningas on Chlodovech Merovechi sugukonnast, kellest algab ka Merovingide dünastia. Clodovechi võimu kindlustas katoliiklikus vormis ristiusu vastuvõtmine 5. saj lõpus. Katoliikluse ettekääne lubas Clodovechil rünnata ariaanlastest burgunde ja läänegoote. Samal ajal pani ta aluse Frangi kuningriigile ja muutis Merovingide võimu päritavaks. Germaanlaste kombe tõttu (mille kohaselt oli riik kui kuninga suur eravaldus) tuli jagada riik kuninga järeltulijate vahel. Clodovechi riik tükeldatigi tema kolme poja vahel. peale tema viimase poja surma, algas Frangi riigis (7.saj) nn laiskade kuningate ajastu, kus tegelik võim on majordoomuste käes. - 8. saj võttis majordoomus KARL MARTELL endale Frangi hertsogi tiitli
võõrast, vastuvõtmatut maailmavaadet. · Perioodil 235-284 vahetus Roomas üle 20 keisri. Keiser Diocletianuse tõi ajutise stabiilsuse ei kestnud kaua. Impeeriumi päästmisek: Konstantinoopoli nimetamisega pealinnaks 330. aastal. IMPEERIUMI LANGUS JA BARBARITE KUNINGRIIGID · Barbarite hõimuliidud liikvel kliima jahenemise ja rahvaarvu kasvu pärast, alates 4. sajandist suurema ulatuse. · Franke oli 80 000, burgunde 100 000, vandaale 20 000. Vallutuste Barbarid elasid orjadena, vabade inimesten juurutasid eluviisi ja maailmavaadet. · 5. sajandi alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410. aastal Rooma linna ning rajas 418. aastal esimese barbarite kuningriigi. Nende eeskuju järgisid vandaalid, kes vallutasid Rooma Aafrika- provintsi ja panid aluse oma kuningriigile. Burgundid rajasid kuningriigi Rhone'i ja Saone'i ülem- ja
Kriemhild oli oma kättemaksus nii põikpäine, et käskis ühel oma alamal Hageniga tüli norima hakata ja siis tal pea otsast raiuda. Vastutasuks lubas ta palju kulda ja suuri maid. Kahjuks võitis selle võitluse Hagen, kes tappis ka kuninganna poja. Nüüd olid hunnid ja burgundid omavahel tülis. Nad võitlesid pikalt, kuni kõik hunnid surma said. Kriemhild lubas igaühele, kes Hageni tapab, suuri varandusi. Nii surid paljud Kriemhildi ustavad alamad, kuni lõpuks hakkas ka burgunde vähenema. Lõpuks oli neid järgi ainult kaks, Hagen ja Gunther. Ka Kriemhildi poolel oli veel kaks meest, isand Dietrich ja tema saadik. Dietrichil õnnestus raskes võitluses nii Hagen kui Gunther vangistada ja kuninganna ette viia. Kriemhild oli nii õnnelik, et lubas mehele mida iganes ta soovis. Dietrich soovis Hagenile ja Guntherile armu anda. Sellega polnud Kriemhild nõus. Ta läks Hageni juurde ja nõudis talt aaret
Ta otsustas Kriemhildi ära kosida, aga Kriemhild ei olnud sellega alguses nõus, kuid lõpuks nõustus kui taipas, et tal on seeläbi võimalus oma mehe mõrvarile kätte maksta. Kuningas Etzeli ja Kriemhildi abielu seitsmendal aastal kinkis Kriemhild kuningale poja, kes ristiti ja kasvatati kristlike kommete järgi. Ükskord otsustas Kriemhild, et on õige aeg mõrvarile kätte maksta ja lasi oma vennad külla kutsuda. Teel hunnide juurde hoiatati burgunde, et neid ootab ees surm, kuid nad ei teinud sellest välja ja liikusid edasi. Lõpuks kui burgundid hunnide juurde jõudsid võeti neid seal hästi vastu ja pakuti öömajagi. Burgundid teadsid, et neid tahetakse tappa ja jäid ööseks vahti pidama. Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal
ilus. Ta otsustas Kriemhildi ära kosida, aga Kriemhild ei olnud sellega alguses nõus, kuid lõpuks nõustus kui taipas, et tal on seeläbi võimalus oma mehe mõrvarile kätte maksta. Kuningas Etzeli ja Kriemhildi abielu seitsmendal aastal kinkis Kriemhild kuningale poja, kes ristiti ja kasvatati kristlike kommete järgi. Ükskord otsustas Kriemhild, et on õige aeg mõrvarile kätte maksta ja lasi oma vennad külla kutsuda. Teel hunnide juurde hoiatati burgunde, et neid ootab ees surm, kuid nad ei teinud sellest välja ja liikusid edasi. Lõpuks kui burgundid hunnide juurde jõudsid võeti neid seal hästi vastu ja pakuti öömajagi. Burgundid teadsid, et neid tahetakse tappa ja jäid ööseks vahti pidama. Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal. Kõik hunnid tapeti kes sinna saali sisse tungisid,
annaabi.ee 
