Soolsus Elustik · Elab u 185 liiki kalu · Püütakse enamasti makrelli, ansoovist ja stauriidi Riigid Musta mere ääres · Musta mere ääres on 6 riiki : Türgi, Bulgaaria, Rumeenia, Ukraina, Venemaa, Gruusia · Suuremad linnad on: Istanbul, Odessa, Tulsea, Jalta Asukoht kaardil Sadamad · Parim looduslik sadam on Sevastopol, mis asub Krimmi ps-l. · Must meri ühendab Ida- Euroopa riike maailmaturuga. · Tähtsamad sadamad: Odessa, Mõkolaiv, Herson, Phothi, Trabzon, Burgas, Constanta. Asukoht kaardil Turism · Rahvusvahelise tähtsusega kuurordid ja supelrannad : · Krimmi lõunarannik · Kaukasuse Musta mere äärne rannik Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Must_meri Kaardid : http://i.infoplease.com/images/mapeurope.gif http://www.mapofukraine.net/map/black_sea_map.gif http://climatelab.org/@api/deki/files/222/=Black_Sea_map.png http://myocean.org.ua/images/bathymetry_red.gif http://upload.wikimedia
Riigikord parlamentaarne demokraatia Rahvaarv 7 576 800 (2010) Rahvastiku tihedus 68,3 in/km2 President Georgi Prvanov Rahaühik leev (BGL) Ajavöönd IdaEuroopa aeg Religioon kristlik (esineb ka islami ja rooma katoliku usku) Suurlinnad Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Sümboolika Bulgaaria lipp Bulgaaria vapp Rahvaarv ja selle muutus Bulgaaria rahvaarv on 7 576 800 inimest. Bulgaarlased moodustavad elanikkonnast 85%, türklased 9% ja teised rahvused 6%. Nagu pildil näha on alates 1961.a1985.a rahvaarv kasvanud, kuid 1987 aastast on toimunud rahvaarvu märgatav langus. Bulgaaria arengutase SKT: 75 084 USD SKT elaniku kohta: 10 973 USD Sündimus: 10,7%0 Suremus: 9,2%0 Iive: 1,5%0
BULGAARIA Laur Langeproon 9A Üldiseloomustus: Pealinn: Sofia Rahvaarv: 7 606 600 (2009) Pindala: 111 003 km² Riigikeel: Bulgaaria keel Rahaühik: leev (BGL) Rahvastiku keskmine tihedus: 69,3 in/km² Suurlinnad: Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Asend: Riigi asukoht: Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Koordinaadid: 42° N, 24° E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Loodus: Kliima: Bulgaarias esineb kolm kliimatüüpi: kontinentaalne, mereline ja stepikliima. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Loodus:
9. Rannikualad on läänes ja põhjas tasased, välja arvatud Krimmi poolsaar, mis on mägine. Idas ja lõunas on rannikuala samuti mägine. 10. Musta mere põhjaosas asub Ukraina, kellel e kuulub ka Krimmi poolsaar. Idaosas asuvad Venemaa ja Gruusia, lõunaosas Türgi ning lääneosas Rumeenia ja Bulgaaria. Suuremad sadamad Musta mere ääres on Sevastoopol ja Odessa Ukrainas, Bathumi Gruusias, Novorossiisk Venemaal, Samsun Türgis, Burgas ja Varna Bulgaarias ning Constanta Rumeenias. Hea kliima tõttu on Musta mere ääres väga oluline turism. Seal asub palju suuri kuurorte: Jalta Krimmi poolsaarel, Sotshi Venemaal ja paljud teised. Samuti Must meri väga oluline meretranspordi jaoks. Must meri ühendab Venemaad, Ukrainat, Gruusiat, Bulgaariat ja Rumeeniat mööda merd muu maailmaga. Joonis 2. Musta merd ümbritsevad riigid. 11. Must meri on väga saastunud. Saastumist mõjutavad mitmed suured sadamad Musta
10. RANNIKURIIGID Musta mere põhjaosas on Ukraina, kirdeosas on Venemaa, idaosas Georgia, lõunas asub Türgi ja läänes asuvad veel Bulgaaria ja Rumeenia. Kõige parem looduslik meresadam on Sevastopol, endine NSVL mereväebaas Krimmi poolsaarel. Must meri on tähtis aastaringne transpordisoon, mis ühendab Ida-Euroopa riike maailmaturuga. Tähtsamad Musta mere sadamad on Odessa, Mõkolaiv ja Herson Ukrainas, Bathumi ja Phothi Gruusias, Novorossiisk Venemaal, Trabzon ja Samsun Türgis, Burgas ja Varna Bulgaarias ning Constana Rumeenias. Musta mere rannikul on arenenud turism. Seal on rahvusvahelise tähtsusega kuurordid ja supelrannad: Krimmi lõunarannik (Jevpatoria, Alupka, Jalta, Gurzuf, Alusta, Feodossija), Kaukasuse Musta mere äärne rannik (Anapa, Gelendzik, Sotsi, Pitsunda, Suhhumi, Batumi), Zlatni pjasci ja Slncev brjag Bulgaarias ja Mamaja Rumeenias. Joonis 2. Musta merd ümbritsevad riigid. 11. KESKKONNAPROBLEEMID
[4] Joonis 4. Meriroos 7 Joonis 5. Astelrai Joonis 6. Meduus Joonis 7. Merihobu Majandus Musta mere äärsed riigid on Türgi lõunas, Bulgaaria ja Rumeenia läänes, Ukraina põhjas ning Venemaa ja Gruusia idas. Need kuus riiki asutasid koos veel viie riigiga 1992. aastal piirkonna arendamiseks Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsiooni. [4] Suuremad Musta mere äärsed linnad on Ýstanbul, Trabzon, Samsun ja Zonguldak (Türgi), Burgas, Varna (Bulgaaria), Constana, Tulcea (Rumeenia), Jalta, Odessa, Sevastopol (Ukraina), Novorossiisk, Tuapse (Venemaa), Bathumi, Phothi (Gruusia). [4] 8 Sadamed Kõige parem looduslik meresadam on Sevastopol, endine NSVL mereväebaas Krimmi poolsaarel. Must meri on tähtis aastaringne transpordisoon, mis ühendab Ida-Euroopa riike maailmaturuga. Tähtsamad Musta mere sadamad on Odessa, Mõkolaiv ja Herson Ukrainas,
poolsaarel, kus asus endine NSVL mereväebaas (muidu Ukraina koosseisus olnud aga praeguseks annekteeritud Venemaa poolt).Musta mere ääres asuvad Bulgaaria ja Rumeenia läänes, Türgi asub lõunas, Venemaa ja Gruusia idas koos Abhaasiaga ning Ukraina põhjas. Tähtsaimad ja suurimad Musta mere sadamad on: Ukrianas - Mõkolaiv, Odessa ja Herson Gruusia - Bathumi ja Phothi Venemaa - Novorossiisk Türgi - Samsun ja Trabzon Bulgaaria - Varna ja Burgas Rumeenia - Constanta Need kuus riiki asutasid veel koos viie riigiga 1992. aastal piirkonna arendamiseks Musta Mere Majanduskoostöö Organisatsiooni. Must meri on tähtis aastaringne transporditsoon, mis ühendab Ida-Euroopa riike maailmaturuga. Mustas mereas elab umbes 185 liiki kalu aga küllaltki nõrgalt on arenenud kalapüük. Sealt püütakse aastas umbes 100 000 tonni kala, peamiselt ansoovist, stauriidi ja makrelli. Kogutakse ka palju
Kreeka reederid omavad suurimat osa maailma laevastikust, millest enamik (2338 laeva) on registreeritud teistes riikides. Aastaks 2008 on Kreeka omandanud kokku 4173 laeva. Kreeka Kaubalaevanduse ministeeriumi andmetel on Kreeka laevanduse osakaal merekaubavedudes 16,4 %. Hinnanguliselt 160 000 kreeklast töötab otseselt laevanduses. Kreeka on kujunemas oluliseks energiatransiidi riigiks. Venemaa ja Bulgaariaga sõlmiti aprillis 2005 kolmepoolne leping Burgas - Alexandroupolise naftajuhtme ehitamiseks, mis peaks valmima 2009. aastal. 286 km pikkuse naftajuhtme eesmärgiks on transportida Vene naftat Burgase sadamast Bulgaarias Alexandroupolisse sadamasse Kreeka põhjaosas vältimaks ülekoormatud Türgi väinade läbimist.Türgiga sõlmiti juulis 2005 gaasijuhtme ehitamise leping, mille pikkuseks saab olema 285 km. Gaasijuhet pikendatakse 220 km pikkuse merealuse gaasijuhtme kaudu Itaaliasse.
Iseseisvus: 3. märts 1878 SKT: 10 973 USD (elaniku kohta) Ajavöönd: GMT +2 Pindala: 110 879 km2 Maismaad: 110,550km2 Vett: 360km2 Rannajoon : 354 km Piirid teiste riikidega : Kreeka 494 km; Makedoonia 148 km; Rumeenia 608 km; Serbia ja Monternegro 318 km; Türgi 240 km Rahaühik: lev (BGN) Riigikeel: bulgaaria Rahvastiku tihedus: 66,2 in/km² Maakood: 359 Bulgaaria on Lõuna-Euroopas asuv 7 205 000 elanikuga riik. Selle pealinnaks on Sofia. Suuremad linnad on veel Plovdiv, Varna ja Burgas. Riigikorraks Bulgaarias on parlamentaalne demokraatia. Täidesaatev võim kuulub presidendile, peaministrile ja ministeeriumitele. Seadusanlikuks võimuks on Narodno Sobranie 240 isikuline nn riigikogu. Kasutusel on kolmeastmeline kohtusüsteem. 2. Geograafiline asend ja kliima Bulgaaria asub Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel. Bulgaaria erinevates piirkondades on väga erinev kliima, sest see riik paikneb kontinentaalse ja merelise kliima kokkupuutealal.
pangandusturust. (8) 22 Energiamajandus Kreekal on väikesed nafta ja gaasi varud ning tugineb suuresti energia impordil. 2006 aastal tarbis Kreeka 14 PJ (PetaDzaul) energiat millest 64% moodustas nafta, süsi 23%, gaas 8% ning hüdro- ja taastuvenergiad 5%. Kreeka on kujunemas oluliseks energiatransiidi riigiks. Venemaa ja Bulgaariaga sõlmiti aprillis 2005 kolmepoolne leping Burgas - Alexandroupolise naftajuhtme ehitamiseks. Ehitus peaks algama 2009. aasta lõpus. 286 km pikkuse naftajuhtme eesmärgiks on transportida Vene naftat Burgase sadamast Bulgaarias Alexandroupolisse sadamasse Kreeka põhjaosas vältimaks ülekoormatud Türgi väinade läbimist. Nafta tarbimine on tõusnud lähi aastatega kuid on ületatud suure maagaasi nõudluse poolt , mis on käivitatud uute gaasi tüüpi elektrijaamade arenduse tõttu. Uue plaanitava torujuhtme
annaabi.ee 
