Linna tähtsuse kasvule aitas kaasa sinna rajatud hästi läbimõeldud veevärk, sh vee säilitamiseks kasutatud reservuaaride süsteem. 106. a. vallutasid Petra roomlased ja muutsid ta Rooma impeeriumi Arabia Petraea provintsi pealinnaks. Saatuslikuks sai linnale aga 363. a. toimunud maavärin, mis lõhkus linna hästitoiminud veevärgi ja peale mida linna tähtsus langes kuni ta lõpuks unustusehõlma langes. Petra taasavastati maailma jaoks alles 1812. a. Šveitsi ränduri Johann Ludwig Burckhardti poolt. El-Khazneh’i tempel figureerib muuhulgas 1989. a. loodud kuulsas filmis "Indiana Jones ja viimane ristiretk" (Indiana Jones and the Last Crusade). al-Deir (araabia keelse nime järgi kui Klooster, jääb El-Khazneh’ist linnulennul ca 2 km kaugusele loodesse).
Keskajast renessanssi. Kuidas muutus inimene ja tema maailmanägemine? "Laialt kasutatavat, kuigi üsna mitmemõtmelist väljendit "renessansi inimene" kohtab ilukirjanduses ja ajalooteostes seoses ajalooperioodiga, mis paigutub üldlevinud tõlgenduse järgi ajavahemikku umbes XIV sajandi keskpaigast kuni XVI sajandi lõpuni ning seoses suundumustega, mis said alguse Itaalia linnriikidest, kust nad levisid üle kogu Euroopa" (Garin 2010: 7). Seda ajajärku iseloomustab suurepäraselt Jacob Burckhardti kuulus lause, mille ta küll laenas Michelet'lt "renessansi tsivilisatsioon avastas esimesena inimolu rikkuse ja valgustas seda". Filosoofiline tähelepanu inimese vastu inimeste lugudes ja eeskätt enesejäädvustamisel, oma maise elu jäädvustamises siin ja praegu konkretiseerub just "renessansi inimeses". Mõningates linna arhiivides on küllaltki palju meenutusi (ricordanze), kuskil saja ringis trükituna, kuid veelgi enam on säilinud neid, mis on kirjutatud käsitsi.
ainult seda minevikku, mis kõnetab olevikku ja tulevikku. ◦ Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Ajaloost tuleb otsida tüüpilist, seda, mis kordub. ◦ Huvitavaimad ajalooperioodid on üleminekud ühest ajastust teise: üleminek kristlusele, üleminek uusaega jne. ◦ Ajalugu pakub lohutust olevikule, võimaldab leida minevikust eeskujusid. ◦ Ajaloost tuleb otsida sisemist terviklikkust, harmooniat. Jacob Burckhardti kultuuriajaloo käsitlus: • Tinglikult esimene kutseline kultuuriajaloolane. Kirjutab 1842. aastal üliõpilasena: “Tahan ennast täiesti pühendada kultuuriajaloole”. • Kultuuriajalugu on ennekõike ajastu sisemiste seoste otsimine, katse rekonstrueerida vaimset tervikpilti (Weltanschauung). • Inimühiskonna kujunemist ja arengut mõjutavad kolm faktorit ehk jõudu [Potenzen]: riik, religioon ja kultuur
106. aastal p. Kr. sai nabatealaste maast Rooma impeeriumi osa. Petrasse ehitati foorum, termid, teater ja teised rooma ühiskonnale iseloomulikud hooned ja rajatised. Palmyra esilekerkimisega muutusid kaubateed ja Petra vajus unustuse hõlma. Sajandeid teadsid Petrat ainult kohalikud hõimud ega olnud erilisi raskusi siit soovimatuid võõraid eemale hoida. Petra taasavastati 1812 .aastal soravalt araabia keelt kõneleva ja moslemina riietunud sveitsi maadeavastaja J. Burckhardti poolt, kes veenis kohalikku teejuhti end viima hauakambrisse, kus ta soovis ohverdada kitse. Eelnevalt oli rändaja kuulnud räägitavat, et hauakambri juures on peidus iidne linn. Burckhardt viidi Petrasse mööda kitsast ja sügavat Siqi mäelõhet, mida mööda saabuvad ka tänapäeval külastajad, ja ta jõudis 27 meetri laiuse ja 40 meetri kõrguse fassaadi ette. See oli ,,Varakamber" ehk el-Kasneh, Petra kõige kuulsam ehitis, kuigi ta on
" Huntingtoni tsivilisatsiooniteooria Tänapäeva maailm jaguneb põhiosas seitsmeks tsivilisatsiooniks, mis on omavahel suuresti vaenujalal. Poliitilised protsessid tänapäeva maailmas on suuresti ära määratud konfliktsetest suhetest erinevate tsivilisatsioonide vahel. Tsivilisatsiooni määratlemisel on peamiseks lähtekohaks religioon ja maailmavaade; samas jooksevad nende piirid suuresti mööda riigipiire. Kultuuriajaloo varane instutsionaalne areng Vaatamata Burckhardti mõjule ja populaarsusele oli 19. sajandi lõpus20. sajandi alguses domineeriv ajalookirjutuse vorm poliitiline ajalugu. Kultuuriajalugu viljeleti eeskätt väljaspool ülikoolide ajalooteaduskondi: asjaarmastajatest ajaloolaste, ent samuti etnoloogide ja folkloristide seas. Kultuuriajaloo varane institutsionaliseerumine saab Saksamaal alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel ja on seotud eeskätt Karl Lamprechti tegevusega. KARL LAMPRECHT (1856 1915) Üldine käsitlus ajalooteadusest
Seega õpitakse sügavust ja kuju tundma assotsiatsioonide kaudu. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. Vt. Croce üldist all Individualism. Kuigi renessanss ei sünnitanud ühtki suurt filosoofi, muutus kogu mõttemaailm inimesekeskseks. Üksiku ja konkreetse inimese huvid, soovid, püüdlused muutusid selleks keskmeks, millest lähtus ja mille ümber koondus nähtuste ja sündmuste seletamine. Ajaloolase Jacob Burckhardti sõnul avastas renessanss indiviidi ja rajas sellega tänapäeva individualismi. Linnastumine: Inimene on sündinud selleks, et elada tsiviliseeritud ja kultiveeritud elu. Linn on selleks lavaks, kus seda saab teoks teha. Parimad esinejad küünivad selles teatraalses etenduses jumaliku täiuseni. Leon Battista Alberti (14041472) filosoofia materialiseerumine arhitektuuris. Aristotelese autoriteedi mittetunnustamine. Francesco Petrarca (13041374)
annaabi.ee 
