kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks. 3) Missuguseks riigiks kujunes SLV, kuidas korraldati selle valitsemine? SLV kujunes parlamentaarset tüüpi föderatiivseks vabariigiks. Kõrgeimaks föderaalvõimuorganiks sai parlament, mis koosneb kahest kojast: Liidupäev e Bundestag valiti üldvalimistel proportsionaalse esindatuse põhimõttel; Liidunõukogu e Bundesrati liikmeid valisid liidumaade maapäevad ning kõik liidumaad olid võrdselt esindatud. Valitsus eesotsas liidukantsleriga toetus Bundestagi enamusele. 4) Mida kujutab endast Marshalli plaan, Trumani doktriin, NATO, VMN ja VLO? Marshalli plaan nägi ette 13 miljr dollari eraldamist Euroopa majanduse taastamiseks Trumani doktriin nägi ette kommunismi pealetungi peatamise NATO 1949
Valitsemine ja avalik haldus Kuigi Lordide kojal, kes peab Esindajatekojas vastu võetud seadused kinnitama, on vetoõigus, ei kasuta lordid seda peaaegu kunagi. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huvisid. Seda laadi ülemkoda on tänapäeval märksa enam levinud kui seisuslik koda. Nimetagem Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Bundesrati (Liidunõukogu), Prantsusmaa ning USA Senateid. Regionaalsel esindatusel põhinevad ülemkojad komplekteeritakse kahel viisil. • Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide, kraide) esindajad. Selline põhimõte kehtib Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. • Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Näiteks valivad USA kodanikud igast osariigist kaks esindajat (senaatorit) Senatisse. Otsevalimised on ka Itaalias ning Jaapanis.
teenete eest, veel kuuluvad Senatisse kõik endised presidendid. Hispaanias valitakse enamus otsestel valimistel provintside kaupa, iga autonoomse piirkonna seadusandlik kogu nimetab alati ühe senaatori ja lisaks sellele veel ühe senaatori iga miljoni elaniku kohta. Belgias valitakse osa provintsides otse, osa provintsinõukogude poolt ja osa nimetatakse valitud senaatorite poolt. Austrias valitakse föderatsiooninõukogu Landtagide (maapäevade) poolt. Saksa Bundesrati kuuluvad liidumaade valitsuste delegatsioonide liikmed. Valitsuse vahetumisega vahetatakse need liikmed välja, seepärast pole Bundesrati deputaatide ametiaeg erinevalt teiste riikide parlamentide ametiajast kindlaks määratav. Üldreeglina on parlamentide ülemkodade volituste aeg tavaliselt 5-7 aastat, Ühendriikides näiteks 6 aastat, kusjuures iga 2 aasta tagant uuendatakse 1/3 Senatist. Briti parlamendi teine koda moodustatakse üsna arhailises korras
ei kannata riigikantslerit ja saadab ta pensionile ja arvab, et teab ise paremini , kuidas riiki juhtida. Edaspidi valib ta riigikantsleriks poliitikud , kes talle endale meelepärased on. Teine suur vastuolu Preisimaa ja ülejäänud vürstkondade vahel . Saksa keisririik kuulutatakse välja , kui Saksa monarhiate ühendus, kus Preisimaa mängib liidrirolli , kuid teistele jääb siiski oma staatus ja võim alles ning kogutakse kokku liidunõukogusse e Bundesrati, mis muutub keskseks laiemapõhjaliseks institutsiooniks, millega saksa keisrikogu peab arvestama. Parlament ja pol parteid on saksamaa 19 saj lõpus alles uudne ja arenemise algjärgus olevate institutsioonide nähtused. Preisi kuningakoja arvates on parlament riigile ohtlik nähtus, radikaalsete ja mässumeelsete ideede levitamise koht. Parlament läheb PS sisse kui naljaka nähtusena. Parlament tundus nagu moodne nähtus , mis riigil olema peaks aga samas ei teatud , mis temaga peale hakata
3.Kõrvuti föderaalseadusandluse, -parlamendi ja valitsusega on igal osariigil oma seadusandlus, parlament ja valitsus. Küllalt sageli eksisteerivad veel paralleelselt föderaalne kohtusüsteem, mis kohaldab föderaalseadusi, ja osariikide kohtusüsteem, mis kohaldab osariikide seadusi. 4.Föderaalriikidele on omane kahekojaline parlament, mille teist koda loetakse föderatsiooni subjektide esindusorganiks ( nt. Saksamaa Bundesrati kuuluvad iga liidumaa valitsuste esindajad, keda nimetab liidumaa; USA Senatisse kuulub igast osariigist 2 senaatorit sõltumata osariigi suurusest ). 39. Mida kujutab endast unitaarriigi autonoomne piirkond? Milline on autonoomsete piirkondadega unitaarriigi ja föderaalriigi põhiline erinevus? Autonoomiaga unitaarriigi autonoomsete piirkondade seisund on hakanud muutuma sarnaseks föderaalriigi osariikide omaga. Nt. on Soome Ahvenamaal oma kodakondsus, parlament ja valitsus.
kinnistunud kolmest üsna autonoomsest regioonist koosnev föderatiivne moodustis). 92 Erandlikud on Suurbritannia ning Saksa LV parlamentide ülemkojad: - Lordide Koda on eluaegsete liikmetega seisuslik organ (suurima liikmete arvuga - 1183 liiget - koda Euroopas üldse), - Saksa LV Bundestagi ülemkoja - Bundesrati - liikmete tähtaeg sõltub sellest, milliselt liidumaalt mis tähtajaks ta valiti, sest liidumaad määravad igaüks ise selle tähtaja. Ka Eestis kehtestati 1. Jaanuarist 1938.a. kehtima hakanud põhiseaduse kohaselt kahekojaline parlament - Riigikogu, mis koosnes nn esimesest kojast e Riigivolikogust (80 liiget) ning erialusel samaks tähtajaks moodustatavast Riiginõukogust (sätestatud: 40 liiget - teoreetiliselt aga enamastki: vrdl b1 ja c1)
annaabi.ee 
