,,Ma palun NSV Liidu valitsust käskida mul kiires korras lahkuda NSV Liidu piiridest koos mu naise Ljubov Jevgenjevna Bulgakovaga." ,,Ma pöördun siinkohal Nõukogude Liidu humaansuse poole ja palun lasta suuremeelselt vabadusse mind, kirjanikku, kes ei saa olla kasulik siin, oma isamaal." Bulgakov polnud soovides täielikult kindel, ta palus end võimaluse korral tööle suunata rezissöörina, statistina või lavatöölisena Suure üllatusena helistaski Stalin Bulgakovile isiklikult tagasi määrates ta lavastajana tööle Moskva Kunstiteatrisse Bulgakovil paluti kirjutada näidend Stalinist endast `'Batumi" ei jõudnud iialgi lavale Suurt juhi koht ei ole teatrilaval, ta ei tohi lausuda väljamõeldud sõnu ega käituda väljamõeldud maneeri kohaselt Stalin, mees kelle arvamusega arvestati Stalin ei suhtunud intelligentsetesse inimestesse hästi Romaan ,,Põgenemine" keelati Stalini poolt Stalin astus Bulgakovi eest hiljem siiski välja
esimesest naisest ning abiellus Ljubov Belozerskajaga. Aastatel 1922–1926 kirjutas Bulgakov mitmeid näidendeid, mida lavale ei lubatud. Sõjakoledustest rääkiv "Põgenemine" keelati Jossif Stalini poolt, sest kunstinõukogu hinnangul ilustas näidend emigratsiooni ning valgekaartlust. Kui üks Moskva teatrijuht Bulgakovit kritiseeris, astus Stalin aga kirjaniku poolele, öeldes, et nii andekat kirjanikku nagu Bulgakov ei saa suruda poliitiliste parteide raamidesse. Stalin leidis Bulgakovile teatrites tööd ning tema 1926. aastal esietendunud "Turbinite päevad" oli Stalini suur lemmik. Väidetavalt käis ta etendust vaatamas 15 korda. Kolme järgmise näidendi lavale toomine aga keelati taas ning XVII sajandi Pariisist rääkiv "Molière" sai hävitavate hinnangute osaliseks. 1929. aastal sai Bulgakovi karjäär suure löögi, sest valitsuse tsensorid keelasid tema tööde avaldamise. Meeleheitel Bulgakov kirjutas kõigepealt
paljude erinevate kunstivooludega. Seda eristavad radikaalsed juurutamismeetodid ja stiiliühtsus (saavutatud viimase abil). Sellega teostati avangardi unistus - kogu ühiskondlik elu korraldati ümber samades kunstivormides; kuigi mitte nendes, mida avangard oleks eelistanud. Peale Stalini surma need vormid lagunesid ja sündis nüüdne keskpärane ja eneseusalduseta nõukogude kultuur, põhisuunaks neotraditsionalism (toetub 19. saj kogemusele, aga ka näiteks Ahmatovale ja Bulgakovile). Selle raamides on utopism eksitus. Seega kaasaegne määratlus avangardi ja sotsialistlik realismi kohta oleks "nihilistlik sortsitsemine". Nõukogude Liidus on need mõlemad tabu, nagu häbiplekk. Sealjuures suruvad neotraditsionalistid peale uut kaanonit - usuvad, et on tabanud mineviku tõelise vaimu (avangard uskus, et on leidnud tuleviku tõelise vaimu). Nad on avangardistide peale võimuiha pärast
Seda kirjutades annab endale aru, et tegu on kunstilise testamendiga. 1930 põletas ta kirjutatu ära ja hakkab uuesti. 1932 abiellus oma viimase naise Jelenaga. Jelena on Margaritale väga sarnane, võiks isegi öelda, et prototüüp. Bulgakov sureb 1940, raamatuga tegi tööd kuni surmani, näiteks töötas kasutatud materjali läbi (,,Faust", Piibel). Ei ole teada, kas surres alles jäänud romaan oli valmis. Jelena oli Bulgakovile tõotanud, et teeb kõik, et romaan välja antaks. Sõjaoludes (II maailmasõda) ei saanud raamatut kirjastada. 1953 sureb Stalin, kuid ka siis ei taha keegi seda trükkida. 1966 1967 hakatakse lõpuks avaldama kirjandusajakirjas ,,Moskva". See avaldatakse järjejutuna ehk juppidena, lisaks oli seda 25% kärbitud. 1968 ilmub ,,Meister ja Margarita" eesti keeles raamatuna see oli esimene raamatuna trükitud variant, ehkki kärbitud versioon. 1973 ilmub Venemaal
tema saatjaskond." (470) 6) Pilatus saab andeksandmise laupäeva öösel vastu pühapäeva Kristuse ülestõusmise aeg. 7) Me ja Ma osas jätab B siiski ka võimaluse, et nad lähevad lõpuks samuti valgusesse. Kuid kuna see toimub Ivan Bezdomnõi meelemürgi mõju all nähtud unenäos, siis ei tea, kui tõsiselt seda tuleks võtta (Ivani hullumajas nähtud unenägu Pilatusest tuleks samas küll tõena võtta...). Bulgakovile meeldis mängida. BULGAKOVI KÜMME KÄSKU (Belobrovtseva, loeng Ööülikoolis AD 2000) 1. Tõtt rääkida on meeldiv ja kerge! 2. Argus on kõige hirmsam pahe! 3. Ärge kunagi ega midagi kartke! 4. Ärge kunagi ega midagi paluge, ... eriti nendelt, kes on teist tugevamad! 5. Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatutega! 6. Kõik läheb nii, nagu on õige, selle peal püsib maailm! (Woland!) 7. See, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab!
Jäi siiski endale kindlaks. See tõi kaasa tema suhtes survemeetmed, sanktsioonid. Seisnesid loomingu kritiseerimises (292 negatiivset, 3 positiivset artiklit) ja loomingu mitte avaldamises. Jätkas siiski kirjutamist ja lootmist. Surve mõjus mehele ängistavalt. Mõjutas tema vaimu, saatis kirja Nõukogude valitsusele ja ka Stalinile, meeleheitlik samm. Kui loomingut N. liidus ei vajata, lastagu tal siis lahkuda. Või kui jääma peab, tahab kirjatööd saada. Stalin helistas Bulgakovile. Kuulas selgitusi ja Bulgakov võeti teatrisse tööle. Elujärg paranes, teisalt ei hakatud loomingut ikka avaldama. „Märkmed mansettidel“ (paberist võltsitud kraeotsad). Jutustus „Diabolaad“. Diablo - saatan. Nõukogude bürokraatlikust süsteemist. „Valge kaardivägi“ Kodusõja päevil Kiievis üks perekond, kes toetavad valgeid, Nõukogude võimu vastu. Kujutab tavalisi inimesi, kistud ajalookeerisesse. Senine elu pea peale pööratud.
Pärast ,,Turbini" vaatamist palusid nad autoriga tutvumist. Wolandi prototüübiks peetakse välimuse poolest peetakse Ameerika suursaadikut tolleaegset. Friida episood. Friida oli põrgus, sest ta tappis oma lapse ära. Margarita tahab saada tagasi Meistrit, ta on kõigega nõus leppima. Friida on pandud ka sellepärast sinna, et näidata, et ka Margaritast on saanud nõid, aga hea nõid. Ta loobub oma suuimast soovist, sest tal on kahju Friidast. Tollase Moskva kurjuseriik on nii ebameeldiv Bulgakovile, et nad panevad selle igast kohast põlema. Epiloogi kirjutas Bulgakov 1939. Woland. Mephistofelese tegelaskuju ,,Faustist". Nimi on pärit ,,Faustist". Võõrapärast nime oli vaja, et lugeja taipaks, et tegelane on välismaalane. Woland tuleb Moskvasse eesmärgiga ära tuua Meister ja tema meisterliku Romaani käsikiri. Ta tuleb ka Moskvalasi vaatama, kas nad on muutunud. Ta nimetab ennast Moskvasse tulles välismaalaseks. Ta on saatuse tooja ja saatuse muutja. See seostub vene rahvaluulega
annaabi.ee 
