Budism Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis on meie elus tõde lõplikus mõttes ja mis sõltub
õppida. Ka tütarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hülgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et õppida tundma tõde kannatusest. Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma õpetust,45-aastat.Buddha suri ja tõusis kõrgeimasse nirvaanasse 80- aastasena.Legend jutustab, et tema surmale reageerisid võimsalt nii loodus, jumalad kui ka vaimud. India kombe kohaselt Buddha surnukeha põletati. Tema tuhk ja muud jäänused viidi erinevatesse paikadesse ja pandi palverännakute sihtkohtadeks ehitatud stuupadesse. Buddha väitis, et ta on praktilise ja moraalse eluviisi õpetaja. Alles hiljem hakati õpetama, et tal tekkis pärast erinevate vaimsete arengustaadiumite läbimist üli inimlikke omadusi. Mõnede legendide kohaselt oli Gautamal enne lõplikku nirvaanat 550 varasemat elu. Buddha ehk valgustatu aunime saavutanuid väidetakse olevat kümneid.
ja askeeti. Selle tulemusel loobus oma seisusest ja hakkas elama askeedina ning õppima tõde kannatusest. Oma elu lõpul (80ndal eluaastal) jõudis nirvaanasse, üsna pärast seda ka suri. Kuulutas ,,keskteed" askeesi, kus ei minda äärmustesse. Buddha ise ei kirjutanud midagi, ent peale teda on pandud kirja hulga tekste, mis on peamiselt paali ja sanskriti keeles. Kõige tähtsam Tripitaka ,kolm korvi` pühakiri, mil on kolm osa: · kloostri reeglid · Buddha kõned · filosoofilised õpetused Eksistentsi omadused: · kõik on kaduv · kõik olemasolev on määratud kannatama · ühelgi olendil ei ole muutumatut mina Budismis on kõige tähtsam meditatsioon mõtlus. Budism on jagunenud kaheks theravada ja mahajaana budism. Mahajaana on rohkem levinud. Neli üllast tõde: · kannatus on olemas · kannatusel on põhjus · kannatusele saab teha lõpu · kannatusest vabanemisele viib kaheksaosaline tee
Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur.Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes tekitada virgunud meeleseisund. Budism koosneb neljast tõest-kannatusest,kannatuse põhjusest, kannatuse lakkamisest ning sellele viivast teest. See tee on kaheksaosaline. Buddha nimetas seda keskteeks, mis väldib andumist naudingutele ja enesepiinamisele. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja sellest on võimalik vabanenda, kuna sel on põhjus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ongi olemas kaheksaosaline tee. Olenevalt inimestest, kultuuridest ja ajastust on seda teed mõistetud erinevalt. Illusioon on põhjuseks, mistõttu me pettume, kui avastame, et see miski, mida me tahtsime ei olegi kunagi olemas olnud, sest kõik olev põhineb tingitusele
Budism Budism on maailmareligioonidest üks vanimaid. Budism sai alguses 563-483 eKr Põhja-Indias elanud kuningapoja Siddharta Gautama õpetusest. Kui Gautama nägi maailmas valitsevat kannatust, loobus ta oma rikkusest ja perekonnast ning läks rändama ja süvenes mõtlusse. Kolme aasta pärast jõudis ta ärkamiseni ehk täieliku teadmiseni maailmas valitseva kannatuste põhjustest. Ta sai buddhaks ehk "virgunuks". Gautama hakkas kuulutama oma õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. Buddha õpetus ehk
Budism Rajaja Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. Pühad tekstid Õpetustekstid kirjutati üles hiljem. Kaanon kannab sanskriti k. nime Tripitaka, paali k. Tipitaka (Kolm Korvi) ning on äärmiselt mahukas. Kanoniseeriti III budistide kirikukogul keiser Ashoka ajal (270-230 eKr). Kolm osa: (Vinaja-pitaka) juhised munkadele ja kloostrireeglid; (Suutra-pitaka) Buddha õpetuskõned; (Abhidharma-pitaka) filosoofilised traktaadid (suutrad)
väljendub sünni ja surma ringis (sansaaras). 2. Kannatusel on põhjus (avidya, 'teadmatus'), mis väljendub ahnitsemises või kiindumuses millegi/kellegi vastu (trisna). 3. Kannatusest (sh sansaarast) on võimalik vabaneda selle põhjustaja kaotamisega ja saavutada täielik vabanemine (nirvaana). 4. Selleks on olemas kaheksaosaline tee: õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlemine, mõtlus, keskendumine. Budalase eesmärk on nirvaana (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine). Meie oma "mina" ja asjade väline külg on buda õpetuse järgi vaid meelepete ja illusioon (maya, maaja), mis on olemas vaid niipalju, kui inimene talle ise väge annab. Neli põhipahet budistlikus käsitluses: 1. kõigi kuue meele (sealhulgas mõtlemine) kaudu saadav nauding, 2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma, 3. väärusk, 4. nõmedus e. teadmatus (rumalus).
· ärkamine viigipuu all · Benarese (Varanasi) Isipatana-hirvepargi jutlus, · rändas 44 a õpetades · suri 476 Kushinagara lähedal Budismi 4 ÕILSAT TÕDE 1) elu on kannatus dukkha 2) kannatusel on põhjus: soovid ja ihad tanh 3) soovid ja ihad võivad kustuda nirvna 4) kannatusest on olemas väljapääs, 8-osaline tee 8 nidan't 1. õilis tõde ,,See, oh mungad, on õilis tõde kannatusest: sünd on kannatus, vananemine on kannatus, haigus on kannatus, surm on kannatus. Vihatud asjade ligiolu on kannatus, armastatud asjade eemalolu on kannatus, selle tahtmine, mida me ei saa, on kannatus. Lühidalt: 5-kordne takerdumine olemasollu on kannatus." 2. õilis tõde ,,See, oh mungad, on õilis tõde kannatuse põhjusest: iha, mis viib uuestisündimiseni, koos naudingu ja soovidega, leides oma rõõmu
Budism Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. Hierarhia munkluses eksisteerib, kuid väliseid tunnused puuduvad, st kõik mungad on väliselt võrdsed. Mõnedes Tiibeti budismi koolkondades, näiteks nyingmapas, on kooselu naistega lubatud. Budda Skajamuni Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada.
Budism Keity ja Katleen Budism Indias tekkinud õpetus ning seejärel mujale levinud tarditsioon,kultuur, õpetuste kogum Eekujuks on Buddah Šākjamun Eesmärgiks on inimeses virgunud meeleseisundi tekitamine Õpetuse põhimõisted Neli õilsat tõde Sansaara ja nirvaana Tegu Sõltuvuslik tekkimine Tühjus Isetus Neli õilsat tegu 1. Maailm on täis kannatusi. Kannatusi põhjustavad haigused ja surm, lahusolek, vihkamine ning võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab kurbust. Seda tõde nimetatakse kannatamise tõeks. 2. Inimliku kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes. Seda tõde nimetatakse
Budism Budismi kolm kalliskivi · Triratna Kolmikaare Buddha, õpetaja/virgunu Dharma õpetus/Seadmus Shangha kogukond Buddha/Buda · Gautma Siddhartha/Gotama Siddhatha 624544/ 566486 kõik er inevad arvestused arvestavad, et buddha elas 80 aastat.S ündis Indias, tänapäeva Nepaalis. Kui ta s ündis, siis sellega seoses on mitmeid imelisi lugusid: tema ema olevat n äinud valget elevanti, kellel oli seitse mõhna ja siis sündis poeg ema küljepealt, maandus koheselt jalgadele jne.. Usutakse, et buddha on siia maailma s ündinud korduvalt. Neli elumärki, mida ta näeb, siis saab temast suur usujuht, kui aga ei n äe, siis ei saa
Budism 2009 Budism Budism on Buddha Skjamuni ning see arvatavasti 6.5. saj eKr ning selle põhjal Indias tekkinud õpetus ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Buddha sündis praeguse Nepaali territooriumil väidetavalt feodaalriigi kuninga perekonnas. Midagi täpset tema edasise elu kohta teada pole. Arvatakse, et ta õppis munkade juures ja jõudis aja jooksul nendest kõrgemale arengutasemele ja töötas välja oma arusaamad õigetest eluviisidest ja hakkas neid rahva seas kuulutama, pannes seega aluse uuele usule. Rändjutluste tulemusena tekkisid hiljem kloostrid, kus hakati tema õpetusi järgima. Lühidalt kokku võttes propageeris
Ta nägigi ja hakkas askeediks, aga see ei aidanud. Läks Bodhi-puu alla mediteerima, kuni saab valgustatuse. Saigi valgustatuks e. Buddhaks. 4 üllast tõde: 1. tõde kannatuses elu ongi kannatus 2. tõde kannatuse põhjusest kannatusel on põhjus, võrgutatus 3. tõde kannatuse lakkamisest 4. tõde teest kannatuse lakkamiseks (õilis 8-osaline tee kesktee, milles tuleb vältida äärmusi) Lunastusõpetus Lunastusseisund nirvaana (tühjus) Dharma Samsaarast saab välja vaid enda pingutusega, ainult mungad võivad välja pääseda. Jumalatel puudub roll inimese lunastuses. Inimene võib nirvaanasse jõuda ainult läbi 8-osalise tee. Kausaalsus põhjuslikkus, kõik asjad on millegi poolt põhjustatud AVIDYA teadmatus, nõmedus Kolm kalliskivi, millele toetub · Buddha · Dharma e. õpetus · Sangha e. kogudus Pühakiri: ,,T(r)ipitaka", tähendab kolme korvi õpetust. Meetodid:
BUDISM Budism Budismi määratletakse erinevalt. Mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist, teised näevad selles aga põhiliselt filosoofiat. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat. Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse ,,budismist", nemad ütlevad ,,Buddha-dhamma" või ,,dharma" Budismi ajalugu Traditsioonilise dateeringu järgi on budism 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia. See on üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse alused Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Budismi õpetustest tuntuimad on neli õilsat tõde ja kaheksaosaline tee. Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) Budism näeb elu kui pidevat muutumise protsessi.
Noored buda mungad kannavad traditsioonilisi kollaseid mungarüüsid. Seda värvitooni nim safraniks. Buda mungad elavad sellest, mis neile antakse kausitäis riisi võib olla terve päeva toit. Indias nimetatakse budistide templit või pühamut stuupaks, Tais vatiks, Hiinas ja Jaapanis aga pagoodiks. Mõnda ehitisse saab sisse minna, teised (eriti stuupad) pole seest õõnsad, vaid monoliitsed nagu ausambad. Enamasti kuuluvad templite juurde Buddha kujud ja nikerdused. Mõned külastajad toovad lilli või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid. Budistlikku templit kaunistavad lilled ja küünlad. Sageli müüakse lillekimpe ja lõhnarohtusid sissekäigu juures, kust inimesed saavad neid jumalateenistusele tulles osta. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia
Budism · Budism on Buddha Skjamuni õpetus ja mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Tekkis 6.5. saj eKr Indias. · Rajaja on Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama,kes pärines Põhja-India valitsejasoost. · Ta sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Buddha Skjamuni Reeglid ja Tõekspidamine · Budismi põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde: · 1. tõde kannatusest, · 2. tõde kannatuse põhjusest, · 3. tõde kannatuse lakkamisest ja · 4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. · Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda kuna kannatusel on põhjus. · Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism termineid: sansaara ja nirvaana.
Budism Mario Vaiksaar 10.b Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände.
Maailmas j2rgiate arvu poolest teisel kohal, usund. Nimetus tuleb peajumala Budd(h)a j2rgi. T2hendab valgustatu, virgunu 563a e.Kr syndis v2idetavalt Nepalis. Elas tavaliselt. Algul tavainimene ja sis avastab vaimuliku maailma ja hakkab r2ndama jnejne. Budismi teooria igas inimeses on budda v6imalus. Eesm2rk on j6uda nirvaanasse, t2iusliku rahu ja 6nnistatuse seisund. (palju v6imsam kui kristlik paradiis) Buddha sureb 80 aastaselt ja tema viimased s6nad on 2rge lootke abi kelleltki teiselt peale iseenda. Kaks koolkonda mis hakkavad seda j2rgima 1) Hinajana vanameelne, v2idab et 6petus on muutumatu, edasiarenemat 2) Mahajana v2idab et B. 6petus areneb edasi nii nagu inimestel vaja on Budistlik 6petus toetub kolmele nn kalliskivile 1) Budda k6rgem valgustatus 2) Dharma aitab j6uda valgustatu seisundisse 3) Sangha need, kes usuvad Buddat
Budism · Budism on Buddha Skjamuni ( arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni · Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines PõhjaIndia valitsejasoost. · Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35 aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. · Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. saj
Budism Budism tekkis VI saj. ekr. Kirde-Indias. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddhartha Gautama. Tema sünni- ja surma aastat täpselt ei teata, kuid tõenäoliselt elas ta aastail 556-486 ekr. Ühe eluloolise legendi järgi koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule kombele sünnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi nähes mungaks. Et ennustus ei täituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad isa luksusliku palee kaitsvate müüride vahel
Budism · Budism on Buddha Skjamuni ( arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni · Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines PõhjaIndia valitsejasoost. · Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35 aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. · Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. saj
Budism Elu mõte Aivi Õunap ja Helena Taim 4 tõde Click to edit Master text style 1. Elu on kannatus. Second level Third level Fourth level 2. Kannatusel on põhjus. Fifth level 3. Kannatust saab kaotada. 4. Virgumisele viib 8- osaline tee. 8-osaline tee 1. Õige vaade ehk arusaam 4 tõe mõistmine. 2. Õige meelll julmusest vabad mõtted. 3. Õige kõnelemine- hoidumine labasest jutust. 4.Õige tegu- halbade tegude vältimine. 5. Õige eluviis- vägivaldsusetus, mõõdukus söömises, leebus. 6. Õige püüdlemine- vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus- teadmine, mis on tõed. 8. Õige keskendatus- kõik on suunat
Budaism Ülari,Margus,Vladimir Ajalugu Ajalooline Buddha Skjamuni õpetas meile, et püsitus ja muutumine on elus paratamatud. Elu on sündmuste ja nähtuste vool, mis on lakkamatus muutumises. Kõik nähtused sõltuvad mingitest tingimustest ning nende tingimuste muutudes muutuvad ja kaovad lõpuks ka nähtused. Selline on Buddha seadmus vastastikusest sõltuvusest ehk sõltuvuslikust tekkest (sanskriti keeles prattyasamutpda). Budism ise allub samuti sõltuvuslikkuse seadusele. Ajalooalased uuringud tõendavad püsitust ja
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha.
Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati.Tsölibaat on teadlik loobumine abielulisest kooseluvormist või seksuaalsest tegevusest.Kui keegi tahab mungaks saada tuleb tal munga ees anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab õpetuse kõige tähtsamaid punkte.Milleks on- Mina usaldan Buddhat. Mina usaldan õpetust. Mina usaldan munkade ühendust.Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid. Buddha õpetuse kohaselt peab ta söögipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ülesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse sooritada heategu, mistõttu tänulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma rüü ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks.Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku
patriarh - õigeusu kiriku juht paavst e. Rooma piiskop - piiramatu võimuga Jumala esindaja Maa peal kirikukogu - katoliku kiriku kõrgeim organ, allub paavstile kardinal - paavstist järgmine ametiisik munk - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud meesisik nunn - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud naisisik BUDISM (budistid, buda usulised) 6 - 5 sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus. Rajaja - Sakjamuni (e. Gautama, Siddhartha, Buddha)sünd. Nepaalis, arvatakse elanud aastail 560- 480 e.m.a. (vt. kronoloogia) Pühakirjad (kanoonilised tekstid) - Tipitaka, Kandzur Ainestik - budism, filosoofilised ja teaduslikud teemad. Jumal - puudub, algolemus on üks (dharma), mingit kindlat tunnust kehastav informatsioonikvant.
-) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja Okeaanias, Aafrikas ja Aasias. -) Tavaliselt puudub kindel rajaja.
Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske hinduism, budism, sikhism Suurimad religioonid maailmas: 1. Kristlus 2 miljardit järgijat 2. Islam 1.3 miljardit järgijat 3. Hinduism 900 miljonit järgijat tekkis 10. Saj e.Kr Indias 4. Ateistid ja agnostikud 850 miljonit inimest 5. Budism 360 miljonit järgijat tekkis 6. Saj e.Kr Indias 6. Sikhism 23 miljonit järgijat tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas 7. Judaism 14 miljonit järgijat tekkis 14. Saj e.Kr Soome-Ugri rahvususundid Mõisted.
• Monistlikud - keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip • nt. taosim (dao) ja hinduism (brahman) • Leviku alusel • Lokaalsed - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatud piirkonnaga • Maailmausundid - levinud üle maailma • Missioneerivad maailmausundid - tegelevad aktiivselt oma usundi tõekspidamiste levitamisega • nt. kristlus, islam, ka nüüdisaegsed hinduismivoolud, Tiibeti budism • Mitte misioneerivad • nt. judaism • Kosmopoliitsed missioneerivad vähemused • nt. Jehoova tunnistajad, mormoonid, mitmed uususundid • Algallikate alusel • Raamatuusundid - on olemas autoriteetne pühakiri • nt. Piibel, Koraan • Pärimususundid - pühakiri puudub, religiooni põhisõnumit antakse põlvkonnalt põlvkonnale edasi suuliselt • nt. maausk RELIGIOONIDE UURIMINE
HINDUISM Puudub teadaolev rajaja. Igavene religioon. Puudub ühtne usutunnistus või pühakiri. Religioonidzungel. Hindu peab pühaks Vedasid (pühatekste). 4 vedat: Saavutada vabanemine, kus taassündide ahel lõppeb. Polüteistlik religioon e palju jumalaid (Brahmani ilmumisvormid). Trimuti ehk kolmikkuju: loov, säilitav (Višnu) ja hävitaja jumal (Šiva). Višnu, tuleb korratuse puhul appi, kehastus avataara. Suuri kehastusi kokku 10 (Rama, Grišna, Buddha, Galki - pole veel tulnud siia maailma). Lisaks nendele lugematu arv väikseid jumalakehastusi. Õiglane kuningas Rama (Rama eepos), ustava kaaslasena esineb ahvikuningas Hanuman. Jumal Krišna, kõrgema teadmuse kehastus. Krišna austamine tõusis esile 15. sajandil. Šiva, kuninglik tantsija, kes tantsib loomise ja hävitamise tantsu, hävitab ka rumalust ja rahutust ning inimesi kiusavaid deemoneid. Askeetide jumal, laubal olev kolmas silm suletult
konservatiivideks; liberaalideks ortodoksed ei pea neid üldse juutideks, sest nad ei hoia kinni muistsetest praktikateks. KRISTLUSE TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Kristlus on sündinud judaismist * Kristlus on maailma suurim ja mitmekesisem religioon * Suurimad kristlikud suunad: õigeusk, katoliiklus ja protestantism * Protestandid jagunevad: luterlased, anglikaanid, baptistid, nelipühilased, adventistid, Jehoova tunnistajad. * Jeesus sündis neitsist ja suri ristil * Olulisim palve Meie Isa palve * Ainujumal, kelles on kolm isiksust. * Piibel koosneb vanast ja uuest testamendist. Vana testament ehk tanah. Uus testament koosneb neljast evangeeliumist ehk rõõmusõnumist. * Kindel väide, mida tuleb tõena võtta dogma * Kristlikule traditsioonile omane nähtus usutunnistus * Kristlikud tavad ja rituaalid sakramendid/salasused * Olulised usupühad: advent oodatakse Jeesuse sündi; jõulud jeesuse sünnipäev;
Jumalaid umbes 300 000 000, korraga nii panteistlik, polüteistlik kui ka monoteistlik usund, kus on palju jumalaid, kes pärinevad kõik ühest ning otseselt kõik ei kummardatagi alati. Peasuunad: 1. Višnuism-monoteistlik, kummardatakse ainujumal Višnut, kelle ülesandeks on maailma säilitamine ja katsmine, ta on sinise naha ja nelja käega, tema erinevad kehastused on Rama, Buddha, Krišna. 2. Šivaism-kummardatakse jumal Šivat, kes on hävingu ja loomise jumal, tantsu abil luuakse ja hävitatakse maailma, tema nahk on hallikassinine, mis sümboliseerib surnute tuhka, pikkade juustega, millest voolab välja Ganges, oli algselt askeet, laubal on kolmas silm, kui see avatakse, siis maailm hävib, usutakse, et reaalne on see, mida me ei näe, füüsiline reaalsus on illusioon.
Brahman jumal kui lõputu, igavene ja vormitu Aatman hing/maailmahing, mis annab elu kõigile olendeile. Isvara ülim isikustatud jumal Purusa universum Deevad jumalad, jumalannad, jumalused. Asurad deemonid 3 peajumalat Brahma(looja loovus), siva(hävitav jõud), Visnu(loov jõud) BUDISM Budd(h)a, Buda, Budha virgunu 6. Saj ekr. usurajajaks peetakse Sidharta Gantama-t 2 põhisuunda: 1)Hinajana, 2)Mahajaana Põhimõtted millele budism toetub 1)Buddha virgunu 2)Dharma seadmus/kohus Ühtne tervik 3)Sangha munklus Maailm jaguneb 3-ks: 1)sooside maailm sümboliseerivad deevad (pooljumalad) see maailm, milles tavaliselt inimesed liiguvad, 2)kättesaamatu, 3)vormitu, kujutu makrokosmos, inimene mikrokosmoses mikrokosmos jaguneb 7-ks kestmeks, mis aitavad inimesel end tundma õppida. 1)aju-kroonkese 2)kolmas silm 3)kõri 4)süda 5)naba 6)kõht - eesmärgiks vabaneda sugutungist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
