summutussüsteem on häiritud). 4. Lõppharud innerveerivad miimilisi lihaseid · N auricularis post m auricularis post, m occipitalis, aferentsed kiud välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha innerveerimiseks · Ramus digastricus m digastricuse tagumine kõht, m stylohyoideus · Näoharud moodustavad plexus parotideuse a. Ülemine tüvi rr temporales, zygomatici, buccales supm frontalis, kõrva ja silmaümbruse, ülehuule ja põsepk ülaosa lihased b. Alumine tüvi rr buccales inf, r marginalis mandibulae et collipõsepiirkonna alaosa, alahuule ja lõua lihased, platysma Ühepoolset halvatust iseloomustab suunurga allavajumine, nasolabiaalvao lamenemine, silma sulgumisvõimetus jm. 3. N glossopharyngeus 9, 3 vistseraalkaare närv
lõuatsinärv – n. mentalis lõuats, alamokk eemaldaja närv – n. abducens silmalihaseid Näonärv: * kaudaalne kõrvalestanärv – n. * kõrvalest auricularis caudalis * kakskõhtlihas * kakskõhtlihase haru –ramus digastricus * kõrvalesta lihased, alalaug, * kõrvalesta-launärv – n. silmasõõrlihas auriculopalpebralis * põse, moka, nina lihased * põseharud – rami buccales * alalõuaserv * alalõuaserva-haru – ramus marginalis mandibulae * kaelanahalihas * kaelaharu – ramus colli tagasikulgev kõrinärv – n. laryngeus söögi- ja hingetoru recurrens lisanärv – n. accessorius * dorsaalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea lihas * ventraalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea & rinnaku- pea lihas,
lingualis tagumine tüvi n. mandibularis gangl. trigeminale n. trigeminus nucl. pontinus n. trigemini 3.2 N. facialis (VII), näonärv Tuumad: a. Nucl. n. facialis: EVE (päristuum) miimilised ja suupõhja lihased: m. levator veli palatini, m.stapedius, sealt algavad branhiomotoorsed kiud b. Nucl. salivatiorius superior: ÜVE nina limaskesta, pisara- ja nüljenäärmete innervatsioon (va gl. parotidea ja gll. buccales), parasümpaat. tuum, närvid lülituvad ümber parasümp. ganglionites: gangl. pterygopalatinum (gl. lacrimalis) et submandibulare (gl. sublingualis et submandibularis) c. Nucl. gustatorius: EVA maitsmine d. Nucl. solitarius: ÜVA suuõõne piirkond e. Nucl. pontinus n. trigemini: ÜSA naha tundlikkus f. Nucl. spinalis n. trigemini: ÜSA naha tundlikkus Kõikide tundeneuronite kehad on ganglion geniculis, mis paikneb n. facialise 1. ja 2. lõigu piiril
parotidei, mis annavad n facialis'ele üsa kiude ja IX närvi parasümpaatilisi kiude gl parotidea innerveerimiseks. Plexuse ülemine tüvi rr temporales, zygomatici, buccales innerveerib m frontalis't, kõrva ja silmaümbruse, ülahuule ja põsepiirkonna ülaosa lihaseid; alumine tüvi rr buccales, r marginalis mandibulae et colli
Nägemisnärvis on kahte tüüpi motoorseid kiude: somaatilisi ja sekretomotoorseid kiude. Somaatilised motoorsed kiud innerveerivad miimilisi lihaseid (koos platysma´ga), suupõhjalihaseid (m. stylohyoideus, m. digastricus´e tagumine kõht), m. levator veli 3 palatini, m. stapedius. Sekremotoorselt innerveeritakse nina limaskesta, pisara- ja süljenäärmeid ( v.a. gl. parotidea, gll. buccales) ( Lepp jt 1990: 12). 4 2 PERIFEERNE NÄONÄRVIHALVATUS Perifeerne näonärvi halvatus põhjustab terve näopoole halvatuse ning toob kaasa ka mitmeid eri sümptomeid. Sageli, lisaks näo miimilise muskulatuuri töö häirumisele, kaasub näonärvi halvatusega maitsetundlikkuse nõrgenemine (keele eesmiselt kahelt kolmandikult), pisaraerituse lakkamine ja hüperakuusia (m
mälumisliigutusi külgedele, ette ja taha, üles ja alla. Keel ja põsed hoiavad toidupala mälumispindade vahel ja sees. Mälumise poolt stimuleeritud süljevoolus valmistab toidupala kontsistentsi neelamiseks ette. Suus toimub ka maitsetaju, mis omakorda põhjustab reflektoorselt süljevoolust ja maosekretsiooni. 5.1. Sülje koostis ja omadused Ööpäevas moodustub ~1...1,5L sülge. Sülge sekreteerivad väikesed seinasisesed süljenäärmed: gll. labiales et buccales, gll. palatinae et linguales ja suured seinavälised süljenäärmed gl. parotis (seroosnäärne), gl. submandibularis (seroosnääre) ja gl. sublingualis (ülekaalukalt mukoosnääre). Sülg moodustub süljenäärmete aatsinusrakkudes, kus tekib esmassülg (vereplasmaga isotooniline), millest liikumisel läbi määrmejuhade Na+ ja Cl- resorbeeritakse, K+ ja HCO3- sekreteeritakse. Kiirema süljesekretsiooni korral ei jõua need protsessid väga
laes tonsilla pharyngealis Väikesed süljenäärmed külgseinas ostium pharyngeum tubae auditivae seinasisesed torus tubarius glandulae labiales avaneb suuesikusse recessus pharyngeus glandulae buccales avaneb suuesikusse - pars oralis (mesopharynx) glandulae palatinae avaneb pärissuuõõnde pehmesuulae alaservast kõri ülaservani glandulae linguales avaneb pärissuuõõnde ühendub ees kurgukitsuse kaudu suuõõnega enamik seganäärmed
annaabi.ee 
