linnalises asulas olevad ettevõtted ning tööstused tehnoloogiliselt rohkem arenenud ning oma olemuselt suhteliselt spetsiifilised. Maapiirkondades olevad ettevõtted jäävad enamasti oma arengult alla linnades ja nende lähiümbruses olevatele ettevõtetele. Samuti on maapiirkonnas asustus ning töökohtade arv kümneid kordi väiksem kui linnas. Seetõttu on loogiline oletada, et kui töökoht asub linnalises asulas, on eeldus enamasti ka suuremale keskmisele brutopalgale. Vastava teguri mudelisse lülitamiseks on töö autorid lähendmuutujana kasutanud linnalises asulas elavate inimeste osakaalu kogu maakonna elanikest. Erinevad uuringud on näidanud, et meeste palgatase on märgatavalt kõrgem kui naistel. Seega võib oletada, et piirkonnad, kus on kõrgem meeste osakaal, on ka kõrgem palgatase. Seega on töö autorid testitavasse mudelisse lülitanud ühe muutujana ka meeste osatähtsuse kogu tööhõivest.
Küttele kulub 22L/100km, kütteliiter maksab 1,2. Talveperioodil on kütusekulu norm 10 % suurem. Talve- ja suveperioodi pikkus on võetud võrdseteks. Aasta keskmine kütusekulu KK on: 23,1L/100km (küttekulu + talvine küttekulu / kahega) Sealhulgas määrdeainetele MA kulub 2,5% kütuse hinnast ehk 641,70 Kütte- ja määrdeainetele kulub kokku: 25668 + 641,70 = 26309,70 Töötasu aastas: 700 (bruto) x 12 = 8400 Sotsmaks ja töötuskindlustus moodustavad 33,5 % brutopalgale lisaks: 700 x 1,335 x (12 + 28 / 30) = 934,50 x 1,33 = 1242,89 Otsekulud kokku: OK = amort + remont + rehvid + ülevaatus + kindlustus + küte + palk OK = 56000 + 1832 + 488,25 + 60 + 400 + 26309,70 + 8400 = 93489,95 Üldkulud moodustavad 13,59% otsekuludest ÜK = 0,1359 x OK = 0,1359 x 93489,95 = 12705,28 Omahind = OK + ÜK = 93978,20 + 12705,28 = 106683,48 kulub aastas autole kokku antud tingimuste juures Omahinna struktuur (100%): Määrdeained 0,80% Küte 32,10% Amort 32,92%
sellest hoolimata konkureerivad nii avatud kui ka suletud sektori ettevõtted samal tööjõuturul. Pikema perioodi jooksul kiiresti kasvav palk sunnib seetõttu tööstusettevõtteid soodsamate tootmiskuludega asukohta otsima. Joonis 3. Tööjõu ühikukulu aastakasv. KOKKUVÕTE Uurimimistööd kirjutades ja materjalide uurides tuli välja ,et palga kiire kasvu on enamasti põhjustanud alamplaga tõus.Alampalga tõus andis tõuke suuremale brutopalgale. Veel on palga tõusu mõjutanud ettevõtte palgaskeemid, see tähendab , et brutopalk ei koosne ainult teenitud tundidest, vaid ka lisatausudestvõi tulemustasudest. Tootlikus on jäänud palga kasvust maha ja see tõttu on kasvanud tööjõu ühikukulu. Töö tootlikkust on mõjutanud palju ettevõttete tegevus plaan,see tähendab seda,et ettevõtted oma firmas hajutanud riigis laiali, et oleks töötajal mugav ja meeldiv käia tööl. KASUTATUD ALLIKAD Palgainfo Agentuur (16.01.14)
Ettevõte maksab tulumaksu erisoodustustelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamakstud dividendidelt · Isiku tulumaks maksumäär 21 %, maksuvaba tulu 144 eurot kuus Isik maksab tulumaksu palgalt, ettevõtluse tuludelt ning muudelt tuludelt Tulumaksu kinnipidaja äriühing või FIE, kes teeb tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid. Näide: Vastavalt kokkuleppele on Siimu brutopalk (väljateenitud töötasu) 480 eurot. Ettevõte peab Siimu brutopalgale juurde arvestama järgmised maksud: 1. sotsiaalmaks 33 %: 480 * 33 % = 158,40 2. töötuskindlustusmakse 1,4 %: 480 * 1,4% = 6,72 11 Ettevõte peab Siimu brutopalgalt kinni pidama järgmised maksud: 1. Kogumispensioni makse 2 % : 480* 2% = 9,6 2. Töötuskindlustusmakse 2,8 %, 480 * 2,8 % = 13,44 3. Tulumaks 21 %. Tulumaksu arvestamisel rakendatakse maksuvaba miinimumi, so summa, mille ulatuses tulu on maksuvaba
teel. 1) Otsesed maksud makstakse riigile vahetult oma tuludelt Otsesed maksud on nt: Tulumaks (sh FIE tulumaks) - (11.09% kohalikule omavalitsusele+ 9.91% riigile) - tulumaksuvaba miinimum 144. Ettevõtte tulumaksu võetakse väljamakstavatelt tuludelt, uuesti investeerimisel maksu ei pea maksma. Sotsiaalmaks 33% (20% pensionifondi + 13% haigekassasse). Maksab tööandja vastavalt inimese brutopalgale. Töötuskindlustus (2,8% töötajalt +1,4% tööandjalt) Pensionikindlustus (II sammas e. kohustuslik kogumispension: ise 2%+riik 4%) 2) Kaudsed maksud on inimesele maksmiseks nö valikulised, kujutavad endast teenuste ja kaupade hinnalisa. Kaudsed maksud on nt: Käibemaks - 20% enamikele kaupadele / 9% haridusteenustele ja ravimitele / 0% eksportkaupadele, sadamates, lennujaamades Tollimaks kaupade tollimaks EL-s puudub. Maamaks - maksab maa omanik, kasutaja, hoonestusõiguse omanik
koristuskulud). Tinglikult võib lugeda garažeerimiskulude hulka ka auto pesemise ja puhastamise kulud. Palgakulu all mõeldakse autojuhile makstavat töötasu koos kõigi riiklike maksudega. Juhi brutopalgale lisanduvad sotsiaalmaks (20%), ravikindlustusmaks (13%) ja töötuskindlustusmaks. Komandeeringus oldud päevade eest makstakse autojuhtidele tulenevalt seadusest lähetustasu. Lähetustasude pealt riiklikke makse ei maksta. Vajadusel makstakse juhtidele välismaal viibides ka majutustasu
annaabi.ee 
