Tartu maakonnas oli töötuid samuti kõige enam 2000. aastal 11,4 %. Järgnevatel aastatel on töötute osakaal Tartu maakonnas stabiilselt langenud, mis 2005. aastal oli ainult 4,5 %. Harju maakonnas on olnud uuritavate aastate kõrgeim töötuse protsent 2001. aastal 11,6 % ja madalaim 2006. aastal 4,3%. Eesti keskmine töötuse protsent on langenud 2003-2006 iga aastaga paari protsendi võrra. Kõige suurem töötus on olnud kogu Eestis aastal 2000. 1.3. Brutokuupalga muutused Eestis põhitegevusalati perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmise brutopalgaga Palkade erinevusel võib olla mitmeid erinevaid põhjusi. Peamiseks põhjuseks on piirkonna üldine elatustase, ettevõtte palgapoliitika, piirkondlikust üldisest elatus- ja palgatasemest. Eesti majanduskasv on olnud viimased aastad suur ja see on toonud kaasa brutokuupalga kasvu. Tabel 1. Keskmine brutokuupalk Eestis põhitegevusalati perioodil 2000-2007
uus majandustõus. Mõningad selgitused: Brutopalk Ehk kogupalk - töövõtja töötasu, millelt ei ole tehtud mahaarvatusi. Hõlmab tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahalise tasu (loonustasu). Vastand: netopalk. Keskmine palk näitab tööandja poolt täistööajale taandatud töötajatele keskmiselt palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul. Keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud -- tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest. Töötaja -- isik, kellega on sõlmitud tööleping määramata või määratud ajaks (arvesse lähevad ka töölepingud hooajatööde tegemiseks), ja isik, kes töötab avaliku teenistuse seaduse alusel või teenistuslepingu alusel. Avaldatavad keskmised brutopalgad ja tööjõukulud on taandatud täistööajaga töötaja
................................................1 SISUKORD..........................................................................................................................2 1.1 Brutopalga muutused Eestis põhitegevusalade järgi aastatel 1992-2001......................3 Keskmine palk näitab tööandja poolt täistööajale taandatud töötajatele keskmiselt palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul. ....................................................................3 Keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud -- tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest................................................................................................3 1.2 Toidukaupade kulutuste TOP-10 muutus aastatel 1997, 1999, 2001 ja 2003...............4 1.3 Lorenz´i kõver sissetulekute baasil 1997 ja 2003 aasta andmetel.................................6 2.1 Põllumajandusmaa kasutamine Eestis aastatel 1991 kuni 2004....................................7 2
KASUTATUD ALLIKAD 1. Eesti keele instituudi kodulehekülg. http://termin.eki.ee/esterm/concept.php?id=970&term=palk (15.11.17) 2. Minuraha kodulehekülg. https://www.minuraha.ee/palkjamaksud/ (15.11.17) 3. Rank, S. (2017) Äripäev. Euroopa Komisjon: Eesti majanduskasv kiireneb http://www.aripaev.ee/uudised/2017/05/11/euroopa-komisjon-eesti-majanduskasv-kiireneb (27.11.17) 4. Statistikaameti kodulehekülg. I kvartalis keskmise brutokuupalga kasv veidi kiirenes (2016) https://www.stat.ee/pressiteade-2016-060?highlight=palgatõus (16.11.17) 5. Äripäev. Palgatõus on liiga kiire? Jama! (2016) http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2016/05/27 / palgatous-on-liiga-kiire-jama (27.11.17) 7
hindavad oma konkurentsivõimet väljaspool Eestit endiselt tugevaks ning hinnangud eksporditellimuste hulga kohta nii hetkel kui ka ettevaates on viimase kuue aasta optimistlikemad. Seega prognoosib Eesti Pank, et: a) Ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime prognoosiaastatel ei muutu. b) Ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime prognoosiaastatel halveneb. c) Ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime prognoosiaastatel paraneb. 7. Eesti Panga prognoosi kohaselt keskmise brutokuupalga kasv jääb kiireks, jäädes aastatel 2018-2020 vahemikku 5,7%-6,2%, sest tööturul on endiselt puudus tööjõust. Võrreldes varasemate aastatega on tööandjatel aga kergem tööjõukulude kasvu katta ja eksporditurgude kiiremat hinnakasvu arvestades ei ohusta tööjõukulud konkurentsivõimet nii palju kui varasematel aastatel. Muuhulgas leevendab surve brutokuupalga tõstmiseks asjaolu, et: a) Võrreldes varasemate aastatega import väheneb prognoosiperioodi vältel.
konkurentsivõime nõrgenemine. PALGA KASVU PÕHJSED JA TAGAJÄRJED Palk ja tööjõukulud Keskmise brutopalga kasvu kiirenemine oli 2013. aasta esimesel poolel majandusaktiivsuse pidurdumisega vastuolus. Tööjõukulude ehk palgafondi osakaal SKP-s suurenes. Kogutoodangu reaalne aastakasv ulatus 2013. aasta esimesel poolel 1,2%-ni ning sesoonselt ja tööpäevadega korrigeeritud arvestuses majandus nii esimeses kui ka teises kvartalis eelneva kvartali suhtes langes. Keskmise brutokuupalga kasv esimesel poolaastal siiski kiirenes 7,4%- ni, sealjuures teises kvartalis isegi 8,5%-ni. Palga- ja majanduskasvu vastassuunalist liikumist saab osaliselt selgitada tööturu tavapärase inertsusega, mistõttu hakkab tööjõukulu vähenenud majandusaktiivsusega kohanduma kuni kahekvartalilise hilinemisega. Jooksevhindades SKP jätkuvalt suhteliselt kiire kasv (poolaastal keskmiselt 6,2%) ning kogurahvatulu kasvu kiirenemine 9,5%-ni võimaldas
aastal veel neli tegevusala finants- ja kindlustustegevus, kinnisvaraalane tegevus, avalik haldus, riigikaitse ja kohustuslik sotsiaalkindlustus ning muud teenindavad tegevused. Keskmine täistööajale taandatud töötajate arv kasvas 2012. aastal 2011. aastaga võrreldes 4,2%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 5,4%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid 2011. aastaga võrreldes 14,3% palgatöötaja kohta ja mõjutasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,3 protsendipunktiga. 2012. aastal vähenesid ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud ainult kahel tegevusalal. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk 2012. aastal ehituse tegevusalal (10,8%) ja kõige vähem veonduse ja laonduse tegevusalal (1,6%). Kõige kõrgem on keskmine brutokuupalk info ja side tegevusalal, kus oli 2012. aastal keskmisest brutokuupalgast 1,6 korda suurem palk. Tema kannul oli väga väikese palgavahega finants- ja kindlustustegevus. Kõige madalam oli
annaabi.ee 
