Immutatud 6 40 667 22,13766863 2,2 Keskimine Kuiv paindetugevus= 4,0 N/mm2 Immutatud paindetugevus = 2,4 N/mm2 5.Järeldus Silikaatkivid sobivad kasutamiseks koos peeneteralise mördiga. Nimimõõde ± 1 Nimimõõde ± 2 Nimimõõde ± 2 Proovi keskmine kõrgus ± 1 Proovi keskmine pikkus ± 2 Proovi keskmine laius ± 2 Survetugevus 21,4N/mm2 Survetugevuse klass 20. Tihedus 1901kg/m3 Brutokuivtiheduse klass 2,0 Survetugevus 88 mm paksusega rea- ja väärikkivil ning plokkidel M25 (25N/mm²) Tihedus 1850...1950 kg/m³ Veeimavus (massi järgi) 10...15% Paindetugevus 4...5N/mm² Vastab tiheduse, paindetugevuse ja veeimavuse nõutele, kuid survetugevuse klass on erinev. (andmed www.silikaat.com)
proovikehal oli 29,3 N/mm2 ning immutatud proovikeha normaliseeritud survetugevus oli 23,1 N/mm2. Silikaattellise katselised keskmised mõõtmed olid 249,6 x 118,1 x 87,0, nominaalmõõtmed 250 x 120 x 88. Vastavalt silikaatkivi mõõtmete tolerantsi tabelile võib neid silikaatkive kasutada koos üldkasutatava ja kergmördiga, sest kivide mõõtmed varieeruvad +-2 mm lõikes. Kuivade silikaatkivide survetugevuse klass on 30 ning immutatud silikaatkivide survetugevuse klass on 25. Brutokuivtiheduse klass on 2,0 (tihedus 1907 kg/m3). Silikaatkivis sisalduv CaCO3, reageerides loodusvetes leiduva CO2-ga, läheb üle hästi lahustuvaks bikarbonaadiks. Sellest on tingitud ka immutatud kivi nõrgenemine võrreldes kuiva silikaatkiviga. [1] Kasutatud allikad 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid
Tabel 4.5 Kivi Kivi laius kõrgus [mm] [mm] 100 120 150 65 0,85 0,81 0,75 88 0,95 0,91 0,85 100 1 0,96 0,9 Normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha puhul Rs=0,91*30,8=28,03 N/mm² Normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul Rs=0,91*22,1=20,11 N/mm² 5. Järeldus Katse tulemusena saadi tehiskivi tiheduseks 1862 kg/m3, brutokuivtiheduse alusel on nende katsekehade klassiks 2,0. Tehiskivi veeimavus massi järgi tuli 11,7% ning mahu järgi 33,2%. Kuivade proovikehade survetugevuseks saadi 30,8 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus tuli 28,03 N/mm2, seega kuulub ta survuetugevusklassi 25. Veega immutatud kehade survetugevus aga tuli 22,1 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul 20,11 N/mm2. Seega veega immutamisel tehiskivide survetugevus väheneb. Paindetugevuseks saadi 1,1 N/mm2.
CSsb – 771 – 2 – 2). Katse tulemusena leitud silikaattellikivide keskmine tihedus oli 1927 kg/m³, veeimavus 10,3 % massi järgi ja 20% mahu järgi. Survetugevus kuival proovikehal on 43,1 N/mm 2 ja 34,1 N/ mm2 immutatud proovikehal. Silikaatkivide, nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm, katseliselt keskmised mõõtmed olid 249.38 mm x 118.81mm x 87.41 mm. Silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabeli kohaselt on katsetatud kivid peeneteralise mördiga. Survetugevuse klass on 45. Brutokuivtiheduse klass on 2.0. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks on 0,75. Saadud andmetest järeldub, et testitud tellised on AS Silikaati poolt kehtestatud normidest peaaegu kaks korda tugevamad. Samuti võib järeldada, et survetugevus väheneb kui kivi on kokkupuutel veega. See tähendab, et hoonete projekteerimisel peab projekteerija olema ettevaatlik silikaattellise kasutamise tingimustes. 7. KORDAMISKÜSIMUSED 1) Keraamiline tellis on valmistatud savist.
Tabel 4.5 Kivi Kivi laius kõrgus [mm] [mm] 100 120 150 65 0,85 0,81 0,75 88 0,95 0,91 0,85 100 1 0,96 0,9 Normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha puhul Rs=0,91*30,8=28,03 N/mm² Normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul Rs=0,91*22,1=20,11 N/mm² 6. Järeldus Katse tulemusena saadi tehiskivi tiheduseks 1862 kg/m3, brutokuivtiheduse alusel on nende katsekehade klassiks 2,0. Tehiskivi veeimavus massi järgi tuli 11,7% ning mahu järgi 33,2%. Kuivade proovikehade survetugevuseks saadi 30,8 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus tuli 28,03 N/mm2, seega kuulub ta survuetugevusklassi 25. Veega immutatud kehade survetugevus aga tuli 22,1 N/mm2 ning normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul 20,11 N/mm2. Seega veega immutamisel tehiskivide survetugevus väheneb. Paindetugevuseks saadi 1,1 N/mm2.
proovikeha puhul on 44,7 N/mm2. Survetugevus veega immutatud proovikeha puhul on 36,8 N/mm2. Survetugevuste suhe ehk pehmenemiskoefitsient on 0,82. Kandekonstruktiooni materjalidele kehtib nõue K pehm >0,8,seega lähtudes antud töös leitud tulemusest võib kinnitada, et silikaattellis sobib kandekonstruktsiooni materjaliks [2]. Töös kasutatud silikaattelliste survetugevuse klass on kuiva proovikeha puhul 40 ja veega immutatud proovikeha puhul 35 (vt allikas [1] tabel 2). Silikaattellise brutokuivtiheduse klass on 2,0 vastavalt tiheduse piirkonnale 1810-2000 kg/m3 (vt allikas [1] tabel 3). Võrreldes töös saadud tulemusi allikast leitavate andmetega, võib kinnitada, et katsemetoodika töötab [3]. 6. Kasutatud allikad [1] Praktikumi juhend, Praktikum 6 „Tehiskivide katsetamine“ [2] Loengukonspekt, „Ehitusmaterjalid“, L-M. Raado, E. Liisma, M. Põldaru, T. Tuisk [3] Andmeleht, „Silikaattellis“ Bauhaus URL: https://www.bauhaus.ee/media/attachments/60175540- %20Silikkaattellis_teh
Seega oli normaliseeritud survetugevuseks 26,9 MPa kuival proovikehal ja 21,5 MPa immutatud proovikehal. Silikaatkivide, nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm, katseliselt keskmised mõõtmed olid 249,82 x 118,87 x 87,68 mm. Siit järeldub, et need silikaatkivid on kasutamiseks peeneteralise mördiga vastavalt silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabelile. Silikaatkivide survetugevus klass on 15 (normaliseeritud survetugevus 29,9 N/mm²), brutokuivtiheduse klass on 2,0 (keskmine tihedus 1843,5 kg/m³). 7. Küsimused. 1. Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilisi telliseid valmistatakse savist või tellisesavist ja veest. 2. Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Keraamiline tellis põletatakse paakumistemperatuurini, s.o. temperatuur, mille juures moodustab mass, mille kaaluline veeimavus on alla 5% ja millel ei esine ülepõletuse tunnuseid
4 70 1166,7 37,9 3,7 5 41 683,3 22,3 2,2 Immutatud 2,1 6 33,5 558,3 19,1 1,9 6. Järeldus Katsetatud silikaattelliste keskmiseks tiheduseks tuli 1897 kg/m3, Kirjandusliku allika väitel kuuluvad tihedusega 1810-2000 kg/m3 silikaatkivid brutokuivtiheduse klassi 2,0 [2] Katsetatud silikaattelliste keskmine veeimavus massi järgi tuli 10,5 % ja mahu järgi 19,9 %. Kirjandusliku allika väitel vastab silikaattellis (88x120x250) EVS-EN 771-2:2011 standartile, kui veeimavus massi järgi jääb vahemikku 10-15%. [3] Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 27 N/mm 2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 25. [4]
4 60 1000 37,9 3,7 5 32 533 22,3 2,2 Immutatud 2,1 6 25 417 19,1 1,9 6. Järeldus Katsetatud silikaattelliste keskmiseks tiheduseks tuli 1878 kg/m3, Kirjandusliku allika väitel kuuluvad tihedusega 1810-2000 kg/m3 silikaatkivid brutokuivtiheduse klassi 2,0. Katsetatud silikaattelliste keskmine veeimavus massi järgi tuli 9,9%. Kirjandusliku allika väitel vastab silikaattellis (88x120x250) EVS-EN 771-2:2011 standardile, kui veeimavus massi järgi jääb vahemikku 10-15%. Katsetatud silikaattelliste (kuiv) keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 26,9 N/mm 2, kirjandusliku allika väitel kuuluvad antud tellised survetugevusklassi 25. Katsetatud immutatud silikaattelliste keskmine normaliseeritut survetugevus tuli 19,9 N/mm2,
6 5.6. Lisa Pehmenemistegur arvutatakse valemiga: 𝑅𝑖 𝐾𝑝 = 𝑅𝑘 34,84 𝐾𝑝 = =0,91 38,38 6. JÄRELDUSED Tihedus on seoses keha massi ja mahuga. Proovikehade keskmiseks tiheduseks tuli 1977,07 kg/m³. Erinevatest allikatest uurides on meie katsekehade tihedus üsnagi sarnane teiste silikaattelliste tihedustega. Silikaatkivide brutokuivtiheduse alusel tuli katsekehadel klassiks 2,0. Veeimavus on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. Veeimavust mõjutavad kehade erinevates olekutes kaalutud massid. Kui tihedus arvutada mahu järgi tuleb arvesse võtta veel keha maht ja vee tihedus (vee temperatuurist sõltuv). Antud katsel tuli veeimavus massi järgi 9,64% ja ruumala järgi 19,07%. Mahuline veeimavus ei ületa 100%, kuna mahuline veeimavus ei saa olla suurem kui pooride kogumaht.
mõõtmed olid 249,61 x 119,71 x 88,49 mm. Siit järeldub, et need silikaatkivid on kasutamiseks peeneteralise mördiga vastavalt silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabelile. Kui vaadata üksikuid silikaatkivide katselisi tulemusi tabelist nr.1, võib järeldada, et peeneteralise mördiga on kasutatavad proovikehad: 1, 2, 4, 5 ja 6. Proovikeha nr.3 on kasutatav üldkasutatava ja kergmördiga. Silikaatkivide survetugevus klass on 20 (normaliseeritud survetugevus 22,58 N/mm²), brutokuivtiheduse klass on 2,0 (keskmine tihedus 1820 kg/m³). Küsimused ja vastused: 1. Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilisi telliseid valmistatakse savist või tellisesavist ja veest. 2. Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Keraamiline tellis põletatakse paakumistemperatuurini, s.o. temperatuur, mille juures moodustab mass, mille kaaluline veeimavus on alla 5% ja millel ei esine ülepõletuse tunnuseid. Seejärel toode jahutatakse jahututsooni külma õhu lisamisega, kus
50 50,0 60 60,0 75 75,0 Miirkus. Kui deklareeritaksesurvetugevusklass,siis ei tohi keskminenomaliseeritud survetugewsolla viiiksem kui kiesoleras tabelisselletugevusklassipuhul antudviiituhrs. LISA I Tabel 3. Silikaafkivirle liigitus brutokuidiheduse alusel Brutokuivtiheduse Tihcduscpilrkond, khss ke/n' >22W ') ') 20r0-2200 2,0 l8l0-2000 1.8 1610-1800 1.6 1410-1600 tl 1210-1400
annaabi.ee 
