Põltsamaa Ühisgümnaasium ´ Nero palee Koostas: Kristjan Kipper Põltsamaa 2010 Nero sündis Antiumis 15. detsembril aastal 37. m.a.j ning teda kutsuti alguses hoopis Lucius Domitius Ahenobarbuseks Nero iseloomu oli rikkunud tema ema, au- ja võimuahne naine. Keisrina läks tal pea üldisest austusest lõplikult segi. Ta mürgitas oma kasuvenna Britannicuse. Seejärel vabanes Nero oma emast, Agrippina Nooremast, kes oli lootnud tegelikku võimu enda kätte haarata. Osutus keeruliseks korraldada seda õnnetusena: mürgitamine, lae sissevarisemine ja laeva uputamine ei andnud tulemusi. Nero kümnendal valitsusaastal põles 9- päevases hiigeltulekahjus maha suurem osa Roomast. Tuhanded inimesed jäid peavarjuta ja puupaljaks. Rahvasuu süüdistas Nerot linna süütamises. Nero veeretas tulekahjusüü kristlaste kaela ja alustas nende tagakiusamist
Rahva ette ilmus ta tavaliselt paljajalu, ilma vööta rüüs, kandes kaela ümber salli. Paradoksaalne isiksus: ta oli artistlik, sportlik, brutaalne, nõrk, sensuaalne, ekstravagantne, sadistlik ja biseksuaalne Enne keisriks saamist 51. aastal sai endale konsuli tiitli tagati sissepääs nelja kõrgemasse preestrite kolleegiumisse 53. aastal abiellus Nero oma adopteerimise teel saadud õe Octaviaga, kes oli ühtlasi Britannicuse õde ja Claudiuse tütar. Aastal 54. mürgitas Agrippina (Nero ema) oma mehe Claudiuse Nero tee keisritroonile oli vaba Võimule tulek 54. aastal Agrippina hoolitses kõigi kõrgemate võimukandjate soosingu tagamise eest lubas neile hea rahasumma Nero toetamise eest 16-aastane Nero ei võinud veel valitseda valitses ema Nero esimesed valitsusaastad Saatis ema eraldatud residentsi, eemale keisripaleest ja
õhku arseeniühendeid, mis koos vihmaveega satuvad maapinnale. Päranduspulber Mürgisegajad ja mürgiavastajad on ikka tegutsenud just valitsejate õukondades. Arseeniühendeid lisati tavaliselt toidu või joogi hulka, mistõttu näiteks Vana-Rooma riigis teenis ülikuid söögilaua ääres ori, kes sööke-jooke eelnevalt maitses, et vältida isanda mürgistamist. Väidetavalt mürgistas keiser Nero arseeniga oma kasuvenna Britannicuse. Kesk- ja renessansiajal olid kuulsad mürgistajad Borgia aadlisuguvõsa liikmed, Teofania di Adamo, Firenze pankurisuguvõsast pärit Prantsuse kuninganna Katarina de Medici, markiis Brinvilliers. 19. sajandil said niisuguste tegudega tuntuks Marie Lafarge ja paljud teised. 17. sajandi lõpul jõudis paavstigi kõrvu info paljudest mürgistusjuhtumitest Roomas, kus naised mürgistasid oma abikaasasid. Selgus, et Teofania di Adamo valmistas ja müüs salapäraseid
- Caligula neljas naine Caesonia - Nero isa suri 40ndal aastal - 24 jaanuar 41. aastal Caligula mõrvati - Claudius sai uueks keisriks - Claudius valitses 14 aastat, seda ei pidanud keegi võimalikuks - Claudius ja Agrippina olid Juliuste-Claudiuste dünasti viimased esindajad - Agrippinale tehti ennustus,et tema poeg tõuseb temast kõrgemale, aga ta ise hukkub samuti poja käe läbi - 40ndal aastal sünnitas Messalina keisrile Octavia ja aasta hiljem Britannicuse - keisrinna tahtis,et mõrvarid tapaks pisikese Nero, mõrvarid oma käsku täide viies pidid aga taganema, sest Nero padja all oli madu. - Maod olid Vana-Roomas jumalikkuse sümboliks - Messalina kõrvaldati ( 48aastal. Tema pärast hukkusid ka kõik armukesed, kelle nime ta oli maininud ) - Claudiusest maailmariigi kõige ihaldusväärsem lesk - Agrippa mees surnud. Midagi täpsemat ei teatud, aga arvatakse,et ta olevat mõrvatud
Nero kuuletus oma emale igas suhtes, ning see kuulekus saigi põhjuseks, mis tekitas Neros hiljem tema elu suurima konflikti. Mida enam nägi ema vaeva, et poega tihedamini enda külge siduda, seda suuremaks paisus Nero sisemine trots oma ema vastu. Lõpuks ei jäänudki enam muud võimalust- üks neist pidi surema. Ema ja poja vahel tõusis avalik tüli ning nad mõlemad kavatsesid teineteise elu põrguks muuta. Nero kõrvaldas oma rivaali, oma poolvenna Britannicuse. Seejärel korraldas ta mitu atentaati oma ema mõrvaks, mis lõpuks ka oma eesmärgi saavutas. Mida aeg edasi, seda koletislikum ja kõlvatum hakkas ema surm Nerole tunduma ning kuulutas välja otsuse, et Agrippina sünnipäeva tuleb lugeda kõige õnnetumaks päevaks kogu kalendris. Nero pages seejärel kreeklaste linna Napolisse. Kuigi kaaskondlased kinnitasid Nerole iga päev, et rahva armastus tema vastu olevat
Claudiust prooviti mõrvata rohkem kordi, kui ühtki teist imperaatorit. Selle ajendiks võib olla Caligula surmamisel selgunud asjaolu, et imperaatorit on võimalik tappa ja asendada. Kahtlemata olid nii mõnedki selle eest hukka mõistetud ka süüdi. Nero lapsendamine vabastab Claudiuse erinevaist süüdistustest: Graves laseb Claudiusel oma naise Agrippinilla igale soovile anduda oletatava soovi tõttu näidata Roomale milline näeb välja tõeline türannia. Oma poja Britannicuse kõrvale teise pärija võtmisega kaasnevaid ilmseid probleeme ei tutvustata teose lõpuni, kuni selguvad selle teguviisi veidrad tagamaad (Claudius ei soovi, et ta enda poega puudutaksid võimu pärimisega seotud mõrvakatsed, kõlblusetus ning korruptsioon). Selle liigutuse tegelikuks ajendiks olid poliitilised põhjused: täiskasvanud pärija -5- ,,Mina, Claudius", ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina"
onu Claudiusega armastusest. Määravaks olid taktikalised kaalutlused: oluline oli avardada oma poja võimalusi, ehk isegi keisrini välja. Agrippina oli kindlameelselt nõudnud, et Claudius adopteeriks 13-aastase Nero. Aimates milliseid raskuseid võib see tekitada troonipäriluse osas täitis 5 keiser oma abikaasa soovi väga vastumeelselt. Keisri armastatud poja varasemast abielust, Britannicuse, kuulutas Agrippina nõrgamõistuslikuks epileptikuks. Agrippina tegeles üliaktiivselt oma poja tuleviku nimel, tal õnnestus muretseda Lucius Domitius Ahenobarbusele enne õiget aega meestetooga(toga virilis). See toimus aastal 51 kui Nero oli 14- aastane ja sellest ajast peeti teda meheks, mis veelgi tähtsam võimeliseks riigiasju üle võtma. Selle tähistamiseks korraldati suurejooneline tsirkuseetendus, kus iga osaleja sai kingiks kena rahasumma
Ta oli klassitsist, erinevalt Corneille'st, ta ei oskanud puhtalt kirjutatada klassitsistlikku näidendit. Racine kirjutas eksimatu süzee loomise meetodi ta loob kõik oma näidendid üles sisekonfliktil. Et lahti kerida sisekonflikti pole vaja palju aega ega ruumi. Sellele vaatamata astub Racine Corneille' vastu tragöödiaga ,,Britannicus", kes oli keiser Nero kasuvend sama isa, erinev ema. Britannicusel samuti õigus pretendeerida troonile, Nero ja tema ema mürgitasid Britannicuse ära. Tunde ja kohuse konflikt Corneille'il, Racinel aga puudub kohusetunne, järelikult ei saa olla kohuse konflikti. Ta uuris Machiavelli ,,Valistejat", mille võtmes ongi kirjutatud ,,Britannicus". Racine vaatab siin võimuiha kui ühte armuiha liiki. Ta ei olnud ühiskonna kriitik. Ülistas ülimat machiavellismi, jälgis pidevalt seda konjuktuuri. Kui ta sai kuningliku ajalookirjutaja koha, siis hakkas nii ülevoolavalt meelitama Louis XIV, kes teda
annaabi.ee 
