juurde, et välja otsida Stalini surmapäeval ilmunud Õhtulehe, et teada mille järgi joonduda ja kuidas uudist serveerida. Kuna aga kõik tähtsad uudised pidid esmalt ilmuma EKP Keskkomitee häälekandjas Rahva Hääl, siis otsustati, et lihtlabane EKP linnakomitee häälekandjas antud tähtsat teadet avaldada ikkagi eitohi, nõnda ilmuski Õhtuleht ilma igasuguseta teateta ning raadiotest hakati pärastlõunal Brezhnevi surmateadet ette lugema. Järgmisel päeval oli kõik lihtne, pärast Brezhnevi surmateate ilmumist Keskkomitee häälekandjas Rahva hääles ilmumist, avaldati sama uudis samas mahus ka Õhtulehes. GLASTNOST:1987 kuulutas Gorbatšov välja glastnosti ehk avalikustamise. Perestroika: Totalitaarne meediasüsteem hakkas lagunema 80ndate teisel poolel, perestroika ajal. selle tulemusena oli tekkinud Eestisse poliitiline
Lõpuks pagendati ta saadikuks Mongooliasse. 1960. aastal määrati ta Nõukogude Liitu esindajaks Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri juurde, mida nähti, kui osalise rehabiliteerimisena. Aga pärast Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei 22. kongressi 1961. aastal tagandati ta kõikidest oma ametitest ning heideti välja ka parteist. Märtsis aastal 1962, kuulutati, et Molotov läks erru avalikust elust. Molotov oli osaliselt rehabiliteerunud Leonid Brezhnevi aastatel ja oli lubatud tagasi ühineda Kommunistliku Parteiga 1984. aastal, kusjuures Konstantin Chernenko oli sellel ajal peasekretär. Molotov suri 96-aastasena Moskvas 1986. aasta novembris, ainult viis aastat enne Nõukogude Liidu laialiminekut. Tema surmahetkel oli ta viimane suur 1917. aasta sündmuste osavõtja. Ta on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. Kogumik intervjuusid Molotoviga lasti postuumselt välja Felix Chuevi poolt. 1989
tavaliselt täismajadele, vaatajate aastane üldarv seisis 1.7 miljoni ringis. Ometi võis täheldada teatud väsimust ja peataolekut. Mingit uut tugevamat voolu polnud ilmunud, vaid tuli üksnes mõningane naasmine realistlikpsühholoogilise mängu juurde. Järjest rohkem andis tunda ühiskondlik surutis. Üheks vastuseks sellele oli pöördumine oma ajaloo ja ,,juurte" poole, mida kõige paremini esindas Mikk Mikiveri Eestiaineliste lavastuste sari. Segadust suurendasid Leonid Brezhnevi surmale (1982) järgnenud ebakindel ootusaeg ja mitmete seniste peanäitejuhtide suhteliselt üheaegne vahetumine 1980. aastate alguses. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud arengud Mihhail Gorbatsovi "perestroikal" kulus paar aastat, enne kui see aastatel 1987-1988 paisus Eestis nn. ,,laulvaks revolutsiooniks". Tsensuuri varisedes haarasid teatrid tabuteemade (nt. küüditamise) järele, kuid sündmuste kiirus tegi päevakajalisuse varsti võimatuks. Esimeses
1972 SDV ja SLV suhete leping SRP-1 Moskvas sõlmitakse NL ja USA suhete aluste kokkulepped Vietnamiseerimine USA-s Torontos toimuvad esimesed ülemaailmsed Eesti päevad (kodueestlaste osavõtt pole võimalik) -------------------------------------------------------------------------------- 1973 Algasid läbirääkimised relvastuse ja relvajõudude vähendamise üle Kesk-Euroopas, Viinis SDV ja SLV võeti vastu ÜRO-sse Pariisi rahuleping (Vietnami sõja lõpp) Brezhnevi visiit Washingtoni Euroopas julgeoleku ja koostöönõupidamise algus (Helsingi protsess) esimene EÜ lainemise voor: liituvad Suurbritannia, Iirimaa ja Taani -------------------------------------------------------------------------------- 1974 SLV tunnustas SDV-d de jure ja mõlemad Saksa riigi kehtestasid diplomaatilised suhted Nixoni visiit Moskvasse -------------------------------------------------------------------------------- 1975
Praha kevad Praha kevad · Aprillis 1968 tuli Dub · ek välja oma plaaniga liberaliseerida ideoloogia, seada sisse poliitiline pluralism ja assotsiatsioonide loomise,, kehtestada sõnavabadus ja liikumisvabadus lääneriikidesse, seada sisse "segamajandus", muuta Tsehhoslovakkia föderaalriigiks jne. · 20.-21.8.1968 tungisid NSVL, Poola, Ungari, DDR-i ja Bulgaaria väed Tsehhoslovakkiasse · Tsehhoslovakkia sündmused ajendasid formuleerima nn. Brezhnevi doktriini: igal maal on õigus valida oma tee sotsialismile, kuid mitte kalduda kõrvale marksismi- leninismi joonest. Vastasel juhul on "teistel sotsialismimaadel" õigus sekkuda kasvõi sõjaliselt. · Itaalia, Prantsuse ja Soome KP-d mõistsid invasiooni hukka · 19.1.1969 pani Prahas Vaclavi väljakul end põlema üliõpilane Jan Palach. 1960. aastad · Hippieliikumine USAs, mis levis ka Euroopasse. 1960-ndate teisel poolel väga
Kui varem püüti võimalikult minna oma teed siis nüüd võeti malli ka Esimesest Maailmast. Ta nõudis ka Varssavi Pakti sõjajõu, tuumajõu ja lisajõu vähendamist. Ta hakkas ka järgima rahvusvahelisi nõudeid sõjajõu alal. Teise Maailma riikides reformistlikumad sidusid end üha tihedamalt Esimese Maailma riikidega, mida soodustas ka Gorbachev oma ettevõtliku poliitikaga. "Raudse eesriide" langemine lähendas väga palju Teise ja Esimese Maailma riigid. Taganeti Brezhnevi doktriinist: limiteeriti sekkumist "vabadusvõitlustesse" Kolmanda Maailma riikide seas. Kuid sõjaline võimsus säilis siiski ja säilib ka mõningane vastuolu. ARVESTAMINE 75 aastat pärast Vene Revolutsiooni on riigist saanud vägagi segipaisatud süsteem Teise Maailma riikidest. Ta saavutas oma peaeesmärgi- turvalisuse, kuid ei suutnud kahjuks heaolu eest lõpuni hoolitseda. Lk 330 näide elust Teise Maailma riigis. Oma olekuga muudeti paljude Kolmanda Maailma riikide olukorda
annaabi.ee 
