Kautsukipuu mahl - Isopreen Hevea brasiliensis Omadused Tugev ebameeldiv lõhn Värvuseta Vedel (polümeerub kiiresti kummitaoliseks massiks) Looduslik kautsuk on pehme ega pole vastupidav lauhustitele ja temperatuuri muutustele Pärit olu ja maailmas levimine Kautsukipuu mahl polümeerub lausa peopesal Kautsuk on pärit Lõuna-Ameerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid. Kautsuki kasvatamine Kautsukipuude kasvatamine oli aga kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus samuti palju aega. See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt. Kautsuki tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel. Enne seda oli raskusi isegi autorehvide tootmisega. Leidumine Kagu-A...
ja Austraalia. Viimasele mandrile, tõsi küll, on inimene siiski mõned liigid sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist. Sugukonna suurimasse perekonda Mustela on süstemaatikud paigutanud 18 liiki. Enamasti on kärplane sale väike loom, kuid leidub ka suuremaid kiskjaid, näiteks veelise eluviisiga merisaarmas (Enhydra lutris) võib kaaluda kuni 40 kilogrammi. Suuremat kasvu on ka Lõuna-Ameerikas pesitsev hiidsaarmas (Pteronura brasiliensis), meiegi metsadesse eksiv ahm (Gulo gulo) ja mitu mägraliiki. Kärplastele on iseloomulikud hästi arenenud anaalnäärmed, kadestusväärne haistmine ja kuulmine. Enamik kärplasi on lihatoidulised, kuid mõned liigid söövad ka segatoitu. Aasias ja Aafrikas kodu leidnud meemäger (Mellivora capensis) armastab näiteks üle kõige... No mis te ise arvate, mida? 2. KASUKALOOMAD Eluviisi poolest leidub erisuguseid kärplasi: väledad hiirepüüdjad, nagu kärp (Mustela
vulkaniseeritud kautsuk. Omadused: · Suhteline (pöörduv) deformatsioon kuni 1000%, · tihedus 870-930 kg/m3, · hea elektriisolaator (eritakistus 1012 ... 1015 m). Saamine: Saadakse kautsuki vulkaniseerimisel (protsessi leiutas Charles Goodyear 1839), sõltuvalt lähtekautsuki omadustest saadakse mitmeid eriomadustega kummisorte. Lähteainenena kasutatav kautsukitaimede (tätsaim brasiilia hevea, Hevea brasiliensis) lateks koaguleeritakse esmalt happega, töötluse tulemusena saadakse kõrge molekulmassiga (70 000 ... 2 500 000) looduslik kautsuk. Vulkaniseerimise käigus väävli manulusel tekkivad polümeeri molekulide vahele 2-10 väävli aatomi pikkused ristsidemed, muutes oluliselt materjali elastseid omadusi. Vulkaniseerimisel suure hulga väävliga saadakse mitteelastne nn. kõvakummi e. eboniit.
vahuärististest (ei lase vedelikel vahutada), geelide (silikoongeele kasutatakse rindade implantaatides), elastomeeride (kasutatakse tihendites, voolikutes, elektrijuhtme isolatsioonides, köögitarvikutes), vormimaterjali (kasutatakse sageli teiste polümeeride, kipsi, savi vms vormimaterjalina) ekstrusioonmaterjalina (näiteks mänguasjd) ning plastideni (kasutatakse värvidena jt pinnakatetena). · Looduslik kautsuk Loodusliku kautsuki, kummi saadakse mõningate puude (Hevea brasiliensis, Palaquium gutta jt.) mahlast. Puhastatud kujul koosneb see materjal polüisopreenist, puu mahlana (kummilateksina) on temas aga hulgaliselt erinevaid lisandeid (umbes 70%-80%), mistõttu loodusliku kummi (NR) valmistamiseks tuleb seda tugevalt puhastada, kontsentreerida, kuivatada ning modifitseerida. Ristsidumata, vulaniseerimata kujul on NR väga elastne kuid pehme materjal (valmistatakse näiteks kustutuskumme, immutatakse kangast). Harjumuspärane
tootlikkust. Selle kasutamine aitab luua kulude märkimisväärset kokkuhoidu. Madratsite puhul Ecocell loob unikaalse rakustruktuuri, mis võimaldab õhul ringi liikuda ja niiskusel väljuda. Lateks Lateks on üldnimetus polümeersetest peenosakestest vesikeskkonnas moodustunud stabiilsele emulsioonile. Päritolult võivad lateksid olla nii looduslikud kui sünteetilised. Kasutatakse madratsite tootmisel. Lateks on kummipuu Hevea Brasiliensis piimmahlast toodetud naturaalne, elastne ja vastupidav materjal. Sobib hästi vahekihiks vedrude ja kanga vahele. Tavaliselt on madratsite lateks eritöödeldud, pestud ning kuivatatud. Nii laseb materjal õhku läbi, on pehme ja vastupidav. Tootmisprotsess: Vahustamine - lateksit vahustatakse mikseriga teatud aja jooksul, mille pikkus sõltub soovitavast tugevusastmest. Pihustamine - lateksvaht pihustatakse läbi vooliku konveierile, kus vaht muutub geeljaks massiks.
omadused muutuvad on tegu protsessis tekkinud oligomeeriga, kui need aga enam ei muutu, siis on tegu juba polümeeriga. 18.Polümeermaterjalid põhitüübid (tabel konspektis lk10) 1)Plastid kompaktplastid, kiled, vahtplastid, komposiidid 2)Kiud *Sünteetilised(tekstiil, koord, polüester, polüamiid) *Modifitseeritud tselluloos (tekstiil) *Looduslik(puuvill,siid, vill) 3)Elastomeerid *Sünteetilised (alkadieenid(auto rehv), polüuretaanid, polüsiloksaanid) *Looduslikud (Hevea brasiliensis) 4)Adhesiivid, pinnakatted, sideained liimid, lakid, värvid, sideained 19.Liimikihi dubleerimine Liim ja lahusti pannakse paberile, lahusti aurub ning siis pannakse paber liimikihiga vahule (nt PU-vaht). Seejärel paber eemaldatakse ja PU-vaht fikseeritakse. See ongi liimikihi dubleerimine 20.Toote plakeerimine See tähendab mingi toote, nt pleki, traadi, torude jt metalltoodete katmist teise metalli või sulami kihiga rakendades valtsimist, valamist keevitamist või pealesulatamist 21
sektsioonilise reaktori (3) ülemisse ossa. Igas sektsioonis on küttesärk (4) ning roostevabast küttespiraal, et hoida hoida temperatuuri vajalikes piirides (lugedes ülalt alla, 100-200°C-ni). Kolonni alumises otsas on veel ka elektriküte (5). Kolonni diameeter on 600-1500 mm, kõrgus 5-11 m. Soojuskandjana kasutatakse segu 26,5% difenüüli ja 73,5% difenüüloksiidi. 27. Naturaalkautsuk See on kummipuu ehk kautsukipuu Hevea brasiliensis laateks ehk mahl, mida kogutakse puude külge kinnitatud kogumislehtritesse. ,,Kao-tsu" = puupisarad. Suured istandused on Brasiilias, Malaisias, Indoneesias, Libeerias jm. Läheb umbes 7 aastat, enne kui puust on võimalik kätte saada laateksit. Saak on umbes 2400-3000 kg/ha · aastas. Laateks sisaldab: naturaalkautsukki (NK) kuni 30%, heljumit kuni 60%, valkusid 2-2,7%, vaike 1,7-3,4%, suhkruid 1,5-4,2% ja mineraalaineid 0,2-0,7%. Kogutud
Alkadieenid kuuluvad loodusliku kautsuki koostisesse ja eralduvad kautsuki depolümerisatsioonil. Samuti leidub neid utte- ja krakkgaasides. ALKADIEENIDE TUNTUMAD ESINDAJAD ISOPREEN EHK 2-METÜÜLBUTA-1,3-DIEEN - CH2 = C(CH3) CH = CH2 Isopreen on loodusliku kautsuki lähteaine. Sõna "kautsuk" tuleneb indiaani keelest ja tähendab puu pisaraid (cao puu ja o-chu voolama, nutma). Looduslikku kautsukit saadakse troopilise kautsukipuu heveapuu (ld.k. Hevea brasiliensis) piimmahlast ja seda nimetatakse lateksiks.. Puhas isoprene on tugeva ebameeldiva lõhnaga värvuseta vedelik, mis soojuse toimel polümeriseerub väga kiiresti ja muutudes seejärel elastseks materjaliks. See on tingitud kautsuki niitjate molekulide keerdumistest ja põimumistest. Arheoloogilised uurimused kinnitavad, et juba tuhandeid aastaid tagasi oskasid Lõuna-Ameerikas elavad indiaani suguharud saada kautsukipuust mahla ning muuta sellega veekindlaks paate, jalanõusid ja
ümber puu. Ühtaegu kasvab ka kägistajapuu võra, mis võtab üha rohkem ruumi. Kasvanud suureks, hävitab kägistajapuu puu, mis oli varem talle toeks. Niisuguste puude hulka kuuluvad perekonna Ficus mõned esindajad (Kagu-Aasias, Aafrikas). Troopilise vihmametsa mitme tuhande puuliigi hulgas leidub hinnalise puiduga liike (näiteks mahagonipuu Swietenia mahagoni Antillidel). Mõnedest puudest saadakse kautsukit (tuntuim on kautsukipuu Hevea brasiliensis), kamprit (kampripuu - Cinnamomum camphora), hiniini (kiinapuu - Cinchena ledgeriana) jm. Mitmeid troopilisest vihmametsast pärit kultuure kasvatatakse laialdaselt troopikamaades. Siia kuulub juba nimetatud kautgukipuu (Indoneesia, Malaisia, Indo-Hiina maad, troopiline Aafrika), banaan (Aafrika, India, Indoneesia, Lõuna-Ameerika, Okeaania), mango (troopiline Aasia), kohvipuu (Lõuna-Ameerika, Aafrika, troopiline Aasia, Okeaania), kakaopuu (Aafrika,
need ka rosiidide tunnused Sugukond piimalillelised – Euphorbiaceae Peamiselt troopiline sugukond, üle 7000 liigi Suurim perekond on piimalill (Euphorbia) Rohttaimed, põõsad ja puud, sageli piimasooned piimmahlaga Lehed vahelduvad lihtlehed, abilehtedega Õied ühesugulised, redutseerunud õieosade ja nektariketastega, koondunud keerukatesse õisikutesse Kroon lahklehine või puudub Tolmukaid 1 kuni palju Vili on kuprataoline jaguvili Brasiilia kautšukipuu (Hevea brasiliensis) Maniok (Manihot esculenta) Piimalilleliste õite redutseerumine kõige äärmuslikum perekonnas piimalill, kelle õisikut nim. tsüaatium (Tsüaatium – üks ühe emakaga emasõis ja selle ümber mitu ühe tolmukaga isasõit, ümbritsetud värvilistest kõrglehtedest üldkatisega) Sugukond linalised – Linaceae harilik lina - Linum usitatissimum kiutaim niinekiudude rakukestad ei lignifitseeru Sugukond pajulised – Salicaceae Puittaimed
annaabi.ee 
