vähemalt poole oma valitsemisajast Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Oma tegudega oli ta kaitsnud rahvuslikke huve. Tema halvemate omadustena on nimetatud tormakat iseloomu ja avarat mõttelendu Gustav II Adolfi trooni päris tema tütar Kristiina. Perekond Gustav II Adolf abiellus 25. novembril 1620 mit Maria Eleonora von Brandenburgiga, kellega tal oli kaks tütart: Christina Augusta (16. oktoober 1623 21. september 1624) Rootsi printsess Christina I (18. detsember 1626 19. aprill 1689) Rootsi kuninganna. Gustav II Adolfi monument Gustav II Adolfi monument on 27. juunil 1928 Eesti Vabariigi riigivanema Jaan Tõnissoni avatud ja 15. mail 1950 nõukogude okupatsioonivõimu kõrvaldatud Gustav II Adolfi mälestusmärgi koopia. See asub Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil.
Preisi kuningriigiks Aastal 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. Brandenburgi kuurvürsti riigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm, kes on ajalukku läinud nimega Suur kuurvürst. Järgmine kuurvürst oli Friedrich III, kes hiljem krooniti Friedrich I nimeliseks kuningaks ning Brandenburgi kuurvürstiriigist sai Preisi kuningriik. Friedrich Wilhelm Tuntud kui Suur kuurvürst. Liitis lõplikult Preisi hertsogkonna Brandenburgiga. Arendas põllumajandust, eestkätt piimakarja pidamist ja aiandust. Turustamisvõimaluste loomiseks pani ta rõhku kanalite ehitamisele. Ta lõi suure, hea väljaõppega armee, mis tõstis riigi rahvusvahelist kaalu. Koos oma armeega purustas ta Fehrbellini lahingus rootslased. Pilt Friedrich Wilhelmist Pilt kopeeritud aadressilt: http://no.wikipedia.org/wiki/Fil:Kurf %C3%BCrst_Friedrich_Wilhelm_von_Brandenburg_2.gif Friedrich III ehk kuningas Friedrich 1
Friedrich II peetakse meheks, kes tegi Preisimaast suurriigi. Seni oli see olnud küll üks Saksamaa suurimaid ja mõjukamaid riike, kuid võrreldes Habsburgide Austriaga nõrk, samuti jäi ta tähtsuselt alla mitmele teisele Saksa riigile, kuna Saksimaa hertsog oli ühtlasi Poola kuningas ja Baieri hertsog valitses tunduvalt rikkamat maad. Muutused olid alanud 17. sajandil, mil Brandenbugi kuurvürst Friedrich Wilhelm tugevdas oma sõjaväge ja liitis Preisi hertsogkonna Brandenburgiga. Tema poeg Friedrich III kuulutas end 1701 Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks, tolle poeg Friedrich Wilhelm I aga kehtestas riigis absolutismi. Friedrich Wilhelm I, Friedrich II isa, oli lausa patoloogiliselt kitsi ja seetõttu äärmuslik merkantilist, ta ei hoolinud kaunitest kunstidest ega filosoofiastki, mistõttu valgustuse vaim läks tast kaugelt mööda. Friedrich Wilhelm hoolis vaid sõjaväest ja protestantlikust usust,
2. Preisi esiletõus a) Brandenburgi kuurvürstiriik: · Asus Saksamaa põhjaosas, pealinn Berliin. · Hohenzollernite dünastiast pärit kuurvürst Friedrich Wilhelm (1640- 1688) rajas hea väljaõppega tugeva armee (nn preisi drill ja distsipliin) b) Preisi kuningriik: · Järgmine kuurvürst lasi ennast Friedrich I nime all 1701.a. kroonida Preisi kuningaks (Preisi hertsogkond oli varem liidetud Brandenburgiga) 3. Absolutismi kujunemine "sõdurkuninga" Friedrich Wilhelm I ajal (1703- 1740) a) Valitsejana: · Nõudis vastuvaidlemata käsutäitmist. · Kontrollis ise ametnikke, kes võisid sattuda harimatu ja jämeda isevalitseja sõimu ja kepihoopide alla. · Armastas korrata: "Mitte arutada!" b) Läks ajalukku kitsipungina: · Õukonnas elati väga kasinalt · Kokkuhoiu mõttes keelati välismaised kaubad (sh. Importriided Berliinis
asjadesse ka varem, kuid see jäi esialgu ilma fataalsete tagajärgedeta). Hiljem taastas Peeter I August II võimu Poolas ning riik sattus Vene mõjusfääri. Venemaa mõju tugevnes veelgi pärast Poola pärilussõda, kui riik muutus sisuliselt Vene satelliidiks. I Poola jagamine 1772 I jagamise initsiaatoriks oli Preisimaa, kes soovis esmajärjekorras liita oma valdused – Ida-Preisimaal ülejäänud Brandenburgiga. FW algatusele reageerisid Venemaa (Katarina II) ja Austria vägagi positiivselt ja jagamine fikseeriti I Petreburi konventsiooniga augustis 1772. Venemaa õigustas jagamist Poola vaenutegevusega piiridel, Austria ja Preisimaa ajaloolise õigusega. Venemaa sai 93 000 km2: Valgevene idaosa ja Latgale. Preisimaa sai 36 000 km2: Ida - Pomorze Austria sai 81 000 km2: Galiitsia II Poola jagamine 1793 Vahepealse 20 aasta vältel oli Poolas üritatud läbi viia reforme riigi tugevdamiseks –
Preisimaa riikluse ajalugu algab aastast 1525, mil pärast Saksa ordu Preisimaa haru sekulariseerumist moodustus Poola vasallsõltuvuses olev Preisimaa hertsogiriik esimene protestantlik riik kogu Euroopas. Ordu viimane kõrgmeister Albrecht pani aluse Hohenzollernite dünastiale Preisimaal. 1618. aastast oli Preisimaa personaalunioonis Brandenburgi kuurvürstkonnaga, mis koosnes paljudest Oderilt Reinini paiknevatest üksteisest eraldatud aladest. 1648. aasta Vestfaali rahuga liideti Brandenburgiga Taga-Pommeri, millega saavutati täiendav väljapääs Läänemerele. Brandenburgi ja Preisimaa reaalse ühendamise teostas Brandenburgi Suur kuurvürst Friedrich Wilhelm [164088], kes Oliwa rahuga 1660 vabastas Preisimaa Poola vasallsõltuvusest. Suure kuurvürsti valitsemisaega jäi Berliini väljaehitamine ning enam kui 20 tuhande prantsuse hugenoti koloniseerimine Brandenburgi alale, mis tõi kaasa luterluse kõrvale ka kalvinismi leviku.
annaabi.ee 
